4. Relativism (ld relativus "suhteline") 4.1. Sissejuhatuseks Relativism millegi suhtelisust rõhutav õpetus või seisukoht. Relativism väidab, et: a) inimeste käitumisviiside väärtus ei ole absoluutne, vaid on hinnatav konkreetsest kontekstist lähtuvalt; b) üks seisukoht ei saa olla teistega võrreldes priviligeeritud. 2 Mõned esindajad: Paul Karl Feyerabend Ludwig Wittgenstein Peter Winch Thomas Kuhn Richard Rorty Michel Foucault Jacques Derrida http://assets.cambridge.org/052135/8779/cover/0521358779.gif 3 4.2. Üldiseloomustus 4.2.1. Relativismi tekkeloost Esimesena sõnastas relativismi sofist Protagoras (u 480410 eKr), kes arvas, et inimene on kõikide asjade mõõt. Seda võib mõista nõnda, et millisena asjad...
Au saab taastada vägivalla kaudu. Pluralistlikud Lääne-Euroopa riigid pidasid kaua aumõrvu "vähemuskogukonna kultuuriliseks eripäraks". Ajalehedki ei tahtnud moslemi vähemusse kuuluvate naiste allasurutusest eriti kirjutada, sest kartsid, et seda tõlgendatakse kui soovi suruda vähemuskogukonnale peale euroopalikke väärtusi ning et neid hakatakse pidama rassistlikeks või sallimatuteks. Selline lähenemine on kantud puhtakujulisest eetilisest relativismist: usust, et teiste kultuuride ja vähemuskogukondade tavade üle ei tohi kohut mõista. Ning tuleb "sallida" nii moslemi naiste allasurutust kui ka näiteks tüdrukute ümberlõikamist Aafrika islamiriikides (mida praktiseerivad ka sealt pärit sisserändajad Euroopas). See mõtteviis ütleb: pole olemas universaalseid, üldkehtivaid moraaliprintsiipe, moraal on kultuuri suhtes relatiivne ning järelikult peaksime olema teiste kultuuride moraali suhtes sallivad ka siis, kui see läheb
teiste inimeste vaimu (mitte) olemasolu väljatoomiseks trükitähes lühendeid. Vaimu arutlemisel. Üldiselt käsitlen essees vaimu olemasolu ja selle teadmise esimese isikuna passiivse tegija tähenduses, mille olen on isk L laps, kelle sõnastame vastavalt tuletanud kolemest filosoofilisest lähtekohast eelnenud esimese isiku vaimu eskistentsi relativismist, materialismi vastuväidetest sõnastusele. L vaimu olemasolu kinnitab keha-vaimu lahknevusest ja keelelisest koheselt E ema, isiku vaimu eksistentsi, sest seosest. Ajaloolise vaimu kontseptsiooni L tuleneb E-t otseselt rakkude jagunemise teel. kohaselt on osade filosoofide arutlusel tegu Olles kindlalt a posteriori8 tüüpi teadmine läbi
inimestele kõikidel aegadel siduvad. See, kas teatud teguviis on indiviidi jaoks õige või mitte, sõltub ühiskonnast, kuhu indiviid kuulub, või on relatiivne selle ühiskonna suhtes. Moraal on inimeste loodud, mitte looduse. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraalireeglid omandatakse kasvatuse käigus ning on kultuuri osa. Eetikas pole universaalset tõde. Tolerantsus teiste moraalipraktikate suhtes. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole erilist staatust, ega ole parem või halvem vaid üks paljudest. Relativismi argument: hollandlased peavad eutanaasiat moraalselt õigeks, sakslased valeks. Seepärast pole see õige ega vale vaid arvamus, mis erineb ühiskonniti/kultuuriti. Eri kultuuridel erinevad moraalinormid ning seega pole objektiivset tõde. On vaid arvamused, mis erinevad. Loogiliselt järeldus ei tulene eeldusest
Inimene ei peaks alati oma inimõiguseid nõudma, sest mõnikord peame loobuma enda õigustest, et hoida kedagi teist. Näiteks kriminaalkorras süüdistatuid võib arreteerida, ilma et see oleks illegaalne. Inimõigused on võõrandamatud ja neid ei saa kelleltki ära võtta. Õigused ja vabandused tähendavad, et ka teised peavad mind austama. Inimõiguste tähtsust on üldiselt raske ülehinnata. Tuleb kehtestada õiglus ehk võrdväärne kohtlemine (sooliselt vms). See on kultuurilisest relativismist eriarvamusel, sest inimõigused on üldinimlikud, pole kultuuriti erinevad. Inimõigused välistavad egoismi, sest nõutakse kõigi inimõiguste täitmist. Seksuaal- ja abielueetika Tänapäeval on päevakorras teemad: prostitutsioon, pornograafia, abielu, pedofiilia, abort, homoseksuaalsus. Need eetikad liiguvad eetilise egoismi suunas. Hea on see, mis minu seksuaalset naudingut suurendab. Seksuaalsust on ju vaja, et saada järglasi
