(kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik; kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus; tehnoloogia areng- infotehnoloogilised vahendid/küberrünnakud sotsiaalsed riskid- nakkushaiguste levik Hädaolukord? Valmisolek> madala riskiastmega kriis > eriolukord> erakorraline seisukord > sõda NATO sõjalis-poliitiline, kollektiivkaitse, 28 liikmesriiki, eesti liitus 2004(kordamisküsimus) valmidusjõud (päevad) , kiirreageerimisjõud (nädalad) NRF, sõjaaja peajõud Millisel kahel sambal põhineb Eesti sõjaline kaitse
21.Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. *Piraatlus: vägivaldse röövkallaletung laevale v lennukile *Moraalsed kuriteod: tegevused mis on seotud rahvusvaheliste korporatsioonidega *Alkohol,kütused ja tubaka sissevedu: ebaseadusliku sissetoomisega välditakse aktsiisi makse. * Immigrandid: on riigis õiguspärase seadusliku aluseta. *Illegaalne kaubitsemine: ebaseaduslik ost-müük NT narkootikumid *Relvakaubandus: relvade ja laskemoona salakaubavedu 22.Nimeta ja iseloomusta moraalseid kuritegusid kaasaegses maailmas. *Kohalike elanike ekspluateeritakse: kasutatakse lapstööjõudu, eluohtlik töökeskkond. *Seadusandluse poodlemine: ettevõte liigutab oma tootmise riiki kus see ettevõttele sobilikum ja soodsam on. 23.Selgita mõistet inimõigused, selle liigendamisvõimalusi , positiivsed- negatiivsed) ja jagunemist kolmeks põlvkonnaks.
enda kaitsmiseks vastavaid struktuure. Osa oma tegevusest sooritavad vägivalla või sellega ähvardamise teel. Organiseeritud kuritegevus tegutseb metoodiliselt, salaja, range distsipliiniga. Keeruka organisatsioonilise struktuuri abil hoiavad nad oma juhte isoleeritult, need ei võta aktsioonidest osa. Püütakse saavutada mõju riigivalitsusorganites ja majanduses. Põhieesmärgiks on majanduslik kasum, ja mitte ainult illegaalse tegevuse tulemusena (narkoäri, relvakaubandus jne) vaid ka legaalselt (luues legaalses majandustegevuses osalevad äriettevõtted, mida kasutatakse kuritegelikul teel saadud vahendite rahapesuks ja kuritegelike tulude päritolu varjamiseks). Organiseeritud kuritegevuse traditsioonilisteks tegevusvaldkondadeks on: narkokaubandus, relvaäri, prostitutsioon, lõbustusasutused, inimkaubandus, viina- ja tubakaäri, salakaubandus. 85% organiseeritud kuritegevusest on seotud majanduskuritegudega (maksupettused jne).
See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. ○ Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. ○ Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. ○ Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Wilsonilt, peakontor asus Šveitsis. ○ Lagunes, sest ei suudetud vastu seista diktatuuririikide agresiivsusele (Jaapani kallaletung Hiinale, NSVL ja Soome jms). 2. Saksamaa reparatsioonide küsimus ○ Saksamaa ja kaudselt kogu maailmamajanduse viisid tasakaalust välja Saksamaa suured reparatsioonid.
laevade ja meremeeste vabastamise eest. Illegaalne kaubitsemine kätkeb endas nii ebaseaduslike kui ka seaduslike kaupade ostu- müüki. Legaalsed kaubad muutuvad illegaalseks, kui nende sissevedu ei ole seaduslikult registreeritud või on nende müük riigi monopol. Illegaalsetest kaupadest on kõige tuntumad narkootikumid, kuuluvad ka ohustatud liigid või nendest valmistatud tooted, näiteks elevandiluu. Relvakaubandus kuulub strateegilise kaubanduse alla ning riigid kontrollivad seda. Relvade müümine maadele, kelle vastu on kehtestatud relvamüügiembargo või kus toimub relvade ja lõhkeainete salakaubavedu, loetakse illegaalseks tegevuseks. Illegaalsed immigrandid on inimesed, kes sisenevad teise riiki või viibivad seal õiguspäraste dokumentideta. Rände põhjused võivad olla erinevad, kuid tavaliselt on need seotud lootusega parandada oma elujärge
See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste ja arbitraaži teel. Nii põhikirjas kui ka mitmetes seotud lepingutes leidsid käsitlemist veel töötingimused, põliselanike õiglane kohtlemine, inim- ja narkokaubandus, relvakaubandus, ülemaailmne tervishoid, sõjavangid ja Euroopa rahvusvähemuste kaitse. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati 28. juunil 1919 ja jõustus 10. jaanuaril 1920. Organisatsioon saavutas oma maksimaalse suuruse perioodil 28. septembrist 1934 23. veebruarini 1935, mil sinna kuulus 58 liiget. Rahvasteliidu diplomaatiline filosoofia kujutas endast murrangulist lahtiütlemist eelmise saja aasta põhimõtetest. Liidul puudusid relvajõud. Vastuvõetud otsuste kehtestamisel,
seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil, sest see on enim levinud inimestega kauplemise liike. Isiksuse tasandil on inimkauplemise näol tegemist inimõiguste laiaulatusliku rikkumisega. Ühiskondlikul tasandil on tegu kaasaegse orjandusega. Inimkaubanduse põhjused Peamiseks inimsmugeldamise põhjuseks on vaesus ja tööpuudus. Ka on viimasel aastakümnel tunduvalt suurenenud piire ületav kuritegevus (narko- ja relvakaubandus), millel on oluline roll inimkaubanduse kiire ja laialdase leviku juures. Kõige tavalisem inimestega äritsejate taktika ongi pakkuda tööd seda hädasti vajavale inimesele. Naistele pakutakse head teenimisvõimalust jõukas riigis, aga sinna jõudes sunnitakse neid transpordi, passide ja viisade hankimise, riiki sissetoomise ning fiktiivabielude sõlmimisega seotud väidetavate kulude katmiseks prostituutidena töötama. Valmisolek prostitutsiooniks saavutatakse tugevate
Julgeoleku riskid Sõjalised konfliktid Väline surve Rahvusvaheline terrorism Majandusriskid Teised julgeolekud Julgeolekuriskid Eestis Teiste riikide eriteenistuse tegevus (salaluure) Majanduslikud riskid: sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost, energiasüsteem, globaalmajandus Rahvusvaheline terrorism (pommirünnakud) Keskkonna riskid: aatomielektrijaamad, keemiatehased, üleujutused, merereostus Poliitiline surve Etnilised konfliktid Massihävitusrelvade levik Kuritegevus ja narkomaania (relvakaubandus) Tehnoloogia areng: infotehnoloogilised vahendid, küberrünnakud Sotsiaalsed riskid: nakkushaiguste levik
annaabi.ee 
