• Metsade hävimine • Hävib looduslik pinnamood ja taimkate, pinnamoodi muudavad ka aheraine mäed. • Uute veekogude teke • Aherainesse jäänud põlevkivi võib ise süttida. Lahendused • Karjääride metsastamine peale kaevandamise lõppu • Kaevandatud ala rekultiveerimine • Kaevandatud alade varinguid vältida sinna püstitatud täitemüüride abil • Leida karjääridele niisugused asukohad, mis Rekultiveeritud Kukruse aherainemägi on keskkonna suhtes kõige soodsamad. Rahvusvahelised kokkulepped • IUCN – Rahvuvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühing ehk Maailma Looduskaitse Liit. • Eesti, Läti ja Leedu vaheline kokkulepe keskkonnakaitse ja loodusvarade kasutamise reguleerimise kohta. Allikmaterjalid : • http://www.envir.ee/ • http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:7CvJdHXXQd0J:www.eria.ee/public/files/TTK_71_lk_ 263_270.pdf+kaevandamise+m
madalsoomuld) % mulla mahust je - keskmise või tugeva erosiooni tunnustega r5...k5 - väga tugevasti koreseline, sisaldus 50 - 70 (jäänuk)profiil looduslikul maal (LPje(2)) % mulla mahust al - allikalise veereziimiga muld (Goal) r....k° - kores, sisaldus üle 70 % mulla mahust f - rekultiveeritud huumushorisondiga muld kr, p, d, lu, pk - astmeid ei kasutata (Krf rekultiveeritud huumushorisondiga koreserikas rähkmuld) Näited v - ajutiselt veealused mullad (Gov ajutiselt sl - praktiliselt koresevaba saviliivmuld, korest veealune leostunud gleimuld
· Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3. Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused 1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4. Veekogude rajamine 5. Ehitusmaa rajamine 6. Haljasalade, rohumaade rajamine 4. Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranseede nõlvad jäetakse looduslikuks taimestumiseks. Karjääride sulgemisel täidetakse enamus
maastikupilti. Omalaadse ilme peisaazile annavad hulgalised aheraine- ja tuhamäed, olles praktiliselt suurimad relatiivse kõrgusega pinnavormid Eestis. Teisalt, seal kus maad on altpoolt õõnestatud (kaevandatud), toimub kohati hoopis vastupidine nähtus maapind vajub, tekib uus pinnareljeef ja algab soostumine. Segipööratud pinnasega künklik- mägistel põlevkivikarjäärialadel pakub vaatepilti tõeline "kuumaastik", taamal lainjad, põhiliselt metsamaastikuks liigendatud rekultiveeritud alad. Kogu see inimtegevuse poolt uuesti kujundatud maastik asub Kiviõli ja Narva vahel 70 km pikal ja 1030 km laial maa-alal. Põlevkivi kaevandamine algas sealt, kus taimestik ja kogu maastik oli tagasihoidlikum. On selge, et kõige kvaliteetsema "pruuni kulla" varud paiknevad alal, mille piirid langevad suures osas kokku ühe loodusliku maastikurajooni, s.o Kirde-Eesti lavamaaga, kus aluspõhjaks on Ordoviitsiumi ladestu lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Kaevandatav
kaevandust tutvustavad stendid, fotod ja esemed ning kaevurite riietusruum ja lambikoda. Hoonest laskutakse (erivarustuses) maa alla, kus muuseumina kasutatava maa-aluste käikude labürindi kogupikkus on 1,6 km. Seal saab näha kaevurite tööpaiku ja töötavaid kaevandusmasinaid, sõita kaevurite rongiga, tutvuda kaevandamise tehnoloogiaga ja maitsta kaevurilõunat. Maa peal saab vaadata põlevkivi sorteerimise kompleksi, aherainemägesid, põlevkivikarjääri rekultiveeritud alasid ja maailma suurimat ekskavaatorit ESKU. Iisaku mäe vaatetorn ja maastikukaitseala Iisaku mäel (tuntud ka kui Tärivere mägi), mis on Ida- Virumaa kõrgem looduslik tipp, asub Iisaku vaatetorn kõrgusega 28 m. Olles merepinnast 122 m kõrgusel avaneb Sulle sealt tipust imeline vaade üle Alutaguse metsade. Ilusa ilmaga saad näha ka Kuremäe kloostri kupleid ja Peipsi järve. Mäe jalamile ja ümbritsevasse metsa on
piirkondades metsad, niidud ja sood. Ahtme linnaosani ulatuvad kaitsealused Jõhvi linna park ja allee (41 ha) ning Tammiku puiestee (2,6 ha). Linnast põhjas paikneb Saka-Ontika paekallas (Ontika maastikukaitseala), kagus Kurtna järvestik (Kurtna maastikukaitseala) ja lõunas Jõhvi kõrgustik. Viivikonnast ja Sirgalast lõunas asuvad endiste Viivikonna, Sirgala ja Narva karjääri (nende liitmisel 1999 moodustati AS Eesti Põlevkivi Narva karjäär) alad, millest osa on rekultiveeritud ja osa kasutusel karjäärina. Linnamaastikku ilmestavad kaevanduste juurde kerkinud aherainemäed. Kohtla-Järve rahvastiku kujunemist on suuresti mõjutanud Teise maailmasõja järgne võõrtööjõu sissevool teistest liiduvabariikidest. See põhjustas Kohtla-Järve kujunemise heterogeense rahvastikuga linnaks (elanike seas rohkem kui 50 rahvuse esindajaid), kus eestlaste osatähtsus pidevalt vähenes, see stabiliseerus 1990. aastatel. Viimastel aastatel
11 B T muudetud (eemaldatud, segatud, maetud) või rekultiveeritud mullad; Tu - puistangumullad puistangud ja paljandid loodusliku või looduses mitteesineva Pu - puistangupinnased; Pp -
Esineb näiteks Puhtis, kus jõesängi õgvendamisel on ääred kaetud. Enamasti 9 esinevad veekogude kallastel (jõed, kraavid jne). Linnades on jäänud loomulik muld maetud teiste kihtide alla. Puisangumullad Tu. Kujundatud looduslikule puistangmaterjalile (näiteks põlevkivikarjääridele). Peamiseks kihiks huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont. Põlluks rekultiveeritud on ~80 ha. Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride kasvatamist. Puisangupinnased Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju. Paljandpinnased Pp. Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva
töökohtade loomisele 174. Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja poliitikas. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 haritavate pärandkultuurmaastike osatähtsus kogu haritava maa hulgas-; mahepõllumajandusmaade osatähtsus kogu põllumajandusmaa hulgas-; karjääride (liiva-, põlevkivi- ja savikarjääride, kivimurdude jms) pindala ja osatähtsus Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine Loodus- ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine taastatud ja rekultiveeritud alade pindala ja nende suhe rikutud aladesse; ehitus- ja arendustegevusest tingitud tehisala pindala kasv (tehisala alla kuuluvad kasutusse lubatud eluruumide pind, teedevõrgu alla jääva maa pindala, tootmis- ja kaubanduspind) ; uute ehitiste püstitamiseks antud ehituslubade arv maapiirkonnas; põllumajandusliku keskkonnatoetusega hõlmatud maa osakaal põllumajandusmaast Meetmed: Maastikupoliitika väljatöötamine ja rakendamine arvestades Euroopa maastikukonventsiooni
annaabi.ee 
