esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne. · Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist.
sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise, teadusliku skeptitsism ja religioonikriitika levikuga hakkas termin omandama spetsiifilisemat tähendust, mistõttu kasutatakse seda üha enam iseloomustamaks oma usulisi veendumusi või nende puudumist. Levik maailmas Raske on kindlaks määrata ateistide täpset hulka maailmas. Erinevad religiooniteemalised küsitlused võivad ateismi defineerida erinevalt või tõmmata erinevaid piire ateismi, mitte-religioossete uskumuste, mitte-teistlike religioonide või spirituaalsete uskumuste vahele
Realism on tuletatud ladina sõnast res = asi ning vastavast omadussõnast realis = esemeline, tõeliselt olemasolev, reaalne. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. Kitsamas tähenduses on realism kindlapiiriline kirjandusvool, mis sai alguse Prantsusmaal 1830. aastatel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud loodus- ja ajalooteaduses, religioonikriitika, aga ka dagerrotüüpia leiutamine 1839. aastal. Realismi läbimurret kirjanduses seostatakse eeskätt H. de Balzaci loominguga ja Stendhali romaaniga "Punane ja must" (1830). Realistlikest zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan ja psühholoogiline romaan. Kõigi nende puhul kehtis tegelikkusläheduse nõue: kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimest iga päev ümbritseb. Realismi võib periodiseerida järgmiselt:
loengud, mille põhjal valmis raamat "Analysis of Mind" (Vaimu analüüs; 1921). Pärast sõda külastas ta lühiajaliselt Nõukogude Liitu, mille sotsailismivesioonis ja praktikas ta sügavalt pettus, ning hiina Vabariiki, kus ta õpetas mõnda aega Beijingi ülikoolis. Hiinast Inglismaale naasnuna asutas ja juhatas ta koos oma teise naisega progressiivset kooli, seejärel õpetas mitmetes USA ülikoolides ja kolledzites. Russelli liberaalsed vaated seksuaalsele vabadusele ja religioonikriitika kirjutistes nagu ,, Mida ma usun" (1925) ja ,,Abielu ja moraal" (1929) tõid kaasa laialdase avaliku hukkamõistu, kohamääramise tühistamise New Yorgi linnaülikoolis ja vallandamise Barnes Foundationist Pennsylvanias. Kevadel 1939 (või 1938) asus Russell elama Californiasse Santa Barbarasse ja California Ülikoolis Los Angeleses loenguid pidama. Varsti pärast seda nimetati ta õppeasutuse
Siin võib rääkida juba parteilis-poliitilisest tellimusest, kus sotsiaaldemokraatlike ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme. Siiski oli EKP ateismialane tegevus EW ajal mõnevõrra stiihiline. Et propaganda oli endiselt suunatud lihtrahvale, pole sellegi perioodi puhul argumentatsiooni tõusust kuigivõrd põhjust rääkida. EKP ateism kajastas Venemaal toimuvat, mis sel perioodil oli jõhkram nii varasemast kui hilisemast - marksistlik-leninlik religioonikriitika võrdlemisi robustses kvaliteedis. Nõukogudeaegses kirjanduses ei leidu EW-aegsele ateistlikule tegevusele kuigipalju viiteid. Võimalik, et üheks põhjuseks on kogu tegevuse tagasihoidlikkus. Teisalt võib olla tegu ka asjaoluga, et nõukogude ideoloogia nõudis kogu senise ajalookäsitluse ümberhindamist, kusjuures põlu alla langesid mitmed “omad”, kel polnud olnud õnne õigel hetkel Eesti kodanluse ohvriks langeda
Filosoofia kui teadus teadmiste ja väidete süstemaatiline seos. ...kui fundamentaalteadus põhjuste, aluste, tingimuste, eelduste teadus. Oärib empiirilise kui niisuguse põhjuste, aluste, tingimuste järele, mis ise polegi enam empiirilised. ... kui universaalteadus käsitleb maailma TERVIKLIKULT. ... kui mõistuteadus taotleb, et väited oleksid mõistuspärased ... kui kriitiline teadus seab küsimuse alla kogu meie kogemusmaailma(ideoloogiakriitika, religioonikriitika jne) Filosoofia määratlusi: (PLATON: "Filosoofid on need, kes suudavad haarata seda , mis on enesele alati sama. Nad alati armastavad seda teadmist, mis ilmutab neile midagi olemisest; olemist, mida ei muuda ei tekkimine ega kadumine. Pürivad nad siis nõnda olemise enese poole, siis ei saa nad jääda pidama paljude üksikute asjade juures, mida olevaks peetakse; nad peavad hoopis edasi liikuma,
muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja maailmas, laiemalt traditsioonide teisenemine jne. Kaks tasandit: fantastiline muinasaeg ja allegoorilised kaasaja protsessid (,,külaelu"). Tugev religioonikriitika, maagiline ideaal (sõrmus ja põhja konn). Ühe ajastu lõppemise lugu (metsast külasse kolimine, kultuurikoodide vahetumine). Kivirähk ,,Liblikas" (1999) Kivirähk tegi oma ülikooli diplomitöö draamateatri algusaegadest 20.Saj alguses. Osa materjali jõudis selle romaani kujul lugejateni. Rahvateatri ,,Estonia" sünnist. Keskseks noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes kujutab liblikat kui õhulist ja habrast
REALISMI MÕISTE JA PÕHITUNNUSED , NATURALISM . ÜHE REALISMI ESINDAJA ELU (BALZAC, FLAUBERT, ZOLA, STENDHAL) JA LOOMINGU ÜLEVAADE NING ÜHE TEOSE ANALÜÜS ÜLEVAADE ,,NOOR-EESTI" TEGEVUSEST Realismi (lad realis 'tõeline, asine') on kirjandusvool, mis sai alguse 1830-ndatel Prantsusmaal ja arenes hoogsalt 50-ndatel, olles valitsev kirjandusepohh romantismi ja naturalismi vahel. Realistliku elutunnetuse väljakujunemisele avaldasid mõju positivistlik filosoofia, edusammud teaduses, religioonikriitika. Realismi läbimurret seostatakse eeskätt Balzaci loominguga, aga ka Stendhali romaani ,,Punane ja must" ning Flaubert'i ,,Madame Bovaryga". Zanridest sündisid kodanlik kurbmäng, seltskonnakomöödia, kommeteromaan, psühholoogiline romaan. Kehtis nõue, et kirjandus peab seikluste ja väljamõeldiste asemel kujutama tõelist elu, mis inimesi iga päev ümbritseb. Romaani keskmes seisab n-ö tavaline inimene, kelle eluteed ja arengut kujutatakse ühiskondlike sündmuste raamistuses või
mis on väljaspool nende endi kontrolli. Religioonil pole Marxi jaoks mingit muud tulevikku kui vaid häving. Selleks, et saavutada inimeste tegelik õnn, tuleb hävitada religioon ehk inimeste illusoorne õnn. Et religioon on tingitud teatud majanduslikust olukorrast (materiaalsest rõhumisest), siis on loomulik, et kui selline olukord kommunismi jõudes lõpeb, ei ole enam ka religiooni kui sellist. Pole enam olukorda, mis vajaks illusiooni. Marxi religioonikriitika on olemuselt ühiskonnakriitika, mis religiooni loob. Religioon kui oopium Marxi jaoks pole aga religioon ainult ühemõõtmeliselt halb, ta näeb religioonil piiratud ulatuses ka positiivset funktsiooni. Religioon on alamale klassile tröösti ja lohutuse saamise viis. Religioon on oopium rahvale. Religioon annab ajutist kergendust, kuid see on ka kõik, mida religioon saab teha. Religioon on ravim, mis leevendab valusid, samas aga ei ravi terveks ja omab ka negatiivseid kõrvalnähtusid
selles suunas arenenud enam ei ole riigikirikut ega (otseses või kaudses mõttes) sunduslikku usku, kuid pole ka täiesti ilmalikku (olgu kommunistlikku või sekulaar-liberaalset) ühiskonda. Postmodernne ühiskond on kusagil kahe usuriigi ja ilmaliku riigi vahepeal. Usuühendused selles põhinevad vabatahtlikkusel, usuühendusi on järjest enam. Kui Locke'il on õigus, siis võib kultuuriline religioonikriitika olla samavõrd taunitav kui mistahes usuline sundus, sest ka võitlev ateism või sekulaarne fundamentalism püüab kehtestada "oma usku" kogu ühiskonnas ja teisitiuskujaid taga kiusata. 73 Ettevalmistav küsimus eksamiks (9. loeng): 1. Milline on Rousseau nägemus teoses "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikast ja
annaabi.ee 
