TÖÖ NR. 10 BETOONISEGU OMADUSTE MÄÄRAMINE Betooni tugevuse kontroll Katsetatud betoonisegust valmistatakse proovikuubid seeriatena. Seeria koosneb 3 proovikuubist. Enne proovikuupide valmistamist kaetakse vormide sisepind õhukese määrdekihiga. Vormid täidetakse ja tihendatakse vibrolaual. Proovikeha pind silutakse. Proovikuubid vabastatakse vormidest 1-2 päeva pärast ja säilitatakse relatiivsel niiskusel 95% ja temperatuuril +20±2 0C kuni katsetamiseni. Proovikuupe katsetatakse 28 päeva vanuselt. Proovikeha 1 Katse käik: Mõõdetakse ära proovikeha: a =99(mm) b=99 (mm) F=9801 () P=213500(N) Arvutatakse survetugevus: Proovikeha 2 Katse käik: a =100mm b=99 mm F=9900 () P=199600(N); Survetugevus: Proovikeha 3 Katse käik: a =99(mm) b=100(mm) F=9900 ( P=22000(N) Survetugevus: P- purustav jõud (kg),F- proovikeha survepind (cm2);
75. Kirjutada punktmassi liikumishulga ja antud tsentri O suhtes võetud liikumishulga momendi avaldised. Kui suur on nurk nende vektorite vahel? L0=r x K=r x mv nad on risti e 90 kraadi 76. Sõnastada Königi I teoreem. Valem. Süsteemi kineetiline moment liikumatu punkti suhtes võrdub vektorsummaga masskeskme liikumishulga momendist selle punkti suhtes, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi mass, ja süsteemi kineetilisest momendist masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti. L0=rc x Mvc + Lrc 77. Milliseid telgi nimetatakse Königi telgedeks? Königi telgedeks nimetatakse selliseid koordinaattelgi, mille alguspunkt on alati süsteemi masskeskmes ja mis liiguvad translatoorselt koos kogu süsteemiga. 78. Mis on süsteemi kineetiline moment tsentri suhtes? L0= sum(r x mv) süsteemi kõigi masspunktide jaoks liikumishulga momendid koordinaatide alguse 0 suhtes. Vektoriaalne
kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse geomeetrilise summaga. a = a e + a r + a c 188. Mida iseloomustab Coriolise kiirendus? Coriolise kiirendus iseloomustab kaasaliikumise kiiruse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumisel. 189. Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda. Millega võrdub Coriolise kiirenduse moodul? aC = 2e × v r Coriolise kiirenduse suund on alati risti tasapinnaga, mis on moodustatud vektoritest e ja vr. Coriolise kiirenduse vektori tipust vaadatuna peame nägema e pöörlemist vr suunas mööda liikumisteed vastassuunas.
258. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jäävuse kohta ainult ühe telje suhtes. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on 0, siis süteemi kineetline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel. 259. Panna kirja neljas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel. Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme Köningi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 260. Panna kirja viies järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreemi erikuju süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje. 261. Panna kirja kuues järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist jäiga keha pöörlemise
258. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jäävuse kohta ainult ühe telje suhtes. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on 0, siis süteemi kineetline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel. 259. Panna kirja neljas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel. Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme Köningi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 260. Panna kirja viies järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreemi erikuju süsteemi pöörlemisel ümber kinnistelje. 261. Panna kirja kuues järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist jäiga keha pöörlemise
v ve v r Coriolise teoreem: Punkti liitliikumisel absoluutne kiirendus võrdub kaasaliikumise kiirenduse, relatiivse kiirenduse ja Coriolise kiirenduse a ae a r ac geomeetrilise summaga. Mida iseloomustab Coriolise kiirendus? Coriolise kiirendus iseloomustab kaasaliikumise kiiruse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumisel. Kirjutada Coriolise kiirenduse arvutamise vektorvalem ja selgitada kuidas leida selle kiirenduse suunda. aC 2 e v r Coriolise kiirenduse suund on alati risti tasapinnaga, mis on moodustatud vektoritest ωe ja vr. Coriolise kiirenduse vektori tipust vaadatuna peame nägema ωe pöörlemist vr suunas mööda liikumisteed vastassuunas.
kui lumikate tuleb varakult siis pole 1.laussademed (lausvihm, uduvihm, lauslumi) fotosünteesitakse välja hingamist. Toimub ööpäev läbi. külmumise sügavus kuigi suur.pinnase täielik 2.hoogsademed (hoogvihm, -lumi, -lörts). Atmosf Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamise. läbikülmumine parandab mulla struktuuri ja kobestab. massiarv- tehakse vahet relatiivsel ja absoluutsel. Hingamine on temp sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu Võib tekkida ka külmakergituse- muld kerkib üles poole Relatiivne massiarv- on arv, mis näitab mitu korda kiirte liiga madalal temp. Temp tõus on taimedele kasulik ja taime juurde võivad puruneda või jääda mulla peale. teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu
83. hetkeline tsenter olemas. 84. Liitliikumine · indeks e punkti kaasaliikumine. Kirs ütleb, et ,,lööme punkti keha külge(liikuv taustsüsteem) kinni ja vaatame siis selle punkti liikumist · Indeks r-relatiivne liikumine, vaadeldakse punkti liikumist taustsüsteemi suhtes. · ac = 2e vr Indeks c-Coriolise kiirendus. Iseloomustab kaasaliikumise kiirenduse muutumist relatiivsel liikumisel ja relatiivse kiiruse muutumist kaasaliikumist. · Taustsüsteemi enda liikumone on vaatluse alt väljas. 85. Jäiga keha translatoorne liikumine 86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga
k (2) II. Millega võrdub keha kineetiline energia? Selle arvutamiseks kasutatakse Königi II teoreemi: Süsteemi (jäiga keha) kineetiline energia võrdub summaga masskeskme kineetilisest energiast, kui masskeskmesse koondada kogu süsteemi (keha) mass, ja süsteemi (jäiga keha) kineetilisest energiast tema relatiivsel liikumisel ümber masskeskme kui ümber paigaloleva punkti m v C2 T= + TCr (3) 2 Kõik praktilised arvutusvalemid igal konkreetsel erijuhul tulenevad sellest teoreemist. Selle kodutöö kõikides variantides võib kehadel esineda ainult järgmised kolm liikumist:
,,Kriitikat saab rakendada ainult psüühiliste fenomenide suhtes, see tähendab ideede ning kontseptsioonide kallal ja mitte metafüüsilistele üksustele. Neid saab seada vastamisi vaid teiste metafüüsiliste üksustega. Seega on mu kriitika maksev vaid empiirilisel alal." (JUNG 1977: 305-306) 4.2. Hea ja Kuri inimkogemuses Teisisõnu, see osa Heast ja Kurjast, mis ulatub empiirilisse maailma, on reaalse kvaliteedina olemas. Inimene võib seda tajuda relatiivsel moel, kuid ta ei ole ise Hea ja Kurja allikas, vaid pigem edasikandja. Kuivõrd tegemist on elu alalhoidmiseks vajalike vastanditega, propageerib Jung küll Kurja äravõitmist, kuid mitte selle kaotamist. Ta soovitab jõuda iseenda kurja ,,aspektiga" kokkuleppele ning mitte püüda seda tappa. Püüdes kurja alla suruda, tekib sellest ainult vastusurve. Nii kritiseerib ta apostel Johannese koondkuju (mööndes, et pole kindel, kas
annaabi.ee 
