8. Õigussuhte object ja põhiliigid (Õigusõpetus, lk. 84-89) Õigussuhte objekt nimetatakse nähtust, millele õigussuhte subjektide õigused ja kohustused on suunatud. Igasugused materiaalsed esemed(tarbeesemed,toiduained, kosmoseaparaat), lisaks ka mittemateriaalsed esemed(tööjõud, teenus) Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S ‘ 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja;
4. Mitut üksikreaktsiooni TCA tsükkel hõlmab? Analüüsige TCA tsüklit ja nimetage, a) millist reaktsiooni ja miks loetakse tsükli esimeseks b) mitu reaktsiooni ja millised (reakts nr) omavad regulatiivset rolli. NB! Milles avaldub erinevus regulatiivse ja mitteregulatiivse reaktsiooni vahel.? 8 üksikreaktsiooni a) Tsitraadi süntees oktaalatestaadist ja atsetüül Co-A, see on tinglik lähtepunkt b) 3 reaktsiooni omavad regulatiivset rolli, reaktsioonid 1,3 ja 4. Regulatiivsetel reaktsioonidel on olemas aktivaatorid ja/või inhibiitorid. 5. Kirjutage TCA-s osalevate -ketohapete nimetused ja struktuurivalemid. oksaalatsetaat alfa-ketoglutaraat äkki on neid veel ? 6. Nimetage kaks ühendite rühma, mis on rakkudes energiakandjateks? Milliseid neisse kuuluvaid ühendeid ja mitu produtseeritakse TCA tsükli iga ringiga? koensüümid, makroergilised metaboliidid. 7
pooled esinevad õigusnormi alusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib õigustatud ja kohustatud poole vahel. Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Alles sotsiaalse suhte reguleeritakse järgnevalt õigusnormiks, muutub ta õigussuhteks. Õigussuhete liigid: 1) Õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel, H-D b) õigustkaitsvad suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S 2) Juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed - juriidiline kohustust kohustust kandval poolel kohustus sooritada tegu aktiivses vormis; b) passiivsed - rajaneb kohustusel mitte sooritada tegevust. 3) Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks õiguste, teine kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled nii õiguste kui ka kohustuste kandjad.
Õigussuhte spetsiifilised tunnused on: 1) Õigussuhe on niisugune inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel. See on ka tema peamine spetsiifika. Õigussuhe on õigusnormi realiseerimise üheks vahendiks. 2) mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu 3) mille säilimise tagab riik. 4) mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu. Õigussuhted võime liigitada järgmiselt: 1. õigusliku toime iseloomu alusel: a)regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel b)õigustkaitsvad - põhinevad õigustkaitsvatel 2. juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed- mida kohustatud subjekt peab tegema b) passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi 3. õiguste ja kohustuste jagunemise alusel: a) lihtsad õigussuhted - üks pool on üksnes õiguste ja teine üksnes kohustuste kandja; b) liitõigussuhted - mõlemad pooled on nii teatud õiguste kui ka kohustuste kandjad. 7. Subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus.
19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Tekib kahe poole vahel- õigustatud pool ja kohustatud pool. Kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta õigussuhteks. 20. ÕIGUSSUHTE LIIGID Õigusliku toime iseloomu alusel: Regulatiivsed- põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel- struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-D , kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel Õigustkaitsvad- põhinevad õigustkaitsvatel normidel, H-S või H-D-S, kasutatakse õigusrikkumise puhul. Juriidilse kohustuse iseloomu alusel: Aktiivsed- mida kohustatud subjekt peab tegema- sooritada tegu aktiivses vormis Passiivsed- mida kohustatud subjekt ei tohi teha- mitte sooritada tegu st hoiduda tegevusest. Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel:
Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel: õigustatud pool ja kohustatud pool. Kõik sotsiaalsed suhted ei ole õigussuhted. Alles siis, kui sotsiaalne suhe (ühiskondlik suhe) reguleeritakse järgnevalt õigusnormiga, muutub ta õigussuhteks. Ilma õigusnormita ei ole õigussuhet. Vabaabielu on faktiline suhe. (Moraalinormiga seotud) Õigussuhete liigid: Regulatiivne- Pooled ise määravad. Suhted rajanevad regulatiivsetel õigusnormidel. Õigustkaitsvad- suhted rajanevad õigustkaitsvatel normidel. Aktiivne- Kui on võlg, peab seda aktiivselt maksma. Mida kohustatud subjekt peab tegema. Rajaneb juriidilist kohustust kandva poole kohustusel sooritada tegu aktiivses vormis. Passiivne- Normide mitterikkumine. Mida kohustatud subjekt ei tohi teha. Rajaneb juriidilist kohustust kandva poole kohustusel mitte sooritada tegu aktiivses vormis. Lihtsad õigussuhted- Ühel kohustus, teisel õigus. Võla
Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Õigussuhe tekib kahe poole vahel - õigustatud pool ja kohustatud pool (nt kreeditor ning deebitor). Mistahes sotsiaalne suhe ei ole õigussuhe. Kui sotsiaalne suhe (ühiskondlik suhe), reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta õigussuhteks. P.2. Õigussuhte liigid Õigussuhted võime liigitada järgmiselt: 1.õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed - põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel - õigusnormi struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-D (kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel); b) õigustkaitsvad - põhinevad õigustkaitsvatel normidel - õigusnormi struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-S või H-D-S (kasutatakse õiguserikkumiste puhul). 2. juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed (mida kohustatud subjekt peab tegema) - põhinevad juriidilist kohustust
Õigussuhe — õigusnormi (või printsiibi või õigusallika või väärtuspõhimõtte) alusel tekkiv tahteline seos õigussubjektide vahel, mille tulemusena tekivad neil õigused ja kohustused. Õigussuhe tekib ainult siis, kui mõlemal poolel on olemas tahe ja õigussubjektid on teovõimelised ja õigusvõimelised. Õigussuhted võime liigitada järgmiselt: 1) õigusliku toime iseloomu alusel: a) regulatiivsed – põhinevad regulatiivsetel õigusnormidel – õigusnormi struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-D (kasutatakse poolte õiguste ja kohustuste määramisel); b) õigustkaitsvad – põhinevad õigustkaitsvatel normidel – õigusnormi struktuur on sättes väljendatud tavaliselt H-S või H-D-S (kasutatakse õiguserikkumiste puhul). 2) juriidilise kohustuse iseloomu alusel: a) aktiivsed (mida kohustatud subjekt peab tegema) –
annaabi.ee 
