) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem. (joonisel: venoosne kägiveen, parem õlavarrepeaveen, ülemine õõnesveen, vasak sisemine kägiveen, vasak eesmine kägiveen, vasak välimine kägiveen, vasak rangluualune veen, vasak õlavarrepeaveen, lisa- poolpaarituveen, vasak neeruveen, poolpaarituveen, vasak ühisniudeveen, vasak sisemine niudeveen, paarituveen, alumine õõnesveen, parem välimine niudeveen, parem reieveen) · Joonis lk 167 + tv joonis 7 119. Ülajäseme arterid. (joonisel: kaenlaarter, õlavarrearter, süva õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, pindmine pihukaar, süva pihukaar, kämblaarterid, sõrmearterid) · Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*)
Väiksest maokõverikust ja sapipõiest suubuvad veenid vahetult värativeeni. 26. Alajääseme peamised veenid: Sisemine niudeveen (v. iliaca interna) asetseb väikevaagnas lühikese jämeda tüvena, millesse suubuvad veenid vaagna seintest ja elunditest. Välimine niudeveen (v. iliaca externa) on reieveeni vahetiks jätkuks. Sisemine ja välimine niudeveenid ühinevad vastava poole ühisniudeveeniks (v. iliaca communis). Reieveen (v. profunda femoris) asetseb süva reiel ja moodustab mulgustavatest veenidest (vv. perforantes) ning reie keskmistest ja külgmistest ümbritsevast veenidest. Kubemesideme all jätkub reieveen välimise niudeveenina. Suur alajäseme-nahaveen (v. saphena magna) on inimese nahaveenidest kõige suurem ja pikem. Kogu ulatuses on suurel alajäseme-nahaveenil arvukaid anastoomse süvade veenidega ning sellesse suubub väikesi nahaveene.
kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas)
Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta. 118. Suure vereringe arterite üldskeem. TÖÖVIHIK 119.Suure vereringe veenide üldskeem. TÖÖVIHIK 120. Ülajäseme arterid. Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter, 121. Ülajäseme veenid. õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid. 122. Alajäseme arterid. Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter. 123. Alajäseme veenid. reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid 124. Kõhuõõne arterid. Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter. Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter. 125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised
kodarluu nahaveen; küünarluu nahaveen; keskpidine veen; küünarluu nahaveen; kodarluu nahaveen. 92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on: reiearter; süvareiearter; õndlaarter; eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni; 2 süva sääreluu veeni. Alajäseme pindmised veenid on: reieveen; suur nahaveen; väike nahaveen. Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni. 93.Kõhuõõne arterid ja veenid: (joonised 6 ja 9) kõhuõõne arterid jagunevad paaris ja paarituteks arteriteks. Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud
varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 29 124) Alajäseme veenid Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 125) Kõhuõõne arterid Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele
a sinistra) Ülemine õõnesveen (v. cava superior) Vasak Parem kodarluumine ühisniudeveen nahaveen (v.cephalica) Vasak Suur küünarluumin alajäsemenahavee e veen n Vasak neeru veen Vasak käelabaveen Vasak reieveen 20 Vasak õndlaveen Eesmised ja tagumised sääreveenid Vasaku jalalaba selgmine kaare veen 21
varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne
varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen 59 112) Kõhuõõne verevarustuse põhimõte (arterid ja veenid)? Arterid: Kõhuaordist lähtuvad seinapidised harud kõhuõõnte seintele (kõhuõõne
renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames:
886 Tsentraalveenikateeter (TVK) – spetsiaalne kateeter, mis paigaldatakse südamelähedastesse ehk tsentraalsetesse veenidesse ( näiteks v. subclavia) 1) Kateetrid ja sondid a) Tsentraalveenikateeter (TVK) Tsentraalveenikateetrid on ühe või mitme valendikuga kateetrid, mis paigaldatakse suurtesse veenidesse. Tavaliselt on nendeks rangluualune veen (vena subclavia), sisemine kägiveen (vena jugularis) ja reieveen (vena femoralis). Näidustused: erakorralises meditsiinis ja intensiivravis kasutatakse TVK-sid suuremate infusiooni või vereproduktide koguste manustamiseks, kindla veenijuurdepääsu vajaduse korral pikema aja jooksul, eelkõige kontsentreeritud lahuste infundeerimiseks ja siis, kui teised veeniligipääsud pole võimalikud (šokk, raskemad põletused jne). Tsentraalveenikateetreid tuleks südamelihase ärrituse ja selle tulemusena südame rütmihäirete
annaabi.ee 
