Ameerika Ühendriigid Ingrid Tagel 9.c "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu" Majanduse ümber häälestamine Rahvusvaheline valuuta dollar Ainus vastane NSV Liit Võistlus relvastumises NSVLi ja USA vahel 196070 võeti vastu seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitiline võimuvõitlus II maailmasõda ei toonud suuri muutusi Võimuvõitlus vabariikliku ja demokraatliku partei vahel Demokraatia raskused ja saavutused Hirm kommunismi ees Mustnahaliste olukord 1954 tunnistati põhiseadusevastaseks eraldi koolid 1960 võeti vastu seadused, mis parandasid mustanahaliste elu Mustanahaliste olukord Vietnami sõda 19591973
Presidendid -Ronald Reagan(1981-1989)-Oli tuntud oma kommunismi vastasuse poolest.Vaadete poolest oli ta parempoolne.Presidendiks saades asus ta innukalt majandust reformima.Tema reformimist nimetati reagooniks.Tänu tema reformidele paranes U.S.A majandus tunduvalt.Välispoliitikas otsustas ta, et U.S.A-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema U.S.A relvastumises. -J.Carter(1977-1981)-Ta on võitnud Nobeli auhinna.Ta püüdis maailma konflikte maandada.Kõige raskem oli tal võidelda liberaalse poole pealt demokraatide vastu.Ta võitles plaaniga lasta vabaks lennuväed.Ta keelustas sõjaväes palgatõusud.Carter oli kokkuhoidva keskkonna poolt ning ta isegi tahtis panna Valgele Majale päikese paneele. -G.Ford(1974-1977)-Ta oli skandaalne president. -R.Nixon(1969-1974)-Kasutas ebaseaduslike võtteid, mille eest ta ka kallist hinda maksis
Sõja pärast pidid paljud inimesed kodudest ka lahkuma. NSV Liidus küüditati terved rahvad , keda võimud süüdistasid koostöös vanelasega, näiteks tartlased, tšetšeenid ja ingušid. Pärast sõja lõppu oli majanduslik kahju hiiglaslik. Hävinud olid linnad, külad, tehased ja teed. Tagasilöögi oli saanud ka põllumajandus, kariloomade arv vähenes ja põllumaad olid suures osas hävinud. 1980. aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi majanduselus, kuid ümberkorraldused ei suutnud enam seda üliriiki päästa. 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk ning sellepärast võib võitjaks võib pidada USA-d. Ta oli majanduslikult võimsam riik. Marshalli plaani elluviimise tõttu, said Euroopa maad miljardites dollarites USA abi. Külmaks sõjaks võime nimetada NSV Liidu vastasseisu demokraatlike lääneriikidega.
USA ja NSV-liidu suhted hakkasid jahunema juba teise maailmasõja lõppus.1947. aastal USA väliminister pakkus välja kava, millega nad seletasid millise abi USA pakkub sõjas kannatanud riikidele ja kuidas saaks taastada Euroopat. Sellist kava hakkati nimetama Marshalli plaaniks. USA lootis, et kui nad aitavad Euroopa riike, siis pidurdavad nendes kommunistliku levikut ja vähendada Moskva ja kommunistide mõjud. 1980.aastal USA president otsustas sundida NSV- liitu võidelda USA-ga relvastumises. Ta lootis et see võitlus võib panna NSV- liitu halva seisu majanduslikult. 1980.aasta keskel said aru NSV-liidu juhid, et nede majanduslik seis USA-ga võistelda ei suuda. Mina pean kõige ohtlikumaks Kuuba raketikriisi. Kuuba raketikriis oli üks teravamatest külma sõja kriisidest. See kriis toimus Kariibi meres asuva Kuuba saarel. 1950.aasta lõpus haaras seal relva jõul võimu Fidel Castro. Ta hakkas kehtestama saarel kommunistliku diktatuuri. Fidel
Pidi ametikohast loobuma 1974.aastal, kuna partei kaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate´i hotellis pealtkuulamisaparaadid. (USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigpöörde oht.) USA presidendiks sai vabariiklane Ronald Reagan. Ta asus innukalt majandust reformima. USA majandus väljus majanduskriisist ja läks kiiresti töusu teed. Ta otsustas välispoliitikas et NSVL võitlesk ameerika ühendriikidega relvastumises. Reagan lootis, et see kurnab vastast majanduslikult. Lühiülevaade Jaapani arengust 20. saj. II poolel. Jaapani majanduskasv oli 1950-60. Aastail kaks-kolm korda kiirem kui teistes arenenud riikides. Seda kutsuti Jaapani majandusimeks. 1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas tugevasti ka Jaapanit, sest riigi majandus sõltus sisseveetavast kütusest ja toorainest. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut
toetas USA vahel, avalikkuse survel alustas USA vietnamlastega läbirääkimisi, mille tulemusel algas kommunistlike jõudude pealetund ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Roland Reagan sai 1980ndal aastal USA presidendiks, ta asus innukalt majandust reformima, tänu millele väljus USA majanduskriisist ning läks kiiresti tõusuteed. Välispoliitikas loobus ta pingelõdvendusest ning sundis NSV liitu uuesti võistlema USAga relvastumises, mis kiirendasid NSV liidu kokkuvarisemist, pärast mida jäi USA ainsaks üliriigiks maailmas. Reaganoomika USA presidendi Ronald Reagani majanduskava, mis tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjatele kehtinud piirangute kaotamist, maksude alandamist jms, tänu millele väljus USA majanduskriisist ja läks kiirelt tõusuteed.
