/6 Maa raskusjõust f. Heledus 1 /425 000 Päikese heledusest g. Keskmine tihedus 3,3 g/cm3 2. Välisilme: Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda moodustavate osakeste keskmine läbimõõt on alla millimeetri, kuid on ka suuremaid osakesi
Atmosfäär. Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Pinnaehitus. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. 1 Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist noortel meredel kuni mitmekümne meetrini kõige vanemates mandri piirkondades. Teda
· Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul). Ka pinnal seni lebavad kivid pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks
Meredes hõredamalt,mandritel tihedamalt Suurim kraaterClavius Läbimõõt kuni 15 kmnõgusad,kausikujulised Vahepealsedsuhteliselt tasased KRAATRID Läbimõõt suurem kui 180 km2 ringvalli Üle 300 kmlöök bassein Maskonid Suurematest kraatritest noorim Tycho Silmapaistev kiirte süsteem Kopernikuse kaatril Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos KUU PIND Regoliit pude,puudritaoline aine Jalajäljed säilivad miljoneid aastaid Regoliidi paksusmõni meeter kuni mõnikümmend meetrit Bretshakeeruline segu teistest kivimitest Keskpäeval temp110 C, enne Päikese tõusu 180C Halb soojusjuhtivus KUU SISEEHITUS Kuu väga vaikne Kuuvärinad Koor paksem kui Maa koor Poolvedel tuum Kuu raskuskese on nihutatud 3 km Maa suunas ja 1 km
Selle amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. Esimesed fotod Kuu tagaküljest edastas Nõukogude automaatjaam Luna 3. 8 Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn
miljoni aastat. Teised täiskuu ajal hästi nähtavad kiirtega kraatrid on Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos. Viimasest lähtuvad kiired ebasümmeetriliselt, Vaikuse mere suunas neid ei kulge. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul)
Teised täiskuu ajal hästi nähtavad kiirtega kraatrid on Kepler, Aristarchos, Langrenus, Stevinus, Proklos. Viimasest lähtuvad kiired ebasümmeetriliselt, Vaikuse mere suunas neid ei kulge. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul)
(merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured. Keskpäeval tõuseb ekvaatoril temperatuur 110°C, öösel enne Päikese tõusu langeb aga -180°C. Kuu pinnakihi
Päev ja öö kestavad kuul kaks Maa nädalat. Õhu puudumise tõttu pole kuul helisid. Kuu on vaikuse maailm. Tal ole ei pilvi, udu, vikerkaart, koitu ega eha. Pole atmosfääri mis pehmendaks põletavaid päikesekiiri ja ei laseks kuu Raskusjõud on Kuul kuus korda väiksem järelikult kaalub iga asi kuul 6 korda vähem kui Maal. Kuu pind on kaetud pudeda puudritaolise ainega mida nimetatakse EGOLIIDIKS ja mitmete erinevate kivimite segudega. Regoliit meenutab märga liiva. Regoliidi paksus ulatub nooremates meredes mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini vanemates piirkondades. Kuna kuul puudub atmosfäär tõuseb seal keskpäval temp 110 kraadini ja öösel langeb alla -180 kraadi. Kuu siseehitus Seismiselt on kuu väga vaikne. Seal pole tuult, lained ega laamade liikumist. Sagedased on Maa (loode)jõududest tekitatud Kuuvärinad. Need toimuvad 700-1100 km sügavusel ja on üsna nõrgad
30%, tagaküljel on neid ainult 3%. Maale nähtaval küljel, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku(merd) nimetavad astronoomid Tormide ookeaniks. Lisaks on pandud veel nimesid tagaküljel asuvatele meredele, ntks Moskva ja Unistuse meri. 4 3. Kuu pinnas Esimeste automaatjaamade laskumisega Kuule kinnitati, et Kuu pind osutus kaetuks puudritaolise ainega, mida nim. regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, sarnaneb selles osas märja liivaga. Regoliidilise pinnase tõttu olid automaatjaama"Surveyor 3" (1967) poolt jäetud jäljed suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, mil sama kohta külastas"Apollo 12"(1969). Regoliidi paksus ulatub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini, mis moodustub keskmiselt alla millimeetristest osakestest . Kuu sisemus on praegusel ajal tõenäoliselt tahke; minevikus on Kuu olnud kas
10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. 5 Kuu pind ja ehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn. päikesetuul)
