Ø "Kolm romaani" (1979, romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) Ø "Disko" (1982; 2. trükk 1995) Ø "Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002) Ø "Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996) Ø "Pariisi lõbusad naised" (1985; 2. trükk 2002) Ø "Tee isa juurde" (1987) Ø "Kas ema südant tunned sa?" (1988) Ø "Laev keset rägastikku" (1990) Ø "Postuumselt rehabiliteeritud" (1990) Ø "Peotäis tolmu" (1992) Ø "Laevad kaotavad tüüri" (1993, kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna: Teet Kallas) Ø "Sillad põlevad" (2007, lühiromaan) Ø "Põhjavalgus" (2010) Ø "Võõra mõõga teenistuses" (2011) Novelli ja jutustustekogud Ø "60 minutit" (1968) Ø "Tuuleveskid" (1974) Ø "Külalisteraamat" (1977) Ø "Oh mis kena maailm" (1983) Ø "Kirjad laagrist" (1989) Jutustus "Keerdtrepp" (1976)
· "Keskpäevavalgus" · "Igapäevane leib" · "Seitsmendas Läänes" · "Nelikümmend küünalt" · "Jumalat ei ole kodus" · "Ja kõik on kuhugi teel" · "Suurte arvude seadus" · "Kolm romaani" · "Disko" · "Vana mees tahab koju" · "Meie pole süüdi" · "Pariisi lõbusad naised" · "Tee isa juurde" · "Kas ema südant tunned sa?" · "Laev keset rägastikku" · "Postuumselt rehabiliteeritud" · "Peotäis tolmu" · "Laevad kaotavad tüüri" · "Sillad põlevad" · "Põhjavalgus" · "Võõra mõõga teenistuses" NOVELLI- JA JUTUSTUSKOGUD · "60 minutit" · "Tuuleveskid" · "Külalisteraamat" · "Oh mis kena maailm" · "Kirjad laagrist" JUTUSTUS · "Keerdtrepp" TUNNUSTUSED · Friedebert Tuglase novelliauhind (novell "Elupäästja" ja "Kirjad laagr
kaubandustegevusse haaratud nii lai elanikkonnakiht. Üks veidi enne 1348.aasta suurt katku Veneetsiast läbi sõitnud rändur jõudis seal huvitavale järeldusele:"Kõik inimesed Veneetsias on kaupmehed" Genovalaste kohta aga öeldi:"Genovalane, järelikult kaupmees."Antud hinnangud peavad paika selles mõttes, et neis Itaalia linnades andis majandus-,ühiskondlikus ja poliitikaelus tervikuna tooni just lai kaupmeeste kiht. Itaalia linnades oli kaupmehe elukutse moraalselt rehabiliteeritud ning Jakobus de Voragine, Genova piiskop võrdles kaupmeest Kristuse endaga. Kaupmees, kes võtab kaupade otsingul ette pikki teekondi ning seab ohtu oma vara ja isegi elu, on paljude fablioode tegelane. Kaupmehe elukutse tulususest rääkides tõstavad autorid ühtlasi esile tema häid külgi:osavus, teokus, julgus, ohtlike seikluste 6 armastus."Kaupmeeste jutustuse" kohaselt on nad väärt suurimat austust, kuna nende töö on tähtis nii kirikule, rüütlitele kui ühiskonnale tervikuna
Ilma tajutava põhjuseta laine kord tõusis, kord langes, ja parim, mis teha sai, oli vaid pinnal püsida. See tunne, mida stalinlik ajajärk inimestesse teadlikult süstis, oli palju sügavam meie igapäevahirmudest, rünnates inimese psüühilist ja füüsilist turvatunnet. Stalini surma järel 1950. aastate keskel hakkas ühiskonna üldise liberaliseerumise taustal eesti teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu
meeleavaldused aeti jõuga laiali. Rahulolematus jäi hõõguma ning plahvatas mõne aasta pärast avalikuks vastuhakuks. POOLA ÜLESTÕUSU PUHKEMISE PÕHJUSED, KÄIK JA TAGAJÄRJED 1956. aastal lämmatas Poola valitsus Poznańis ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti Władysław Gomułka. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSV Liit 19. oktoobril 1956 Gomułka nõudmistele lõpuks järele.[32] Poola Oktoobri all tuntust pälvinud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastest lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.
heliloojaid (ErkkiSven saavutuseks Tüür, tuleb tänav veel 21. sajandi alguseski Eestis täielikult tantsu jms. sihipärane harrastamine), mis pidada Tallinna uut Olav Ehala, Lepo Sumera jt.). laululava (Alar Kotli, rehabiliteeritud. avaldus juba iseseisvusajal, Poole sajandi mida aga pikkune nõuko Henno Sepman, insener Endel Paalmann, 1960).