ja tõendeid veel igalt poolt mujalt juurdegi, kuid see on ikkagi vaid opereerimismaterjal. Elu tõsiasjadel pole mitte valitsevat ning juhtivat tähtsust, vaid rohkem tähtsust on loogikal ja tunnustatakse mõistuse enda tegevust kui kõige kindlamat teed tõdede selgitamisel ning leidmisel. Kõik oleks hästi, kui . . T. fikseeriks ja peaks kindlana silmas teatud algtõdesid, millele ta ehitaks kui nurgakividele. Aga ei, . . T. on skeptik, ta elumõistmine on liiga puretud relativismist; ta tarvitab küll intensiivselt antiteetilist arendust, kuid ei jõua lahenduseni. Nii tekibki olukord, et autor tungleb tõde otsima, tal oleksid ka nagu olemas mingid algtõed, kuid ta hoidub sellest, taandub relativismi - ses õilsas tungis, et leida veel kindlamat algtõde, seda tõdede tõde ennast. Kuid seda ei leita, ja nii looribki autori vaimset tegevust skeptitsism ja arutlus võtab mõnigi kord sofistliku ilme. Selle kõigega on ühenduses . H
Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu. Nomos - physis vastandus. Mitte kõik sofistid ei argumenteerinud normatiivsetes küsimustes Protagorasega sarnaselt. Nomos – physis vastanduse näol ongi tegemist ühe teistsuguse argumentatsiooni-mudeliga, mis esineb mitmete sofistide juures. Erinevalt Protagorase normatiivsest relativismist, apelleeritakse antud argumentatsioonimudelis nimelt absoluutsele normatiivsele algele. Nomos tähendab antud juhul tava või seadust. Physis ei tähenda siinkohal aga enam mitte oleva tervikut, nagu varajaste joonia physiologos`te juures, vaid ühte oleva valdkonda teiste seas. Physis on nimelt selline olev, mis on olemas ilma inimese kaastegevuseta, loomupäraselt olev. Antud argumentatsioonimudelis vastandatakse see oleva valdkond nomos`ele kui sellisele nähtusele, mis on olemas üksnes
vahel. Kui on olemas millegi suhtes mingid õigused, siis peab olema ka vabadus neid õigusi rakendada. Kui vabadus puudub, siis õigused mõttetud. Peab olema keskkond olemas, kus vabadusi rakendada. Õiglus võrdväärsete võrdväärne kohtlemine. Peame ka kõiki õigusi võrdväärselt kaitsma, hoidma, austama. Inimõigused annavad aluse konkreetsele õigustele: naised võrdväärsed meestega olla inimisiksus. Inimõigused on erinevad arusaamad kultuurilisest relativismist (kultuuriti hea ja halb erinev). Tänapäeval olulisemaks valdkonnaks on elu küsimus kellel ja mis tingimustel on õigus elule? Mis on väärtuslik elu? Läänedemokraatias põhiküsimus. Puudutab kahte suurt teemat: eutanaasia ja abort. Mis hetkest on inimene inimisiksus? Kas pärast sündimist v varem v hiljem? Kas eutanaasia lahendab seda, mida inimene tahab, et see lahendaks? SEKSUAAL JA ABIELUEETIKA PROSTITUTSIOON PORNOGRAAFIA
suhtes relatiivne. Pole olemas absoluutseid ehk objektiivseid moraalistandardeid, mis kehtiksid kõigi inimeste jaoks igal pool ning igal ajal. Moraalireeglid sarnanevad mängureeglitega, erinevad loodusseadustest. Nad pole meile looduse poolt antud, vaid inimeste loodud. Nad pole absoluutsed, loomulikud, neid võib muuta. Moraal on kultuuri osa. Kasvatuse käigus omandatakse kultuuri peamised väärtused. Last keelatakse nii palju, et lõpuks saab see tema südametunnistuseks. Relativismist tuleneb, et meie enda ühiskonna moraalikoodeksil pole mingit erilist staatust, see pole parem ega halvem vaid üks paljudest. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe 25. Võrdle deskriptiivset ja normatiivset eetilist relativismi. 26.Mis räägib eetilise relativismi kasuks? Mis on argumendid eetilise relativismi vastu ? Problemaatiline relativismis puhul: See, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub ühiskonnast/
annaabi.ee 
