Poola Independent Asim ADEMOV Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Bulgaaria Citizens for European Development of Bulgaria Isabella ADINOLFI Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed Itaalia Movimento 5 Stelle Matteo ADINOLFI Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Itaalia Lega Alex AGIUS SALIBA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Malta Partit Laburista Mazaly AGUILAR Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Hispaania VOX Clara AGUILERA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Hispaania Partido Socialista Obrero Español Alviina ALAMETSÄ Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Soome Vihreä liitto Alexander ALEXANDROV YORDANOV Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Bulgaaria Union of Democratic Forces François ALFONSI Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Prantsusmaa Régions et Peuples Solidaires Atidzhe ALIEVA-VELI
Donald Tusk Euroop Liit eesistuja Riiklik: detsember (hääleõiguset Kodanikuplatvorm a) Euroopa Konservatiivide David ja Reformistide Liit 2010, 11. 12,63 Peaminister Cameron Suurbritannia Riiklik: Konservatiivne mai % Partei Dalia 2009, 12. Leedu President Parteitu 0,58%
toetada jätkuvalt tööstust, eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) Itaalia eesmärk on tugevdada integratsiooni ja poliitilist liitu ELis, et saavutada pikemas perspektiivis tugev ja jätkusuutlik majanduskasv. Mitu liiget on hetkel Europarlamendis? 751 liige Nimeta 3 suuremat fraktsiooni. Euroopa Rahvapartei fraktsioon (218 kohta), Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon (191 kohta), Euroopa Konservatiivide ja reformistide fraktsioon (71 kohta). Kes on Europarlamendis tähtsaim tegelane ja kelle poolt ta ametisse valitakse? Tähtsaim tegelane president Martin Schulz, kes valitakse ametisse parlamendi liikmete poolt. Mitmeks aastaks valitakse Europarlamendi saadikuid ja kus seda teha saab? Liikmed valitakse 5 aastaks. Valimised toimuvad elukohajärgses valimisjaoskonnas ning valimised toimuvad igas riigis samaaegselt. Kes esindavad hetkel Eestit Europarlamendis (2014 - 2019)? Milline on nende fraktsiooniline
visuaalses kvaliteedis. III keskkonnakriis globaalne saastatus Euroopa Ruumilise/Regionaalse Planeerimise Harta esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Normatiivne keskkond sektoriline lähenemine on põhjustanud poolikute lahenduste saamist elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 17. Utopistide, reformistide ja urbanistide ideestik linnaplaneerimisel ja mõju modernistliku linnaruumi tekkimisele. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 18. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad (lähtekohad)
muredest.. Selliste seisukohtade tõttu on Platoni seisukohti peetud ka kommunismi ja teiste totalitaarsete režiimide ideeliseks aluseks. Platoni ideaalriigi teoreetiliseks aluseks on õpetus tööjaotusest. Iga linnaelanik saab edukalt tegeleda ainult ühe elukutsega. Kaubandusele vaatab Platon kui käsitööle. Üldiselt aga suhtub kaubandusse (eriti väliskaubandusse) põlglikult ning tema nõuete kohaselt võivad sellega tegeleda välismaalased. Kui Platonit võib pidada idealistidest reformistide eelkäijaks majandusteaduses, siis tema õpilane Aristoteles oli analüütilise koolkonna esiisa. Aristoteles tahtis mõista neid printsiipe, millel ühiskond põhineb. Aristoteles kritiseeris Platoni ideaalse (linn)riigi nn kommunislikke elemente. Aristoteles ei poolda ühisomandit, kuna tema arvates ei kanta selle eest nii korralikult hoolt kui eraomandi eest. Eraomandit ei tohi kaotada, vaid seda tuleb kasutada targalt ja liberaalselt. Aristotelese ühiskond on jagatud samuti klassidesse
Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis Venemaa, Lähis-Ida riigid Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus, Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid, Piibel ja Jumala armu rõhutamine Reformistide idee oli viia kristlus tagasi selle juurte juurde keskajal olevat kiriku õpetust moonutatud ning see oli vaja viia tagasi vastavusse Pühakirjaga Luterluse erilisus on ristiusu keskme kindel defineerimine Piibel on ülim autoriteet. Õigeksmõistmise õpetus inimene on patune aga läbi Jumala armu on võimalik saada lunastust. Judaismi ja kristluse erinevus: Juudid ootasid messiat ning kristlased usuvad, et see oodatu oli Jeesus, kuid juudid seda ei usu.
Kuritegevus kasvas plahvatuslikult. Avaliku korra kindlustamiseks agulites vajati arvukat ja hea haridusega politseid. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos vaid nähtud kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19 saj hakati mõistma, et kuritegevus nakatas inimesi kui teatud tüüpi haigus. Tuli reformida krimanaalõigust. Kanti ja Hegeli kättemaksudeooria ei mõjunud, kuna keskkond oli selline. Tekkis reformistide koolkond, mille juhiks oli Saksa professor Karl Binding (1841-1920). Ta toonitas, et karistuse ülesanne on õiglaselt kätte maksta. Seetõttu nõuti, et sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt käsitleda (ekvivalentsi printsiip), karistus peab olema kuriteoga samas proportsioonis (proportsionaalsusprintsiip); kurjategija pidi oma tegude eest vastutama (võla printsiip). 19 saj I poolel tegutses ka teine, Anselm von Feuerbachi (1775-1833) juhitud
Alguses püüdis kompartei ignoreerida mässumeelseid, samas nende tegevust raskendades. Indu saadi ka Gorbachev'i "glasnosti" (avalikustamise) poliitikast, mis pidi rahval lubama arutada poliitika üle. Autoriteedid kritiseerisid tolle aja majandust, poliitikat ja sotsiaalset süsteemi. Samal ajal vabanes ka meedia riikliku kontrolli alt. Paljudes riikides püüti testida uue riigi tolerantsust ja saadi aru, et Gorbachev ei kasuta NL-i sõjalist ega majanduslikku jõudu reformistide mahasurumiseks. Peamistele riiklikele kohtadele said Partei-vastased. Lk 321 täpsem kokkuvõte tegevusest 1989. aastal Ida-Euroopas. Maailma pilkude all täitusid Tehhoslovakkia, Ida-Saksamaa ja paljude teiste riikide tänavad inimestega, kes nõudsid inimõigusi. Kompartei edasieksisteerimine muutus küsitavaks. Demokraatlik revolutsioon-vägivallata suutis elanikkond tõugata võimult Kompartei. 59
Oluline tagajärg rohelise tarbimise kampaaniatel oli see, et firmad hakkasid tegema öko-auditeid. See oli parema äritegevuse ja võistlejate ees edu saavutamise nimel. Muutus võrreldes 70ndatega - mitte ,,ära tarbi" vaid ,,tarbi targalt". Rohetarbimisest on saanud peavoolu tarbimise niss. Vastutus on taas tarbijal - tal on võimalik päästa planeedi tulevik. Inimesed rahustavad ennast kergesti - pooled inglastest on teinud ühe ostu, mis on roheline. Kuid radikaalsemate ja reformistide vahel on pinged. Reformistid - on võimalik tehnoloogia jm abiga muuta tarbimine vähem saastavaks. Radikaalid - tarbida tuleb igal juhul vähem 90ndatel sai roheline tarbimine peavooluks ja 2000ndateks on selle sees erinevad liinid välja arenenud. Ühendav pealkiri: eetiline tarbimine 1. Keskkond: prügi, tuumaenergia, raportid 2. Loomad: testimine, loomakasvastus 3. Inimesed: inimestevastane reziim, töötajate õigused, vastutustundetu äri 4
annaabi.ee 
