LÄTI · Läti rahvalaul on ühehäälne, ülesehituselt sarnaneb Eesti regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants
Räägib hiidlaste elust. Palju rahvuslikke stseene, kasutatakse rahvapille. Ernesaks kasutas Juhan Smuuli tekste. Nt. ,,Kutse". On kirjutanud tsükli ,,Kuidas kalamehed elavad". Sealt laul ,,Laine tõuseb". Veljo Tormis (1930-...) Elulugu: On õppinud koorijuhtimist. Alustas Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid, lõpetas Moskvas 1956, sest abikaasa sai töökoha seal. Jõudis niimoodi rahvamuusikani. Tormise looming on tihedalt seotud Eesti rahvamuusikaga, eriti regilauluga. 70-tel hakkas kasutama ka teiste Soome-Ugri rahvaste rahvamuusikat. Looming: Ta on eelkõige koorimuusika autor. Looming jaguneb kaheks: folkloorne ja mittefolkloorne koorimuusika. On väga põhjalikult uurinud Eesti vanimat rahvalaulu ehk regilaulu. Kasutab seda oma loomingus. 1967. valmis tal ulatuslik tsükkel nimega ,,Eesti kalendri laulud". Tsükkel koosneb 5 sarjast. Need on mardi-, kadri-, jaani-, kiige- ja vastlalaulud. Mittefolkloorsed laulud on omapärased ja huvitavad
Teosed: koori- ja soololaulud, lasterepertuaar, ooperid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 60ndad - uued suunad, rahvusromantismi eitamine.vabamad võimalused tänu Stalini kultuse hukkamõistmisele 1956ndal aastal.Avangardism.Regilaulu taasavastamine ja isikupärane kasutamine: Veljo Tormis Varases loomingus avangardismi väljendusvahendid, aastatepikkune töö eesti regilauluga ja teiste läänemere rahvaste vanade lauludega viib oma autoristiili väljakujunemiseni. Tähtsus: Regilaulu "isa". Teosed: kooriteosed `Pikse litaania', `Raua needmine' , kooritsüklid `Kalendrilaulud', regilauludel põhinev lavateos `Eesti ballaadid', poliitilise alatooniga ühiskonnakriitilised laulud: kantaat `Lenini sõnad', `Stagna-aja laulukesed'. Eino Tamberg helilooja ja kompositsioonipedagoog.Näitleja. Oli positivist: `Olla rõõmus on ühiskondlikult hinnaline tegu.'
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv 3) esitus kõige püsivam osa Algriim on sõnas alguskordus nt. Samatähe või silbiga algused
Kummalised ja ootamatud on ka nende tegemised-toimetused. Tegelikult aitab olematu ettekujutamine just pärismaailma kiiremini ja kergemini omaks võtta. Samamoodi on ka keelelise külje pealt. Erinevate grammatiliste vormidega mängimine, sõnade kokkupanemine ja lahtivõtmine, silpideks lammutamine, märkamatu üleminek ühest sõnaliigist teise- kõik see tugevdab ja tervendab lapse keeletaju. Liisutustel on palju ühist ka regilauluga. Regilaulu vormiprintsiibid (algriim, parallelism jne.) dikteerivad sageli sisu, mis loogiliselt võttes tavamaailma mallide järgi tegelikult ei kehti (...kus need kuked kulda söövad) või pööratakse tegelikkus pahupidi (... lammas läks laudile munele). Mängu kaudu õppimine pakub lastele mitmesuguseid võimalusi nii kõnekeele tekstide kui ka rahvalaulu puhul (N: liisusalm / rahvalaul ja rütmiline liikumine; liisusalm / rahvalaul ja