a. California Tehnoloogiainstituut teatas, et tõenäosus identsete isotoopiliste signatuuridega Maal ja Theial on vähem, kui 1% 5 4. KUU PIND JA ATMOSFÄÄR Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud augud olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid Apollo 12 astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks ja kontrastid on selles osas väga suured
Tumedaid laike orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, Kuu pinnal kutsutakse ''meredeks'', heledaid alasid pöörlemisperiood võis olla 8h, Päikese poolt põhjustatud nimetatakse mandriteks. Kuu kraatrite läbimõõdud loodete pärast on see aeglustunud. Päikesesüsteemi ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini, Kuu tumedaim planeet, koosneb 60-70% ulatuses metallidest pinda katab regoliit. Kuul pole atmosfääri, keskpäeval on ja 30% ulatuses silikaatidest. Arvatakse, et koore tihedus temperatuur 110C, öösel aga -180C. Kuu taevas on kogu on umbes sama mis Kuul, Päikese valgus on Merkuuril aeg süsimust (öösel on tähed, päeval Päike koos keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Taevas on tähtedega), puuduvad nähtused nagu tuuled, vihm, äike, alati must, sest puudub tihe atmosfäär, päevapoolkeral on pilved, vikerkaar, seal pole heli
5 miljardit aastat tagasi. Sellest ajast on Kuu üldilme säilinud tänaseni. Hiljem on väiksemad kokkupõrked tekitanud vaid hulga kraatreid. Kuu pind Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva laetud osakeste voo poolt (nn
Vanimad kivimid paiknevad Kuu mandrilisel alal. Merede kivimid on Kuu pinnale väljunud ja tardunud laava. Kivimite tekke ajal pommitasid Kuud asteroidi tüüpi kehad. Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmu kihiga. Tegelikult asetseb Kuu pinnal regoliidikiht, mille paksus võib olla mõnest sentimeetrist mõne meetrini. See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni lebavad pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Füüsikalised tingimused Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus, kuid minevikus on tõenäoliselt Kuu pindmine ja tuumne osa olnud suuremal ja vähemal määral vedelas olekus. Ühestki pinnaseproovist pole leitud elu jälgi ega vett. Kuul ei ole atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure
aastat ning seetõttu pole kiired jõudnud veel tuhmuda. Silmapaistev kiirte süsteem on veel 90- kilomeetrise läbimõõduga Kopernikuse kraatril, millel vanust 800 miljoni aastat. 1.3. Kuu pinnaehitus Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga. Juba esimeste automaatjaamade laskumine Kuule lükkas selle seisukoha ümber. Kuu pind osutus kaetuks pudeda, puudritaolise ainega, mida nimetatakse regoliidiks. Regoliit on hea paakuvusega, meenutades selles osas märga liiva. Automaatjaama "Surveyor 3" poolt pinnakihi uurimiseks kaevatud transheed olid suurepäraselt säilinud ka kahe ja poole aasta pärast, kui maandumiskohta külastasid "Apollo 12" astronaudid. Arvata võib, et astronautide poolt Kuu pinnale jäetud erakordselt selged jalajäljed säilivad seal miljoneid aastaid. 8
maakoore ehituse, kivimilise koostise ja kivimite vastastikuste suhete selgitamine. Samuti uurib kivimite teket ja muutusi, ka maapinna reljeefi muutusi. Mullateaduse seisukohast on kõige töhtsamad geoloogia harud mineroloogia, petrograafia, litoloogia, paleontoloogia ja stratigraafia. Mulla koht teiste looduslike kehade hulgas: maakoor(litosfäär) ja geosfäär (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär). Murenemiskoorik (regoliit) on mulla lähtekivim. Sellel on tekkinud muldkate e. solum. Muldkatte ülemine osa on huumuskate, s.o. orgaanilist ainet sisaldav tumedam viljakas mullakiht. Maakeral 4 vöödet: 20-80 km - SiAl vööde(maakoor) ; kuni ca 900 km - SiMa vööde ; vahevöö - raskemad elemendid (Si ja Al puuduvad) ; maa tuum. Mineraal - maakoort või teisi kosmoseobjekte moodustav looduslike protsesside produkt, tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused. Tänapäeval tuntakse 2200
Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite. Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi. Planeeditekke protsessid. Kondenseerumine-tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad. Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma Kuu. Hele mägismaa anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered basalt 3,5Ga. Pinda katab tolmjas materjal (regoliit), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel. Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
annaabi.ee 
