vahetuskaubandusega 2.Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? – Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10. sajandil üldiselt rahumeelsed aga 10. sajandi lõpul suhted teravnesid. Rauaajal tundus olevat rahutud ajad, sest linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus ütleb seda. Põhjuseks võisid olla naaberaladelt sooritatud sõjakäigud ja röövretked või hoopis kohapealsete ülikute vahel kujunenud pinged. Eestlaste sõjaline tase ei olnud väga kõrgel sest eestlastel oli halvem sõjavarustus aga see eest malevad. Sõja- ja röövretkede oht oli ilmselt suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Aga eestlased käisid vasturetkedel ka. 3.Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sotsiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust. – Jah
Ühiskond.Keskmine rauaaeg-palju muutuseid asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes.Kujunes külaühiskond.Jätkuv ühiskonna kihistumine ja ülikute rikkuse kasv- hauapanused.Linnused olid ülikute residentsid,nende juures asulates käsitöö.Alguse said suuremad territoriaalsed kooslused,aluseks hilisemate kihelkondade kujunemisele.Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal.Relvaleiud-tekkisid sõjalised kaaskonnad.Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus-rahutud ajad.Sõjaretked,võimuvõtlused ülikute vahel. Suhted naaberaladega.Keskmisel rauajal elavnesid suhted skandinaaviaga.Sõjaretked eesti alal-mainitud islandi saagades,saaremaalt leitud skandinaavia sõjameeste laevmatus.Viikingiajal-tihenesid suhted skandinaaviaga.Eesti jäi viikingite bütsantsi ja idamaadesse viivate kaubateede lähedusse.Araabia hõbemündid,meistrite sepistatud relvad.Viikingite sõjakäikudest eestisse on kirjas saagades
Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega. Leidub pihkvas. Hakati neid rajama u 5- 6 saj. Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus viitab rahututele aegadele. Selle põhjuseks võib olla nt naaberalade sooritatud sõjaretked ja ka kohapealsete ülikute vahel kujunenud tõsisemad pinged. Linnuste asend teede ääres, vahel ka sadamate juures viitab kaubandusele, milles oli oluline roll ülikutel. Põhjuseks ka rahvastikuränded. 7)Eestlased muinasaja lõpul: peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli kõrgel tasemel. Kasvatati: nisu, kaera, herneid, ube jne. Maa suurust arvestati adramaades
Alles pronksiajast alates pärinevad esimesed kindlustatud asulad, mis viitavad sellele, et inimesed soovisid kaitsta end kellegi eest ja ehitasid selleks linnuseid ning eelnevalt mainitud kindlustatud asulaid. Rooma rauaeg oli rahulikum ajajärk, mil linnuseid kasutati perioodiliselt ja sellest ajajärgust puuduvad ka relvad kiumaterjalis. Samas, aga keskmisel rauaaeg ja viikingiaeg olid suhteliselt rahutud ajajärgud. Rajati hulgaliselt linnuseid, suurenes relvaleidude arvukus ja tihti peideti ka aardeid, mille põhjusteks võisid olla naabrite sõjakäigud, ülikute omavaheline võimuvõitlus või siis lihtsalt rahvastikuränded. Sellel ajal kujunesid 4 erinevat linnuste tüüpi: · Mägilinnused · Neemiklinnused · Kalevipoja sängid · Ringvall-linnused ehk maalinnad Mitukorda püüdsid ka rootslased ja norrakad korraldada sõjaretki Eesti aladele, kuid tulutult. 10. saj
asulaid.hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid:Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi.Eesti oli viikingite kaubateede läheduses.nii jõudis siia ka araabia esemeid. Skandinaavlased korraldasid eestisse mitmeid sõjaretki
Rauast adraga oli võimalik siis sügavamalt künda. Mindi üle alepõllunduselt põlispõllundusele. Vanem rauaaeg tähendab ka muutuseid matmiskommetes. Ilmuvad tarandkalmed. Tegemist on jällegi maapealsete matustega. Üksteise kõrvale on ehitatud kividest tarandid. Tarand kalmed on kuni 10 m pikad. Algul maeti laipu, hiljem põletatud kehasid. Üldiselt tarandkalmed olid ida suunas. Küsimused: 1. Miks võib seda aega nimetada ,,rahutuks ajaks"? Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest. Neid nähtusi saab seostada kohalike rikastuvate ülikute võimuvõitlusega. Samas tuleb kaaluda teisigi võimalusi. Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke 2. Too näiteid maastiku kasutamisest linnuste rajamisel Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud mäekülgedele kuhjati kunstlik
Selle jaoks kuhjati ümber linnuseõu kunstlik vall. Lääne-Eestis oli linnuste juures kasutusel rohkem paekivi. Too näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel? Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale), voorelinnused. Kõige kaitstum oli mägilinnus, sest igalt küljelt oli looduslikult kaitstud. Mis näitab, et antud perioodi võib pidada rahutuks ajaks? Linnuste rajamine ja nende kindlustamine ning relvaleidude arvukus. Aarete rohkus. · Noorem rauaaeg 800-1200. Rauaaja lõpuks oli Eestis umbes 150 000 elanikku. Eesti ala polnud ühtlaselt asutatud, vaid oli ka piirkondi, kus asustus puudus. Nt. Pärnu jõest lõuna poole jäävad alad, sest on soised alad. Ranniku ala Edela-Eestis oli asustamata, sest pinnas oli viletsam. Teine suurem asustamata piirkond oli Peipsi järve läänekallas. Esmane elatusala oli põlluharimine
Tarandkalmed on kuni 10m pikad. Hiljem hakati laipmatuste asemel kasutama krematoorseid matuseid. Kalme oli suunatud ida-lääs võtmes. Neid peetakse maaomanike matmispaikadeks, mitte kõiki pole maetud tarandkalmetesse. *Küsimused: 1. Miks võib seda aega nimetada ,,rahutuks ajaks"? 2. Too näiteid maastiku kasutamisest linnuste rajamisel 3. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest? 1. Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutustest aegadest. Neid nähtusi saab seostada kohalike rikastuvate ülikute võimuvõitlusega. Samas tuleb kaaluda teisigi võimalusi. Nimelt I aastatuhande teisel poolel leidsid naaberaladel aset rahvastikuränded, mis võisid puudutada ka Eesti elanikke. Lisaks annab rahutuste kinnitamiseks alust aardeleiud. 2. Valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Looduslikult vähem kaitstud
Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad, massiivsed kaitserajatised (nn kükloopilised müürid), sõjatemaatika esinemine kunstis
annaabi.ee 