Suisa suud regilaul on kirjutatud 1903 aastalning räägib, kuidas Eesti Saarepiiga kohtus metsast tulles Sulevimäel kalevipoega ning kuidas Kalevipoeg suisa suud tahtis. Selle peale aga Saarepiiga lõi terava noaga teda ning jooksis nuttes koju. Regilaulus on lõppriim, mis on tollaste aegaderegilaulude üks suur tunnusmärk. Tütär lätt kuulu mehele on aga kirjutatud ligi kümme aastat varem (1896) ning on tunduvalt keerulisem mõista. Tegemist on regilauluga kuna igal real on 2-5 sõna mis viitab tüüpilistele laulude ülesehitusele. Laul räägib tüdrukust kellele üritatakse peigmeest leida. 25. Kuidas on võimalik (nt M. Arukase artiklile toetudes) mõtestada lugu iseäraliku taime leidmisest ja murdmisest setu mütoloogilises regilaulus? Taime on mõtestatud kui mingit deemonliku olevust, kes suunab tüdruku halvale teele (kui tüdruk soovib taime endalemurda palub taim vastutasuks tema vendi ja maja). Ehk
lõppriimi alusel stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem. Laadilt tihti äärmiselt sentimentaalsed, mingis mõttes omaaegsed seebiooperid. Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6
stroofideks. Suurem on meloodiate varieeruvus, sõnavara ja selle kasutus on ajakohasem. Laadilt tihti äärmiselt sentimentaalsed, mingis mõttes omaaegsed seebiooperid. Peateemadeks õnnetu armastus ja koledad kuritööd. Kui vana regivärsiline rahvalaul levis reeglina suuliselt, siis uue rahvalaulu levimisel oli suur osakaal ka kirjalikul meediumil - laule kirjutati üksteiselt laulukladedesse ja seda tänapäevani. Põhilised muutused uuemas laulutrditsioonis regilauluga võrreldes: 1. Lõppriim, jaotumine stroofideks selle põhjal 2. Mitmesugused stroofistruktuurid vastavalt riimitüübile (laus-, paaris-, rist-, süliriim) 3. Värsisüsteem (silbilis-)rõhuline, regilaul oli algselt välteline 4. Lisaks trohheilisele värsile (milles regilaulud) ka muid värsimõõte ennekõike muusika mõjul (jamb, kolmeosalised mõõdud) 5. Sõnavarast ja grammatikast kaovad arhaismid, mis omased regilaulule 6
Ühe päeva tee (st. aeg, mis kulus Kristusel taevasse jõudmiseks); Kui sügav on meri? Üks kivivise; Kus on maakera keskpunkt? Siinsamas: kui ei usu, mõõda üle; Kui raske on kuu? Üks nael (s.o. neli veerandit). Jutt lõpeb tavaliselt puäntküsimuse ja -vastusega: Mida ma praegu mõtlen? Sa mõtled, et ma olen..., kuid tegelikult olen... Mõistatuslaulud Eesti mõistatustes on regilaulust laenatud motiive palju vähem kui neid on eesti vanasõnades. Kuid mõistatustel on regilauluga suhtlemiseks oma erikanal nn. mõistatuslaul. See on regilauluvormiline sari, mis koosneb reast poeetilistest küsimustest ja neile antavaist vastustest, mis 3 on paigutatud kas vaheldumisi või siis alul kõik küsimused ja seejärel kõik vastused. Küsimuste- vastuste üldhulk on rikkalik ja kirev, kuid põhiosa paare jaguneb üsna selgeisse tsüklitesse. Need on: meteoroloogia-tsükkel: Mis tuleb ammudes arusta, / singudes sinisalusta
veidi rohkem kui aasta pärast ka esimest korda sõnakuju jaz, tehes samas esmase katse defi- neerida seda uut tüüpi muusikat. Esimene džässorkester, kes esines sarnase nime all, oli Rex Harrise väitel 1915. aastal Chicagos tegutsenud Tom Browni Brown´s Dixieland Jass Band. 14 Refereering kuulsa kitarristi ja džässiteoreetiku Pat Metheney ettekandest IASJ nõupidamisel New Yorgis 11.01.2001 (IASJ Newsletter 2001, 28, 9–12). Sarnasele nähtusele, seoses küll eesti regilauluga, juhib tähelepanu ka Jaan Ross (2007: 55). 15 W. C. Handy on öelnud, et muusika, mis kõlas 1905. aasta paiku Memphises, ei erinenud oluliselt New Orleansi omast. “Enne 1917. aastat me ei teadnud, et ka New Orleansis mängiti seda muusikat. Iga tsirkuseorkester mängis sedamoodi” (Berendt 1999: 21). 16 Selle nime all mõisteti neegrite ja prantsuse/hispaania päritolu elanikkonna järeltulijaid. 21
annaabi.ee 
