- "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" ( RTL 2001, 100, 1369) 3. Millistelt kodulehekülgedelt asud otsima informatsiooni majutusettevõtete kohta Eestis ? www.eas.ee www.mkm.ee 4. Nimeta Eesti Turismiseadusest lähtuvalt majutusettevõtete liigid ? Hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla- ja külalislaager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus, 5. Mida tähendab majutusettevõtte registreerimise kohustus Eestis ? Selgita !(4p) Registreerimistaotlus sisaldab järgmisi andmeid: -majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus; -majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed; -majutusruumide ja majutuskohtade arv; -majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms); -märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või 1 vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke. ( NB! Füüsilisest isikust
tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. 12. Tööstusdisainilahenduse kaitstavus Tööstusdisainilahendusena saab kaitsta üksnes selliseid tooteid, mille väliskujundus on tarbijale nähtav. Ei saa kaitsta toodet, mida tavapäraselt kasutatakse teise toote koostisosana. Eelkõige sel põhjusel, et vastava toote väliskujundust ei ole tarbijal võimalik vaadelda. Kaitsta saab ka tasapinnalist väliskujundust. Saab kaitsta registreerimise teel, selleks tuleb esitada registreerimistaotlus ning selle esitamisel on oluline teada, et tööstusdisainilahenduse registreerimine ei anna kaitset toote tehnilisele lahendusel, tootes peituvale ideele ega selle teostamise või kasutamise viisile, kaitse saab vaid toote väliskujundus. 13. Leiutiste õiguskaitse, patent ja kasulik mudel (mis on nende erinevus). Leiutis on tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või nende kombinatsioon. Leiutisteks ei loeta avastusi,
Andmekaitse Inspektsioon keeldub delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimisest, kui: 1) töötlemiseks puudub seaduslik alus; 2) töötlemise tingimus ei vasta käesolevas seaduses, muus seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud nõudele; 3) rakendatud isikuandmete organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed ei taga käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud nõuete täitmist. Registreerimistaotlus esitatakse Andmekaitse Inspektsioonile isikuandmete töötlejate registrisse kandmiseks vähemalt üks kuu enne delikaatsete isikuandmete töötlemise algust. Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse ja isikuandmete välisriiki edastamise nõuete ning andmesubjekti teavitamise kohustuse rikkumine: Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiskohustuse, isikuandmete kaitse
· Pangas tuleb tasuda ka asutamise riigilõiv · Notari dokumentidele lisatud pangast küsitud tõend osakapitali sissemakse kohta ning riigilõivu tasumise kviitungi tuleb viia Äriregistrisse. · Seejärel tuleb Äriregistri vastus, et firma on registreeritud. · B-kaart saadetakse postiga - seda läheb kohati lepingute sõlmimistel tarvis · Järgmiseks tuleb end registreerida majandustegevuse registris, selleks tuleb teha registreerimistaotlus, mis tuleks esitada tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. · Samuti tulen maksta riigilõivu Majandustegevuse registris Eelnimetatud info põhjal tasusks alustaval ettevõtjal teha endale ülevaade riigilõivudest ja teistest maksudest, aga samuti ka kogu protsessile kuluvast ajast. Alustaval ettevõtjal tuleb järgida kõiki nõudeid, täita hulk avaldusi ja blankette ning maksta erineviad riigilõive. Tegevusload ja litsentsid.
nõusolekut andnud. Andmesubjekti nõusoleku tõendamise kohustus on isikuandmete töötlejal · Delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimine · Kui isikuandmete töötleja ei ole määranud kindlaks isikuandmete kaitse eest vastutavat isikut, on isikuandmete töötleja kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemise Andmekaitse Inspektsioonis · Registreerimistaotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne delikaatsete isikuandmete töötlemise algust. Selle oluline lisa on andmete töötlemisel kasutatavate turvameetmete kirjeldus · Kui asutuses on määratud isikuandmete kaitse eest vastutav isik, siis töötlemist registreerima ei pea. Andmesubjekti õigused Andmesubjektil on õigus saada teavet ja tema kohta käivaid isikuandmeid isikuandmete töötlemisel Õigus teada:
Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja registreerimistaotluse esitanud isikust sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada registreerimistaotlus (KMudS § 12 lg 1). iv. Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste alusel (territoriaalsus) Intellektuaalomandi immateriaalsest iseloomust tulenevalt on selle tunnustamine vältimatult seotud seadusliku alusega ja seega territoriaalne. Võimalik on, et sisult üks ja sama õigus kuulub eri riikides eri isikutele. Teoreetiliselt võimalik on ka see, et teiste riikide kodanike õigusi mingis riigis ei tunnustata.
