Luteolüüs – kui viljastumine ei toimu, siis toimub kollaskeha apoptoos ja degenereerub valkjaskehaks. Kui progesterooni on vähe, siis toimub luteolüüs. Seejärel GnRH inhibiitor, progesteroon, on eemaldatud, saab taas sekreteerida LH ja FSH uute folliikulite jaoks. Kui viljastumist ei toimu või loode hukkub varajases järgus. Ruminantidel, seal ja hobusel sünteesitakse luteaalfaasi teises pooles endomeetriumis prostaglandiini (PGF2α). Vere kaudu transporditakse munasarja, kollakeha regresseerub, progesteroon langeb. Hüpotalamus aktiveerub, GnRH, FSH ja LH vabanemine, uute folliikulite arenemine. Kollaskeha eritab ka oksütotsiini, mis stim. PGF2α tootmist endomeetriumis. Luteaalfaasis oksütotsiini retseptorite arv kasvab, nii et oksütotsiin saaks mõjutada PGF2α tootmist. Tiinuse alguses embrüo rakud sekreteerivad tiinuse äratundmise substantse. Need signaalmolekulid inhibeerivad PGF2α sekretsiooni ja luteolüüs ei toimu. Östradiool – sekreteerivad kasvavad folliikulid
Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase menstruaaltsükli keskel on madal, siis ovulatsiooni ei toimu. (Kukk 2010: 8) Luteaalfaasis munasarjas areneb FSH ja LH mõjul kollaskeha. Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks. (Leth-Moller 2014: 227) Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44) Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni
lõdvestada vaagnasidemeid vahetult enne sünnitust. 79) Spermatogeneesi põhietapid. Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proestrus folliikulite kasv ja areng, ovulatsioonijärgne kollakeha regresseerub. Estrus e. ind sugulise aktiivsuse periood, folliikulite lõplik valmimine, mis lõpeb ovulatsiooniga; keskmise suurusega folliikulid hävivad, eelmise tsükli kollakeha taandareng jätkub. Metestrus uue kollakeha väljakujunemine, varasemad on taandarenenud. Diestrus uue kollakeha funktsioneerimise ja algava taandarengu periood; algab folliikulite kasv. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva
Kapatsiteerunud spermid on hüperaktiivsed ja liiguvad suurema intensiivsusega. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proüstrus + östrus = follikulaarfaas Proöstrus folliikulite kasv, folliikul sekreteerib östrogeeni, kollakeha regresseerub, suureneb limaeritus, vaskularisatsioon. Östrus loom indleb, ovulatsioon. Metöstrus + diöstrus = luteaalfaas Metöstrus uue kollakeha väljakujunemine, progesterooni sekretsioon, endomeetriumi paksenemine. Diöstrus kollakeha funktsioneerimine ja seejärel algav regressioon, folliikuline kasvu algus. Anöstrus - inna ja munasarjaaktiivsuse puudumine; füsioloogiline ja patoloogiline anöstrus. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva
mesoderm Ürgvagu - süvend, läbi mille epiblasti rakud migreeruvad ürgjutist embrüo sisemusse mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist - kui rakud sisenevad ürgjutti, teevad nad läbi epiteliaal- mesenhümaalse transitsiooni EMT-epiteliaalne mesenhümaalne transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja kuhu poole hiljem regresseerub). Germinatiivsirp - piirkond, kuhu koonduvad hüpoblasti rakud area pellucida anterioorses osas; sisaldab ka ürgseid sugurakke, mis hiljem migreeruvad piki veresooni gonaadidesse Linnu vastmunetud muna koosneb diskoblastula tsentraal- sestheleväljast(areapellucida)japerifeersesttumeväljast(areao paca). Helevälja rakud on õõnsusega rebust lahutatud,
mis on võimelised indutseerima „organisaator“ piirkonna. Spemann-Mangoldi organisaatorpiirkonna moodustavad (neelu endoderm, pea mesoderm, seljakeeliku mesoderm ja blastopoori ülahuul). SMO-l võime dorsaliseerida paraksiaalset mesodermi, ektodermi ja indutseerima neuaaltoru teket ning algatama gastrulatsiooni 58. Linnu gastrulatsioon Epiblasti rakud, mis ei läbi ürgjutti: ürgjuti lähedal olevatest rakkudest neuroektoderm (neuraalplaat) ja kaugematest epidermis Ürgjutt regresseerub posterioorses suunas. Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast (endoblast), mis on hüpoblasti funktsioon). Ürgjuti teke ja funktsioon (Kolleri sirp, Henseni sõlm, ürgjutt (pea, keskosa, sabaosa – millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi- endodermi rakkude teke epiblastist; EMT-epiteliaalne mesenhümaalne 30 transitsioon/üleminek; millisest piirkonnast ürgjutt kasvama hakkab ja
healoomulised kasvajad. Kõriga sama lugu, aga nad on lastel eluohtlikud, kuna võib tekkida hingamisteede obstruktsioon. Mõnikord esineb papilloome ka trahhea alaosas, bronhides. • Anogenitaalsed tüükad. Põhiliselt välisgenitaalidel, perianaalselt. 90% HPV-6 ja -11. • Emakakaela düsplaasia, neoplaasia. Pap-proovis esinevad koilotsüütsed rakud. HPV-16, 18, 31, 45 ja harva teised on seotud intraepiteliaalse tserviksi neoplaasia ja vähiga. 40…70% düsplaasiatest regresseerub. Diagnostika. • Tsütoloogia: ogarakkude hüperplaasia, liigne keratiiniekspressioon. Koilotsüütsed (vakuoliseerunud tsütoplasmaga) lameepiteelirakud. • Valikmeetodid in situ hübridisatsioon ja PCR (emakakaelaproovidest, koematerjalidest). • Võimalik ka Southern blot, immuunfluorestsents, elektromikroskoopia. • Kultuuris ei kasva. Antikehi ei määrata (v.a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika.
kognitiivsed oskused nagu näiteks mõtlemise terviklikkus (big picture thinking) ja pikaajaline visioon, suurepäraste tulemuste saavutamisel on emotsionaalne intelligentsus kaks korda nii oluline kui tehnilised oskused ja IQ, liikudes alamtasandi juhtimiselt tipptasandijuhtimise suunas progresseerub emotsionaalse intelligentsuse osatähtsus suurepäraste tulemuste saavutamisel ja regresseerub tehniliste oskuste osatähtsus, õige lähenemisega võivad inimesed arendada enda emotsionaalset intelligentsust. Kõik need neli punkti on aluseks sellele miks tuleb igas organisatsioonis leida inimesed, kellel on eeldusi saada emotsionaalselt intelligentseteks juhtideks ja neid arendada. Emotsionaalne intelligentsus koosneb viiest komponendist: eneseteadvus, eneseregulatsioon, motivatsioon, empaatia ja suhtlemisoskus.
annaabi.ee 
