automaatselt katkestab Kaitselüliti oluline osa on relee Releed koos tema juurde kuuluva väljalülitusmehhanismiga nimetatakse vabastiks 1 -- lülitushoob 2 -- lülitusmehhanism 3 -- jõukontaktid 4 -- ühendusklemmid 5 -- bimetallvabasti 6 -- reguleerkruvi 7 -- elektromagnetvabasti 8 -- kaarekustutuskamber
1.Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks kõrgrõhukambris) 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter (rõhu mõõtmiseks madalrõhukambris) 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktori töökäik: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab lisaks kõrgrõhukambris olevale gaasi rõhule ka survevedrust nõrgem vedru. Ettenähtud töörõhu hoidmine: Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb rõhk madalrõhukambris, survevedru surutakse koomale ja membraan paindub allapoole, ketas koos
Tühikäik tagatakse emulsiooni hulka piirava nõelkruvi ja seguklapi sulgseisu määrava piirdekruvi sobiva asendiga. Külma mootori käivitamiseks küttesegu rikastatakse kas õhuklapi sulgemisega või kütusega ujutamisega. Mootori korralikuks tööks peavad olema korras süütesüsteem, toitesüsteem, peab olema korralik kompressioon ja tagatud karteri tihendus. Õhufilter peab olema puhas ja terve. Karburaatorite reguleerimine Karburaatoril on kolm reguleerkruvi. Kui me tahame reguleerida karburaatori selliselt, et saag arendaks suurimat võimsust ja hoolime saest, tuleb kõigepealt puhastada sae õhufilter, sest ainult läbi puhta õhufiltri pääseb karburaatorisse vajalikul hulgal õhku. Järgmise sammuna keerata ettevaatlikult kinni väikeste (L) ja suurte (H) pöörete reguleerkruvid (kergelt kinni, mitte jõudu kasutades); Keerata nii L kui H kruvi vastavalt tootja poolt etteantud arv ringe lahti;
Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru, mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt. Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse
2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber Reduktor töötab järgmiselt: Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokkusurvevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse.Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru, mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt: Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse
3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 15 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru,mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt. Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse
3.8 Hapnikureduktori skeem 1. Gaasi väljalaske ava 2. Kaas 3. Survevedru 4. Membraan 5. Madalrõhukamber 6. Vooliku ühendus 7. Gaasi sulgemise ventiil 8. Manomeeter 9. Kaitseklapp 10. Survevedru 11. Klapp 12. Manomeeter 13. Kinnitus balloonile 14. Filter 15. Kõrgrõhukamber 14 Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru,mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt. Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse
Reduktorid erinevad üksteisest värvi ning balloni külge kinnitamise viisi poolest. Välja arvatud atsetü- leenireduktorid, kinnitatakse reduktorid survemutriga, mille keere vastab ventiili stutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse ballonidele survepoldi ja klambriga või kinnitusmutriga. Reduktor töötab järgmiselt. Rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgrõhukambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub kokku survevedru, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab ketas varda abil üles klapi, surudes kokku survevedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu ka vedru, mis on survevedrust nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt. Gaasi tarbimise vähenemisel suureneb madalrõhukambris rõhk, survevedru surutakse koomale ja
Välja arvatud atsetüleenireduktorid, kinnitatakse nad survemutriga, mille keere vastab ventiili tutsi keermele. Atsetüleenireduktorid kinnitatakse balloonidele survepoldi ja klambriga, AGA balloonil aga sissekeeratava survemutriga. Vastutoimega reduktor töötab järgmiselt: rõhu all olev gaas voolab balloonist kõrgsurveklambrisse ja takistab klapi avanemist. Gaasi andmiseks madalrõhuklambrisse tuleb kaanes olevat reguleerkruvi pöörata päripäeva. Kruvi surub survevedru kokku, mis omakorda lükkab ülespoole painduvat membraani. Seejuures tõstab membraanil olev ketas varda abil üles klapi, surudes kokku tagasilükke vedru, ning gaas pääseb madalrõhukambrisse. Klapi avanemist takistab peale kõrgrõhukambris oleva gaasi rõhu veel ka tagasilükke vedru, mis on survevedrust hulga nõrgem. Ettenähtud töörõhku hoitakse järgmiselt: gaasi tarbimisel väheneb rõhk madalrõhukambris,
Neljataktilises mootoris on vaja ühe töötsükli (väntvõlli otsas on termiliselt töödeldud sfäärilised otsakud 8. kähe pöörde) vältel avada sisse- ja väljalaskeklappe ainult Nookuridöon kinnitatud kesksele teljele, kusjuures üks kord. Järelikult peab nukkvõll pöörlema väntvõllist laagriteks võivad olla. pronkspuksid või nõellaagrid. Noo- kuri ühes otsas on paisumisvahe reguleerkruvi koos vastu- 36 37 mutriga. Nookuritelg kinnitatakse poltidega silindrikaane toenditele. Gaasi j aotusf aasid. Silindri täitumine kütteseguga ja heitgaaside kõrvaldamine silindrist sõltub peale muude tegurite klappide (kahetaktilises mootoris silindriakende) avatud oleku kestusest. Seda iseloomustavad gaasijaotus-f
helivaljudus raadiol), seadetakisteid aga mingi lülituse esmareguleerimisel (ka järelreguleerimisel). Liuguri liikumise trajektoori järgi liigitatakse reguleertakisteid pöördtakistiteks ja lükandtakistiteks. Pöördtakistitel toimub takistuse muutmine võlli pööramisega. lükandtakistitel liuguri sirgjoonelise nihutamisega. Seadetakistid jagunevad pöördtakistiteks ja kruvitakistiteks. Kruvitakisteid kasutatakse eriti täpsetel reguleerimistel, kuna neis toimub liugur liigutamine reguleerkruvi abil. Kaksiktakistitel on ühises korpuses kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab ja eraldi, tandemtakistitel on mõlema süsteemi liugurid kas ühisel võlli või lükandil. Muuttakisteid valmistatakse erineva reguleerimistunnusjoonega, mis näitab muudetava kontakti ja ühe püsikontakti vahelise takistuse muutust sõltuvalt liuguri pöördenurgast (pöördtakistitel) või lükandliuguri kaugusest algasendist. Reguleerimis- tunnusjooned on toodud joonisel 1.5.
annaabi.ee 