hostel, puhkemaja, laager, puhkeküla, külaliskorter, kodumajutus. Muid majutusettevõtte liike ei nähta. Majutusettevõtte ei tohi ilma tunnustuseta tegutseda. Ainult tunnustust omavad majutusettevõtted kanntakse EAS Turismiagentuuri poolt hallatavasse turismiinfot koondavale veebilehele www.visitestonia.com. Turismiseadus võeti vastu 2000.aasta novembris. 3. Milles seisneb majutusettevõtte registreerimise kohustus Registreerimistaotlus sisaldab järgmisi andmeid: majutusettevõtte nimi ja liik või muu liiki iseloomustav määratlus; majutusettevõtte aadress ja muud kontaktandmed; majutusruumide ja majutuskohtade arv; majutamise periood (kuudes, aasta ringi vms);märge alkohoolsete jookide jaemüügi kohta, kui majutusettevõtte majutusruumis või vastuvõturuumis soovitakse müüa alkohoolseid jooke. ( NB! Füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole kantud
ärinimedega (vastasel juhul tuleb saada teise osapoole kirjalik nõusolek). · Kaubamärk ei tohi rikkuda teisi varasemaid õigusi (kinnistute nimed, ravimite nimetused jne). 5 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused · Kaubamärk ei tohi olla identne teises riigis registreeritud ning kasutusel oleva kaubamärgiga, kui registreerimistaotlus on esitatud pahauskselt. (Kaubamärgi seadus § 10) Eestis reguleerib kaubamärgi registreerimist ning kaitset kaubamärgi seadus. Aastas registreeritakse Eestis keskmiselt 3200 kaubamärki. Igal aastal vaidlustatakse ligikaudu 2% registreeritud kaubamärkidest, see on ligi 60 vaidlustamise juhtu. Sagedasem põhjus vaidlustuseks on juba olemasolev ning registreeritud kaubamärk, mis on vast registreeritud kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane
tähistamiseks. Registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima õiguskaitse alates registreerimistaotluse esitamisest ja kehtib 10 aastat. Kaubamärgi kehtivusaega võib omaniku nõudel pikendada 10 aasta kaupa. Kaubamärki saab võõrandada või sellest loobuda kas kõigi või osade kaupade või teenuste suhtes. Eestis reguleerib kaubamärgi õiguskaitset Kaubamärgiseadus11. Selle jaoks, et saada õigused, tuleb esitada Patendiametisse registreerimistaotlus, kui see toiming on tehtud, algabki õiguskaitse. Kabamärgi registreerimine ei ole küll kohustuslik, kuid kindlasti on see vajalik. Registreerimata kaubamärgid ei anna kasutajale mingeid õigusi ning kes iganes võib neid samuti kasutada või isegi ise registreerida. Kaubamärgile õiguskaitse taotlemise peamine idee seisneb selles, et õiguskaitset omav kaubamärk annab selle omanikule teatud ainuõigused, sealhulgas ka õigusliku aluse keelata
kaubamärgi reproduktsioon (värvilise kaubamärgi korral lisaks avaldusele kantud reproduktsioonile veel viis arhiivikõlbulikku lahtilõigatud reproduktsiooni mõõtmetega 80 x 80 mm); volikiri või viide varem esitatud volikirjale, kui taotlejal on esindaja; prioriteeti tõendavad dokumendid, kui taotletakse prioriteeti; andmed riigilõivu tasumise kohta; kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi põhikiri, kui registreerimistaotlus esitatakse kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kohta. 2.7 Kaubamärgi registreerimine välismaal Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust: esitage kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi patendiametisse; registreerige kaubamärk Madridi kokkuleppe protokolli alusel; registreerige Euroopa Ühenduse (EÜ) kaubamärk ja õiguskaitse kogu EÜ territooriumil. Välisriigis registreerimiseks:
