Mitra müsteeriumid – vana Rooma riigi sõdurite seas Religiooni ülesanded Seletav Väärtuste süsteemi loov Ühiskonda kindlustav: Tsivilisatsioon = riik ja kiri Kirja olemasolu võimaldab riiki efektiivsemalt hallata. Kiri loob kõrgkultuuri. Ent kirja sünnitas religioon (kr hieroglüüf – püha märk). Inimest psühholoogiliselt toetav Traditsiooni loov Sotsiaalset mälu edasikandev Kuidas religiooni uurida: Usunditeadus (religiooniteadus; võrdlev usuteadus; ka religiooniantropoloogia) Peasuunad: Usundiajalugu – uurib religiooni ajaloolises plaanis Võrdlev usundilugu – uurib eri religioone võrdlevalt ajalooteljel Religioonifenomenoloogia – uurib võrdlevalt eri religioonide üksiknähtuste sarnasusi ja erinevusi (mäiteks arusaama jumalast, ohverdamist, mingit müüditüüpi jne) Religioonisotsioloogia – uurib religiooni toimimist ühiskonnas (kogukondade mõju indiviididele)
deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik Vana-Kreeka usund polüteistlik Judaism monoteistlik Taoism monistlik religioon Vana-Rooma usund polüteistlik Kristlus monoteistlik Hinduism monistlik religioon New Age monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega. Religioonipsühholoogia religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonifenomenoloogia uurib religiooni kui nähtust ja jätab tema olemuse vaatluse alt välja, uurides usundite spetsiifilisi fenomene. Religioonisotsioloogia inimeste religioossete hoiakute uurimine kasutades sotsioloogilisi meetodeid. Religiooniantropoloogia uurib seda, mis on avalik ja vaadeldav, uurib praktikaid.
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k
Neid uurimusi tutvustati mõnedel juhtudel ka üleliiduliselt Teadusliku ateismi kriitika Thrower jõuab järeldusele, et ehkki teaduslik ateism juhib tähelepanu mõnedele religiooni aluspõhjaks olevatele motiividele, on ta läbi kukkunud ses osas, mis puudutab religiooni põhjalikku empiirilist analüüsi, mitte ainult religiooni teatavate tunnusjoonte puhul, vaid ka religioonis kui asjas iseenesest, ja seeläbi ei ole ta religiooniteadus - nagu ta ise end nimetab. Nõukogude religiooniteadus on ideoloogiline (on end defineerinud ainuõige maailmavaatena) ja seetõttu ei ole avatud kriitilisele filosoofilisele analüüsile ja on kujundatud vaid selleks, et olla avamänguks tegevusele, mille eesmärgiks on religioonist jagusaamine. Froese põhiväiteks on see (mida annavad mõista ka peaaegu kõik teised uurijad), et teaduslik ateism ei tabanud ära religiooni tegelikku olemust. Ta lisab, et kuna ateism pidi olema teaduslik, siis ateismi levitajad olid ateismi tõestamiseks
XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu.
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon
Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt religioon): Üldine religiooni ajalugu (üldine usundilugu) (religiooniteadus) - religiooni tekkimist, olemust ja arenemist uuriv antropoloogiline teadus. Võrdlev usundilugu erinevaid religioone nende ajaloolises arengus uuriv teadus. Usundilugu antud kontekstis võrdleva usundiloo osa, mis tegeleb religiooni põhimõistete ja maailmausunditega. Religiooniantropoloogia läheneb religioonile kui ühele kultuuri osale. Eesmärk on talletada
leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine.
Esimene ja Teine maailmasõda. Totalitaarsed reziimid ja kristlus. 20. sajandit on peetud kirikuloos riigi ja kiriku suhteks. Olulisimad impulsid, mis kirik saab, ei tulene enam kiriku sisemisest arengust, vaid riikide poliitikast. See on lihtsasti selgitatav, kuna 20. sajand oli väga hetlik vastandlikud ideoloogiad, kaks maailmasõda. 20, sajand oli ka väga religioonikriitiline sajand ning seda iseloomustab enim sekulariseerumine, mida ka kogu religiooniteadus tänapäeval uurib. Tugev ilmalikustumine ja kaks maailmasõda sundisid erinevad kirikud lõpuks laiemale koostööle, sündis oikumeeniline liikumine. Esimesele maailmasõjale eelnes üldiselt optimistlik elutunnetus, usuti rahvuslikesse ideaalidesse ja elati romantilistes sõjakujutlustes, kuna suurt sõda ei olnud enam mõnda aega olnud. Kirikut iseloomustavad rasked ajad terve 20. sajandi esimesel poolel. Saksamaal arendati liberaalteoloogiat, üks juhtivaid kujusid oli Tartus
annaabi.ee 
