Inimkeele teke on seotud kognitiivsete võimete kiire arenguga. (The Origins of Language) Inimkeel erineb on loomade keelest. ,,Inimesed on ainsad elusolendid, kelle suhtlussüsteemid (ehk keeled) erinevad fundamentaalselt nii vormis kui ka sisus." (Evans, Levinson 2009: 429) Chomsky jõudis järeldusele, et inimkeelt eristab loomakeelest keeleorgan, mis loob inimkeelte sortimendile piiranguid (The Chomskyan Era 2000). Ka inimkeele rekursiivsus eristab meid loomadest ja nende suhtlusviisist. Samas semantiline ja foneetiline pool on sarnased. (Evans, Levinson 2009: 442) Teada on ka see, et ahvilised on teatud piirini võimelised inimkeelt omandama. Neil võib seega olla samasugune keeleorgan mis inimestelgi (Chomsky 2000) ning inimkeele erilisuse üldistus ei pea jällegi paika, kui seda võivad ka loomad omandada. Selles vallas peaks keeleteadlased ja bioloogid koostööd tegema, jõudmaks
reduktiivsed muutused e. vähendavad muutused. Nt kipuvad lihtsustuma keerulised häälikuühendid ja muutevormid, lühenema pikad või eriti sageli esinevad sõnad, eelkõige aga kaduma rõhutud lõpuhäälikud. reduplikatsioon e. topeldamine, sõna või selle osa täielik või osaline kordamine. redutseerumine e. lihtsustumine referent- välismaailma olendid, esemed ja nähtused, mida keelelementidega tähistada võib registrid e. stiiliteisendid rekursiivsus- põhimõte, mille järgi sama reeglit võib üha uuesti rakendada relatsioon- suhe samasus- e. ekvatiivlause- koopula seob kaks noomenfraasi seem- semantiline komponent sekundaarsed grammatilised kategooriad- morfoloogilised muutmiskategooriad semantika e. tähendusõpetus semantiline informatsioon- kõneleja kasuta selle vahendamiseks sõnade kokkulepitud tähendusi semantiline võrgustik e. semantiline ruum- selle sõlmpunktide vahel esinevad nii kokkukuuluvus- kui ka vastandussuhted
kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. - Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language emerges from
elementidest. Konvergentsiteooria = lähenemisteooria): keelkonnad on tekkinud eri keelte lähenemise teel, ilma et oleks kunagi ühist eellast olnud. Divergentsiteooria- keeled on tekkinud millestki lahknemisel, nt keelepuu SAE (Standard Average European-) hierarhia keeletüpoloogias-tänapäeva keeletüpoloogias väga päevakorraline teema. Nt ühildumishierarhia. semantiline kaart -iseloomulik tänapäeva tüpoloogiale, koondab grammatilisi sarnasusi. Rekursiivsus - keelevõime kitsas tähenduses ehk rekursioon: keel on lõplik hulk vahendeid, millest saab luua lõputu hulga lauseid, alati saab midagi lisada. Transformatsioonireeglid- tuumlause esituse või transformatsioonide kaudu saadakse muid lauseid. - Siirdetransformatsioon . Rektor laulis jõulupeol. Jõulupeol rektor laulis - Asendustranformatsioon Ta laulis jõulupeol. Ta laulis seal. Rektor laulis seal. - Lisamistransformatsioon Miks rektor laulis? Rektor ei laulnud.
Kõrvuti, samal strukuuritasandil ja samas süntaktilises funktsioonis esinevad laused on rinnastatud. Kõrvallauset osutab sageli alistussidend (et, sest, kui...). Vastavalt sellele, kuhu kõrvallause on matriitlauses sisestatud, võib rääkida algussisestusest, kesksisestusest ja lõpusisestusest. Lõpusisestus on kõige tavalisem ja loomulikum sisetuse tüüp. Paremale hargnevad - lõpus asuvale kõrvallausele lisatakse järgmine kõrvallause. Reeglite rekursiivsus - reegli korduv kasutamine nii, et reegel kordab iseennast. (nt paremale hargnevate lausete puhul) Rekursiivsed algus- ja kesksisestused on praktiliselt võimatud, kuna nende valmistamine ja mõistmine on väga keeruline. 39. Süntaktilised transformatsioonid. Tekstilaused e pindlaused Tuumlausete muutmist kirjeldatakse süntaktiliste transformatsioonide abil. Kõik ühtekuuluvad pindlaused moodustatakse süntaktiliste transformatsioonide abil ühest ja samast süntakilisest süvastruktuurist
- Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni (eeldus et inimene oskab oma emakeelt perfektselt) - Süva- ja pindstruktuuri eristamine. (kogu tähendus on olemas juba süvastruktuuris, kui ei ole veel keelelist realisatsiooni) - Keeleõppimise võime on pärilik. - Keel ei ole valmis kogumite hulk vaid see on protsessiline - Kompetentsi mõiste keel on loominguline võime. - Keel on autonoomne - Rekursiivsus lausel saab olla lõputult genereeriv võime. 10. Muutused keeleteaduses 1960.-70. aastatel (kognitiivne lingvistika, sotsiolingvistika, keeletüpoloogia, pragmaatika, diskursuseanalüüs, kõneetnograafia). Kognitiivne lingvistika protest Chomskyle. Langacker 1987 Foundations of Cognitive Grammar - keel ei ole autonoomne kognitiivne võime; - grammatika on mõistestamine; - keelelised teadmised tekivad keelekasutusest (knowledge of language
Kõikjal määratud osaliselt rekursiivseid f.-ne nimetatakse üldrekursiivseteks f.- nideks. Operaatorterm: · funktsioonisümbol · avaldis kujul E(t1,t2,..tn), kus E on n-kohaline operaator ja ti on operaatortermid · muid op-terme pole Kui g on n-kohaline arvutatav f.-n, siis f = y[g] on n-1-kohaline osaliselt rekursiivne f.-n. Tõestus: eksisteerib registermasina programm Seega on osaliselt rekursiivsed f.-nid arvutatavad. 26. Turingi mõttes arvutatavate funktsioonide rekursiivsus. Iga registermasina programm realiseerib rekursiivse f.-ni. x programmi kood P y registrite sisu P täitmisel Kuna instruktsioonid saame Cantori numbritega kodeerida .. proge kood aga on instruktsioonide jada (lõplik korteezh naturaalarvudest), leidub ka sellele Cantori number. Iga registermasinal realiseeritav f.-n on osaliselt rekursiivne f.-n. Osaliselt rekursiivsete funktsioonide hulk langeb kokku Turingi mõttes
divergentsiteooria - keeled on lahknenud. parole - kõne, sinna kuuluvad häälikud langue - keel, sinnakuuluvad foneemid SAE (Standard Average European) - keskmises euroopa keel hierarhia keeletüpoloogias - 1.&2. isik > 3. isiku pron > pärisnimi/sugulusnimi > inim-NP > elus NP > elutu NP semantiline kaart - tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad leksikaalne tüpoloogia- osa tänapäeva keeletüpoloogiast rekursiivsus - Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed transformatsioonireeglid - Tuumlause esitusest võib transformatsioonide kaudu saada muid lauseid.Rektor laulis jõulupeol. Ta laulis jõulupeol. fraasistruktuurireeglid - moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud
annaabi.ee 
