1. Konservatiivid- pooldasid kõiki ( toetusid Balti-Sakslastele) 2. Liberaalid- pooldasid kiireid reforme (toetusid Eestirahvastikule) 3. Sotsialistid- pooldasid võrdust (toetusid tekkivale tüüliskonnale) 5. 1905.a. revolutsiooni põhjused? 1. Venemaa sotsiaalne ja poliitiline mahajäävus Euroopast . 2. 1900-1903 majanduskriis Venemaal ja tööliste halb olukord 3. Kaotus Vene-Jaapani sõjas . 4. Jaanuaris Verine Pühapäev Peterburis , kus soakage tulistab relvitut rahvahulka . 6. Õpetatud Eesti Selts Vanim Eesti teadusseltsina eri rahvusteaduste esindajaid koondav mittetulundusühing . 7. Jakob Hurt Eesti rahvusliku likewise juht , keeleteadlane ja pastor 8. 1857 - Hakkas ilmuma nädalaleht Perno Postimees 9. Aleksander III Vene tsaar , venestaja 10. Konstantin Päts Eesti tuntud poliitik , riigivanem & l Eesti president 11. 4.juuni 1884 Eesti Lipu Päev . 12
sakslased enda probleemid, siis kooskõlastagu see 2. MS võitjatega. 1990 mais alanud läbirääkimised kestsid septembrini, Gorbatsov tegi järeleandmisi, saksa jäi NATOse, 1994 august nsvl sõjavägi välja viia. 3. okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. nsvl lagunemine NSVL kooshoidmiseks hakati rakendama sõjalist jõudu: 1989 Gruusias, 1990 Aserbaidzaanis, 1991 Baltimaades eesotsas Lätiga. 13. jaan. 1991. ründasid NSV väed Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi, kus hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Riia siseministeeriumi hoonet kaitsnud inimestest 5 hukkus. Eestini rünnakud peaaegu ei jõudnudki täna EU ja USA ähvardustele lõpetada NSV-le majandusabi andmine, kui sõjalised aktsioonid jätkuvad. Gorbatsovi vastu astus Jeltsin, kes kirjutas Tallinnas alla sõpruslepingule Vene Föderatsiooni ja Balti liiduvabariikide vahel, kutsudes ühtlasi üles Baltimaades teenivaid NSV sõdureid mitte alluma kuritegelikele korraldustele. 8. dets
langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja Järvakandis kolm kaitseliitlast, keda enne mahalaskmist piinati okastraadi kätest läbiajamisega ja üksteise külge sidumisega. Viluvere jaamas tabatud mehed lasti pataljoniülem L. Rubinovi käsul Tallinna lähedal Liiva metsas maha, enne hukkamist lõigati neil kõrvad ära. Rakvere lähedal langes hävituspataljonlaste kätte neiu, kelle lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli, ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha. Väätsas tabati viis ja Kiviloos kuus meest, keda kahtlustati metsavennaks olemises. Tabatud mehed viidi staapi, kus kolm politrukki käskisid nad maha lasta. 1.-2.juulil.1941 Taevere vallas Kibaru, Kõnnu ja Arjandi piirkonnas Viljandi hävituspataljoni poolt korraldatud haarangu käigus tabatud haavatud metsavend seoti okastraadiga posti külge ja lasti maha ilma kohtuotsuseta.
varustamise võimalustest. Ameerika väed kasutasid oma eesmärkide saavutamiseks erinevaid keemilisi herbitsiide, mida võis ära tunda nende värviliste konteinerite järgi. Tõrjevahendit kutsuti koodnimega "Orange Agent". Tagajärjeks 400000 surnud või puudega inimest, umbes pool miljonit puudega sündi. My Lai veresaun 16. märtsil 1968. aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 347 relvitut tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht, leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas. Calley juhtum ei olnud siiski Ameerika Ühendriikide sõjaväe tüüpiline näide. Vahetult enne sõja lõppu oli USA sõjaväe distsipliin kõigi aegade madalaim ning alles Lahesõjaks suutis armee viimaks oma hea maine taastada. Kasutatud kirjandus: 1)wikipedia.org 2)britannica.com 3)pbs.org 4) digitalhistory.uh.edu 5) "Vietnami sõda
raskuspunkti Vilniusesse. Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatas, et on võimu Leedus üle võtnud. 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõja- väeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi. Tankiroomikute all ja kuulide läbi hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Järgmisena oli kavas rünnata parlamendihoonet, selle kaitseks oli kogunenud aga tohutu rahvahulk. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. 20. jaanuaril 1991 ründas Lätis impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus (OMON) Riias siseministeeriumi hoonet, surma sai 5 inimest, kuid OMON oli sunnitud taanduma. Verevalamise puhkemist võis oodata ka Eestis.
