Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik".
2mm2). Sama heli intensiivsus (rõhk pindalaühikule) suureneb seetõttu ~17x. * Kuulmeluukesed toimivad üksteise suhtes nagu kangide süsteem (~1.3 korda) Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon à ovaalaken à teo perilümf vibratsioon à scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ à kuulmisnärv à aju (helilaine: ovaalaken à scala vestibuli à scala tympani à ümaraken, mis summutab helilaine) Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ Corti organ: * Basilaar-membraani võnkumine à karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes à * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40 harjast Välimised karvarakud: ~ 20 000 rakku, ~ 140 harjast (tundlikumad nõrkadele helidele?, mõjutavad seesmisi ja teisi väliseid rakke sageduse suhtes selektiivsemaks mõjutades mehhaaniliselt tektoriaalmembraani?
looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Arina, Kadi 5 Kõrva füsioloogia Kõrva kaks funktsiooni: · kõrv kui kuulmisorgan · kõrv kui tasakaalu organ Marina, Kristina, Maria 6 Kõrva füsioloogia Helilaine juhtimisest võtavad osa: · Kõrvalest · Väliskuulmekäik · Kuulmekile · Kuulmeluude ahelik · Peri- ja endolümf · Basilaar- ja Reissneri membraan Marina, Kristina, Maria 7 Kõrva füsioloogia Kõrva füsioloogia · VÄLISKÕRV on helijuhtesüsteemiks, mille moodustavad kõrvalest ja kuulmekäik. Need juhivad heliained välis- ja keskkõrva piiril oleva trummikileni, mis hakkab kaasa võnkuma Marina, Kristina, Maria 9 Kõrva füsioloogia · KESKKÕRV: · Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale
nagu kangide süsteem (~1.3 korda) 51 Sisekõrv – tigu: Jaluse vibratsioon ovaalaken teo perilümfi vibratsioon scala media, milles endolümf ja kuulmisorgan – Corti organ kuulmisnärv aju (helilaine: ovaalaken scala vestibuli scala tympani ümaraken, mis summutab helilaine) 52 Tigu lähemalt: scala media, mida eraldab scala vestibuli’st Reissneri membraan ja scala tympani’st basilaarmembraan; siin Corti organ 53 Corti organ: * Basilaar- membraani võnkumine karvarakud liiguvad tektoriaalmembraani suhtes harjaste liikumine vallandab karvaraku signaali * Basilaarmembraani lõtv ots vibreerib rohkem madalal sagedusel ja jäik ots kõrgel sagedusel 54 * Kaks liiki karvarakke: seesmised ja välimised Seesmised karvarakud: ~ 3 500 rakku; ~ 40
Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Keskkõrv on kuulmetõrve kaudu ühendatud neeluruumiga. Neelamisel kuulmenõtri avaneb, rõhk keskkõrvas ja neeluruumis võrdsustub ümbritseva rõhuga. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool kerdu, seda nim teoks. Basiaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Vestibulaar- e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha
Kuulmeluukeste kangide süsteem ja võnkuvate membraanide suhe võimendab trummikile poolt vastuvõetud võnkumist umbes 22 korda (võnkeamplituud väheneb, võnkumiste energia suureneb). Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele sruktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nim teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi, vestibulaar e Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse eskikuastrikku täitva perlümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Esikuastrik on teotipu kohal helikotreemi kaudu ühendatud tummiastrikuga, selle kaudu kanduvad võnkumised sise- ja keskkõrva piiril oleva ümaraknani. Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga
avaneb neelamise ja haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled.
haigutamise ajal ja võimaldab rõhu trummiõõnes võrdsustada välisrõhuga. Kuulmeluukeste (vasar, alasi, jalus) vahendusel antakse helivõnked edasi ovaalakna (esikuakna) membraanile, mis eraldab keskkõrva sisekõrvast. Sisekõrva luulbürint on täidetud perilümfiga. Kuulmekile võnked antakse edasi perilümfile sisekõrvas 50x võimendatuna. Sisekõrva teos paikneb kuulmisretseptor. Tigu on seest jagatud kogu pikkuses kolme ossa basilaar- ja Reissneri e. vestibulaarmembraani abil. Neist kaks osa, trummiastrik ja esikuastrik, on täidetud perilümfiga. Keskmine osa, teojuha, on täidetud endolümfiga ja seal paikneb basilaarmembraanil Corti elund, ripsmetega kuulmisrakkude kogumik. Kuulmisrakkude baasil paiknevad kuulmisnärvi lõpmed (kokku 30 000- 40 000) ja rakke katab pealtpoolt sültjas kattemembraan. Basilaarmembraanis paiknevad tuhanded basilaarkiud e. kuulmekeeled.
Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele. Sisekõrva moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, mida nimetatakse teoks. Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks, mis sisaldavad perilümfi. Esikuaknast ehk ovaalaknast algavat kanalit nimetatakse esikuastrikuks ning teoaknast ehk ümaraknast algavat trummiastrikuks. Teo tipul on kanalid omavahel ühendatud. Vestibulaar- ehk Reissneri membraan eraldab esikuastrikust teojuha, millesse jääval basilaarmembraani osal asub Corti elund, kus paiknevad sensorirakud. Ovaalakna membraani võnkumised antakse esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi teojuha endolümfile. Teojuha on täidetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendusjuha.
Lahend on antud kujul, mis on jäänud üldkasutatavaks ka teiste meetodite puhul q u = 0,5B N + q N q + c N c ( 8.16) Esimene liige selles valemis arvestab pinnase mahukaalu mju talla laiuse kaudu, teine talla sügavusel mõjuvat omakaalupinget vundamendi süvise kaudu ja kolmas nidususe mõju. Kandevõime tegurid Nq ja Nc võttis Terzaghi Prandtli-Reissneri lahendusest kareda tallaga vundamendi jaoks (nihkejõudude vastuvõtmine talla pinnas on tagatud) 3 exp[( - )2 tan )] 4 2 Nq =