kommunistide kukutamine, USA ja NSVL kokkulepe. 6. Kuidas lõppes külm sõda? Millised R. Reagani ja M. Gorbatsovi otsused ja kokkulepped aitasid lõpetada külma sõda? 1980. aastate keskel sai NSVL aru, et ei suuda enam USAga relvastumises võistelda. NSVL vajas nii majanduses kui ka sise- ja välispoliitikas uuendusi. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses lagunes NSVL koos kogu idablokiga. Külma sõda aitas lõpetada Ronald Reagani loodud NSVL väljakurnamise poliitika ning 1983. aastal loodud tähesõdade programm. NSVL oli pankrotis ning Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985. aastal tõi kaasa mitmed kohtumised näiteks USA, Suurbritannia ja Saksamaaga. Kokkulepped:
* Reagan asus innukalt majandust reformima. * Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. * Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema. * Välispoliitikas otsustas Reagan, et USA-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema Ameerika Ühendriikidega relvastumises. * See kurnas vastast majanduslikult. * NSV Liit ei suutnud oma majandust päästa ning USA-st sai maailma ainus üliriik. SAKSA LIITVABARIIK SAKSAMAA PÄRAST TEISE MAAILMASÕJA LÕPPU JA SOTSIAALSE TURUMAJANDUSE IMELISED SAAVUTUSED * Pärast II maailmasõda jaotus Saksamaa neljaks okupatsioonitsooniks USA, NSVL, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle kontrollnõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja riigi esindajad
hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis. Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia. Hitler alustas juba 35 taasrelvastuma. Üks põhjustest, miks läänriigid enne sõtta ei soovinud astuda, oli see, et nad oli ise relvastumises maha jäänud. Molotov-Ribbentropi leping- 23 august 1939. Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping. Lepingu järgi lubasid nad üksteisele 10 aasta jooksul mitte kallale tungida. Salajase lisaprotokolli järg jagasid diktaatorid ära Ida- Euroopa(NSVL sai Soome, Eesti, Läti ning Bessaraabia(Rumeenia osa) ning Poola pidi pooleks jagatama.) II ms algus Saksamaa tungib Poolale kallale(1 sept 1939), Poolale kaitset lubanud Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad 3
Põhjendage oma valikut. Sündmus: Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. /Berliini blokaad Põhjendus: Kuhjuvad pinged Moskva ja tema äsjaste lääneliitlaste vahel./Ehitati Berliini müür, mis eraldas kaht erinevat ideoloogiat ja samuti süvendas pingeid. 8. Nimetage kaks sündmust, mida võib nimetada külma sõja lõpuks? 1. 1980 aastate keskel said Nõukogude juhid aru, et riik/liit ei suuda enam USA-ga relvastumises võistelda. NSV Liit vajas uuendusi nii majanduses kui ka välis- ja sisepoliitikas. 2. 1980. aastate teisel poolel alanud ümberkorraldused riigi olukorra päästmiseks kukkusid läbi. 1980. aastate lõpul ning 1990. aastate alguses lagunes NSVL kui ka kogu idablokk. Külm sõda oli selleks korraks lõppenud. 9. Vastake katkendi ja illustratsiooni ning oma varasemate teadmiste põhjal. 9.1 Millist kriisi Saksamaa ajaloos allikakatkend ja illustratsioon kajastavad?
ilming · Reagani administratsioon otsustas teha panuse kallitele sõjalistele programmidele, nn ,,tähesõdadele", lootes, et NSV Liit soovib igale Lääne sammule vastata samaga, lihtsalt jookseb selles relvastumise võidujooksus ennast tühjaks · Sellele programmile ei olnud NSV Liidul millegagi vastata · Kommunistlik süsteem, mis võis püsida vaid niikaua, kuni suutis läänemaailmaga relvastumises võistelda, oli määratud kokkuvarisemisele Sotsialismileeri lagunemine · 1985 NSV Liidu uueks parteiliidriks M. Gorbatsov, kes oli eelmistest noorem (võimule tulles 54-aastane), energilisem ja parteiringkondades tuntud kui mõõdukas reformaator · Gorbatsovi initsiatiivil alustati sotsialismi moderniseerimise katseid, mille koondnimetuseks sai perestroika · Perestroika tõi omakorda kaasa mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile
annaabi.ee 
