Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel.
kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamise seltsidesse jne. Homoloogilised elundid-geenid, kromosoomid, elundid, mis on sisestruktuuri, ehitusplaani poolest sarnased; homoloogilisus tõendab ühtset päritolu; põlvnemist ühisest eellasest. HOX-geenid-kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma(klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel. Konvergents-erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Makroevolutsioon-evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite(klasside, sugukondade, hõimkondade jne
Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt.
• suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel • spetsiifiliselt toitujatel • tipptarbijatel • rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid – kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? • Peavad tekkima uued geenid • uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. • Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad
Suurem risk on: · suurtel, aeglaselt sigivatel loomadel · spetsiifiliselt toitujatel · tipptarbijatel · rändajatel fooniline väljasuremine - liik on lihtsalt hääbunud konkurentsis teiste liikidega. massiline väljasuremine - paljude taksonite massiline ja ligikaudu samaaegne väljasuremine. See ilmneb, kui väljasuremise kiirus ületab tunduvalt liigitekke kiiruse. HOX- geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma. Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea-saba teljel. Kuidas tekivad makroev. muutused? · Peavad tekkima uued geenid · uute geenide teke algab sageli geeni kordistumisega, järgneb mõni mutatsioon. · Olemasolevate geenide aktiivsuse reguleerimine muutub (nt; HOX-geenid määravad
lõpetab, kui on jõudnud terminaatorpiirkonda. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni-, ja regulaatorgeene. Geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on geneetilise muutlikkuse allikas. Tulenevalt muutuste ulatusest geneetilises materjalis võime eristada geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest.
promootorpiirkonnaga ja lõpetab, kui on jõudnud terminaatorpiirkonda. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni-, ja regulaatorgeene. Geenialleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks on geneetilise muutlikkuse allikas. Tulenevalt muutuste ulatusest geneetilises materjalis võime eristada geen-, kromosoom- ja genoommutatsioone. Tegureid, mis tekitavad pärilikke muutusi, nimetatakse mutageenideks. 6 Sest nii on kombeks
kui ta on jõudnud terminaatorpiirkonda. 21. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. 22. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide
kui ta on jõudnud terminaatorpiirkonda. 21. Translatsioon algab mRNA järjestusest, mida nimetatakse initsiaatorkoodoniks. 22. Viiruse pärilik info paikneb kas DNA või RNA molekulides. 23. Replikatsiooni tulemusena saavad mitoosil moodustunud tütarrakud identse geneetilise info. 24. Viiruse genoomis võime eristada struktuuri-, replikatsiooni- ja regulaatorgeene. Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks avalduvad eri rakkudes eri geenid? Et iga raku genoom saaks anda eri rakkudele eri kuju ja funktsiooni, on neis rakkudes vajalik mingite kindlate geenikomplektide avaldumine ehk ekspressioon. 26. Miks nimetatakse replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni matriitssünteesideks? Matriitssüntees - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide
Hierarhiline süsteem süsteem, mille üksused ehk taksonid koonduvad järk järgult kõrgema kategooria taksonitesse; bioloogilise süsteemi puhul väljendub see liikide rühmitamises perekondadesse, perekondade koondamises sugukondadesse ning nende ühendamises seltsidesse jne. Homoloogilised elundid elundid, mis on nii sama funktsiooni kui ka väljanägemisega (nt. ahvi käsi ja inimese käsi) HOX-geenid kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea- saba teljel Konvergents erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Makroevolutsioon ,,suurevolutsioon", evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite (nt
26.Mis on geen? Geen on kromosoomi kindlas lookuses (geeni asukoht kromosoomis) paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või polüpeptiidi) sünteesiks (kuid on ka nt rRNA ja tRNA geenid, mis valgumolekule ei kodeeri). Eristatakse struktuur- ja regulaatorgeene. Geenid eksisteerivad struktuurilt ja tihti ka funktsioonilt erinevate alleelide kujul. Geenide oma- ja keskkonnavahelisest mõjust on tingitud organismi areng ja fenotüüp. 27. Transkriptsioon Informatsioon valgu primaarstruktuuri kohta on salvestatud rakutuuma DNA-s. Info ülakanne tuumast ribosoomidesse toimub mRNA e informatsiooni RNA vahendusel. Transkriptsioon on geeni struktuuris sisalduva info ümberkirjutamine mRNA-le rakutuumas interfaasi ajal RNA- polümeraasi toimel.
Sellise mehhanismi korral on transkriptsiooni läbiviiv ensüüm võimeline promootorpiirkonda kinnituma alles siis, kui aktivaator on sellega juba seondunud. Mõningatel juhtudel on repressor- ja aktivaatorvalkude seostumiseks vaja täiendavate regulaatorite liitumist. Need võivad olla raku enda ainevahetuse produktid või pärineda väljaspoolt (hormoodin, vitamiinid, toitained jt.) Eristatakse kahte tüüpi geene: struktuur- ja regulaatorgeene. Struktuurgeenid määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate rakkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Regulaatorgeenid kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Osa neist kodeerib vähesel hulgal sünteesitavaid tuuma regulaatorvalke. Geeni regulatsioon 1) RNA baasil kui palju RNA-d sünteesida, kas sünteesida. 2) RNA ja valgu üleminek kas võtta sünteesitud RNA kasutusele.
Homöostaas - organismide stabiilne sisekeskkond ehk tasakaal, mis tagatakse ainevahetuslike protsessidega. Hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele. Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides. HOX geenid - kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja
annaabi.ee 