olemasolu korral järgmistel isikutel ja asutustel: 1) äriregistrisse kantud ettevõtja; 2) füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole äriregistrisse kantud, kui ta teostab vaid enda poolt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud tingimustel toodetud alkohoolse joogi jaemüüki; 3) etendusasutus, rahvamaja või muuseum, kui alkohoolse joogi jaemüüki teostatakse selle asutuse ruumides või territooriumil kohapeal tarbimiseks. § 31. Registreerimistaotlus Ettevõtja või asutus, kes soovib teostada alkohoolse joogi jaemüüki ning sellega kaasnevat importi või eksporti, esitab registri registreeringus alkohoolse joogi jaemüügi märke ning käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 sätestatud märke tegemiseks taotluse, milles lisaks majandustegevuse registri seaduses ja kaubandustegevuse seaduses sätestatule peavad sisalduma: 1) täpsustatud andmed tegevuse kohta
erandite korral arvestatakse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve. Üldine registreerimismenetlus. Vastavalt kaubamärgiseadusele omab Eestis registreerimismenetlust läbimata õiguskaitset ka kaubamärk, mis on registreeritud Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Ametis. Taotleja. Kaubamärgi registreerimise taotleja peab selgeks tegema, millisesse klassi kuulub tema kaup või teenus. Isik, kes taolteb patenti. Keeled. Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles. Vanemus. Vanemusekuupäev loetakse taotluse esitamise kuupäevaks üksnes juhul, kui Ühenduse kaubamärgi vanemuse aluseks oli Eestis registreeritud siseriiklik või Madridi protokolli alusel Eestis kehtinud kaubamärk. Ekspertiis. Kaubamärgi registreerimise käik on riigiti ja piirkonniti sarnane. Asjaomane kaubamärgi- või patendiamet teeb kaubamärgile ekspertiisi lähtuvalt oma õigusaktidest ja võtab
· Õiguskaitset ei saa tööstusomandi kaitse all Pariisi konventsiooni artikli 6 ter alusel kaitstud tähis, samuti muu tähis, mis sisaldab lippu, vappi või muud 10 sümbolit ning mille registreerimine on vastuolus avaliku huviga, kui puudub pädeva asutuse või ametiisiku kirjalik luba; · Õiguskaitset ei saa tähis, mille registreerimistaotlus on esitatud või mida on kasutatud pahauskselt (nt: isik püüab oma nimele registreerida teistes riikides teistele isikutele kuuluvat tuntud kaubamärki); · Õiguskaitset ei saa tähis, mis sisaldab registreeritud geograafilist tähist või on sellega eksitavalt sarnane (nt: SAAREMA JUUST vastandina kellegi teise loodud HEA SAAREMA JUUSTUKE vms, mis ei ole üldse Saaremaaga seotudki.);
Miks? ÄS § 31 kohaselt kantakse äriregistrisse ainult seaduses ettenähtud andmed. 26. Tutvu erinõuetega tegevusalade loeteluga ja too näiteid, milliste tegevusalade puhul on nõutav tegevusluba. Majandustegevuse registris tuleb registreerida kauba või teenuse müümine ning kaubandustegevuse korraldamine (tänava- või turukaubanduse korraldamine, kaubanduse korraldamine avalikul üritusel). Registreerida tuleb ka väärismetalltoodete valmistamine ning sissevedu ja müük jne. Registreerimistaotlus esitatakse tegevuskohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Registreerimistaotluste vormid on kättesaadavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 27. Keda loetakse äriseadustiku kohaselt ettevõtjaks? ÄS § 1: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Ettevõtjaks loetakse
annaabi.ee 