1955 koostas ANC(mille juhiks oli saanud Mandela) Vabaduse Harta, mis oli koostatud tuhandete Aafriklaste arvamuse põhjal valitsemisviisi kohta. 1956 arreteeris valitsus ANC ja teiste vaba Lõuna-Aafrikat soovivate organisatsioonide juhid. Mandelat ja 155 aktiivsemat mässajat süüdistati reetmises ja valitsuse vägivaldse kukutamise katses. Pärast viis aastat kestnud kohtuprotsessi mõistetakse nad süütuks. 1960. aastal toimus Sharpeville`i veresaun, politsei lasi maha 69 relvitut meeleavaldajat ja haavas kahtsadat. Mandela ja ta kaaslased korraldasid kohe ülemaailmse streigi ja leinapäeva. Paljud riigid mõistsid valitsuse tegevuse hukka. Politsei arreteeris Mandela ja teised korraldajad. ANC keelustati ja Mandela pidi veetma 3 kuud vangis Vabanedes läks ta põranda alla ja võitles edasi Mandela jõudis arusaamisele et valitsuse kukutamiseks on ainus võimalik viis vägivald. Selle mõttega moodustab ta organsatsiooni Rahva Mõõk,
võõraste kätega. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27. aprillil 1975 aastal algas ameeriklaste ja tema liitlaste põgenemine Saigonist. Varsti olid Saigoni päevad loetud ning aasta hiljem ühendati Saigoni alad Põhja-Vietnamiga. Saigon kapituleerus tingimusteta 30. aprill 1975. My Lai veresaun 16. märts 1968 aastal mõrvasid USA sõjaväelased Quang Nagi maakonnas My Lai külas 300 relvitut tsiviilelanikku, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. Rühmajuht leitnant William Calley mõisteti süüdi massimõrvas ja pandi vangi. Kuigi ta kandis ettenähtud karistusajast ära vaid kolm aastat, nägid paljud Calleys ebaõnnestunud sõja patuoinast. Calley juhtum ei olnud
plaan alustada Lätist, Leedus toimunud sisepol kriis viis aga Vilniusesse: Nõukogude üksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel tegevusse impeeriumimeelsete Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatasid, et võtsid võimu üle, 13. jaan 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsnud rahvamassi → hukkus 14 relvitut meeleavaldajat → järgmisena parlamendihoone ründamine, mida kaitses tohutu rahvahulk Baltiriikides meeleavaldused, kus kinnitati tahet väigvallale vastu astuda 20. jaan 1991 rünnati Riia siseministeeriumi hoonet, hukkus 5 in, kuid miilitsaüksus pidi taanduma EL ja USA ähvardasid lõpetada majabi andmise NSVL-le rahuolematused vägivalla suhtes ka Vm-l, Gorbatšovi vastu astus ka Vene Föderatsiooni
Nõukogude regulaarüksused hakkasid seal oma kontrolli alla võtma strateegilisi objekte ja valitsusasutusi, nende toetusel astus tegevusse Leedu impeeriumimeelsetest kommunistidest koosnev Rahvusliku Julgeoleku Komitee, kes teatas, et on võimu Leedus üle võtnud 13. jaanuaril 1991 ründasid Nõukogude sõjaväeüksused ja eriüksus Alfa Vilniuse teletorni kaitsenud rahvamassi. Tankiroomikute all ja kuulide läbi hukkus 14 relvitut meeleavaldajat. Järgmisena oli kavas rünnata parlamendihoonet, selle kaitseks oli kogunenud aga tohutu rahvahulk. Kõigis kolmes Balti riigis toimusid suured meeleavaldused, kus inimesed kinnitasid tahet vägivallale vastu astuda. 20. jaanuaril 1991 ründas Lätis impeeriumimeelsete jõudude põhiliseks toeks kujunenud miilitsa eriüksus (OMON) Riias siseministeeriumi hoonet, surma sai 5 inimest, kuid OMON oli sunnitud taanduma. Verevalamise puhkemist võis oodata ka Eestis
maabuma venelaste dessant. Vähemalt väegrupi ,,Nord" ja mereväe seisukohalt peetakse Saaremaa kaitsmist hädatarvilikuks veel 12. oktoobrini. Selle aja jooksul grupeeritakse ümber Saksa üksused Riia piirkonnas. 67. grenaderirügemendi I pataljoni 2. kompanii paadipõgenikud jõudsid kõinlaste paadiga öösel Saaremaa randa ning järgmisel päeval läksid enda saabumisest ette kandma rügemendi staapi. Kohale sattus rügemendiülem ooberst Jonas Graf zu Eulenburg isiklikult, kes pidas relvitut ja räsitud kampa bolsevikeks ning pidas õigeks nad kohe maha lasta. Siiski õnnestus kaasas olnud allohvitseril asjaolusid selgitada. Meestele anti püssid pihku ning nad said ,,tänuks" erilise lahinguülesande. Nad saadeti kaitse eelpostile Väina tammi õhitud aukudesse. Nendesse samadesse, mille õhkimist Kurt Vetter oli koos kaaslastega näinud ning mille järel oli neil tulnud ette võtta seiklusrikas merereis. Järgmised viis päeva vegeteerisid nad selles
annaabi.ee 