– 1)Pidades kinni käesoleva akti määrustest on iga isik, kes valijana registreeritud (kuid mitte keegi teine), omab õigust esineda kandidaadina ja olla valitud Parlamendi liikmeks igast valimisringkonnast. Seejuures ei saa olla valitud isik, kes: a)on kaotanud valija kvalifikatsiooni käesoleva akti mingi määruse alusel; või b)on 1908.a. Maksejõuetuse Akti mõttes maksejõuetu võlgnik ja ei ole mainitud akti alusel rehabiliteeritud; või c)on Seadusandliku nõukogu liige; või d)on riigiteenistuja, või siis töövõttjaks. 2)Naissoost isik ei saa olla jäetud ilma õigusest olla valitud Esindajatekoja liikmeks soo või perekonnaseisu tõttu, nõnda nagu ka istungitel osalemise ja Koja liikmena hääletamise õigusest, sõltumata mingitest vastupidiselt määrustest, milliseid võib sisalduda mingis teises aktis. 3)Käesoleva akti eesmärkidel on alljärgnevatel mõistetel järgnev tähendus:
Sellele järgnes tarbijate äge negatiivne reageering. Edasised epidemioloogilised uuringud andsid vasturääkivaid tulemusi. Nii USA-s kui ka El-s on sahhariini kasutamine toidu lisaainena lubatud, kuid tema sisaldusele on Euroopas omistatud piirnorm, mis sõltuvalt toiduainest on 100-320 mg/kg. USA-s peab sahhariini sisaldavatel toodetel olema võimalike tervisekahjustuste märge. Kokku on sahhariin kasutusel enam kui 90 riigis, sealhulgas Eestis. Ka tsüklamaat on osaliselt rehabiliteeritud, teda on mõnede toodete puhul lubatud kasutada. Siiski peetakse mõlemaid magustajaid ebasoovitavaks naistele raseduse ning rinnaga toitmisel. Sünteetiline peptiidne magusaine aspartaam annab metabolismi tulemusena kahjulikke ühendeid (nt. diketopiperasiin, aga ka metanool ja formaldehüüd). Viimased katseseeriad on näidanud, et ka mitmekordselt suuremates doosides kui reaalsed on aspartaam inimtervisele ohutu. Erandiks on siin
RAIMOND KAUGVERI ROMAANID: 1960ndad: romaanidiloogia "Keskpäevavalgus" ja "Igapäevane leib", "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" 1970ndad: "Jumalat ei ole kodus", "Ja kõik on kuhugi teel", "suurte arvude seadus" 1980ndad: "Disko", "Vana mees tahab koju", "Meie pole süüdi", "Pariisi lõbusad naised", "Tee isa juurde", "Kas ema südant tunned sa?", "Kirjad laagrist" 1990ndad: "Postuumselt rehabiliteeritud", "Laev keset rägastikku", "Peotäis tolmu", "Laevad kaotavad tüüri" (kaks viimast ilmusid postuumselt) JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend
Ta püüab leida vastust küsimusele: miks käivad noored alla, kuidas kujunevad kurjategijad? Nt romaanid "Meie pole süüdi" (1984), "Tee isa juurde" (1987), "Kas ema südant tunned sa?" (1988). Mälestusi sisaldavad teosed "Peotäis tolmu" (1992) ja "Laev keset rägastikku" (1990), "Kirjad laagrist" - kirjutas kirjade põhjal, mis ta Vorkutast koju saatis (1989). Neis on juttu ka Nõukogude võimu repressioonidest, samuti romaanis "Postuumselt rehabiliteeritud" (1991). "Laev keset rägastikku" jutustab pikast perioodist - 1940. aastatest kuni rahvusliku ärkamisajani, kõike neile aastatele iseloomulikku võime teosest ka leida (Stalini puhastustöö; sulaaeg; inimesed, kes alati, iga süsteemiga võimul on; stagnatsiooniaeg; neljakümne kiri; 1980. aasta meeleavaldus; perestroika; rahvuslik ärkamine). MIHKEL MUTT (8. II 1953) Elust
annaabi.ee 
