Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusaeg on Euroopa ajaloos periood, mis algas umbes 15. sajandi lõpul või 16. sajandi alguses ning kestis kuni 18. sajandi lõpuni. Varauusajal tekkisid renessanss ja humanism. Sellel ajal viidi läbi ka usupuhastusi ja reformatsioone. Kõik need näita- vad, et inimeste teadmine maailmast oli muutunud, kuid mis seda põhjustas? Varauusaeg algas suurte maadeavastustega. Meremehed jõudsid nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikasse, aga ka Lõuna-Aafrikasse. Inimesed avastasid maailma kohta palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate
Teaduse areng, meresõidud. Ameerika koloniseerimisega kaasnes indiaani kultuuri hukk. Ameerika vallutajad konkistadoorid(Hernan Cortes, Fransisco Pizaro). Euroopasse jõudis kartul, mais, kalkun. Reformatsioon usupuhastus. Jan Hus esimene, kes alustas usupuhastusega. Nii Lutheril kui Husil oli ühine põhimõte see, et jutlust peaks pidama emakeeles. 1414-1417 konstanzi kirikukogu. Seal hukati Jan Hus. Jan Husi järgivaid inimesi nimetati hussiitideks. 1517 Martin Luther alustas reformatsioone. Luther alustas reformatsioone moraali languse ja indulgentside vastu. Lutheri põhimõtted: 1. inimese ja jumala vahel pole vaja vahendajat. 2. ei pidanud ilmtingimata kirikus palvetamas käima 3. emakeelne jutlus, emakeelne piibel. 4. 7 sakramendist pidi järgi jääma 2 ristimine ja armulaud. 5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma.
Miks toimus varauusajal murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas? Varauusajaks loetakse 16.sajand algust kuni 18.sajandini. Kaks sajandit on väga pikk aeg ja sel ajastul toimusid suured muutused. Arengule kohaselt liikus kõrgemale tasemele teadus, toimusid suured usupuhastused, viidi läbi reformatsioone ning avardati ka oma maailmapilti. Muutused olid üsna ekstreemsed, mis näitab seda, et vaarauusaja inimene oli palju avatum ja uuendusmeelsem. Millest aga oli inimeste ümberkasvamine tingitud? Humanism, mis antud ajastul vägagi esiletungivaks muutus, algas tegelikult juba 14.sajandil, mil taoline ellusuhtumine Itaalias üha populaarsemaks muutus. Esmaseks seati inimene ja enda isiksus, mitte enam niivõrd Jumal. Mõisteti küll Jumala tähtsust, kuid arvati, et inimene on Jumala poolt
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees → pürgimine ühtsuse poole
Mõisted: Okupatsioon ebaseaduslik maa hõivamine Tartu Maks maks vene tsaarile iga meeshinge eest Animism usk, mille kohaselt on igal olendil hing Kümnis talupoegade maks mõisnikule Mobilisatsioon sõjaväkke kutsimine Stagnatsioon poliitiline majandus seisak Dissident teisiti mõtleja, võimud kiusavad neid Poliitiline sulamisperiood 1953 peale Staalini surma Vaikivajastu 1934-1939, Päts valitses riiki üksi ja tegi reformatsioone Reduktsioon mõisamaade riigistamine Kadaka sakslus Eestlased, kes kummarasid sakslasi ja saksastusid Reformatsioon - usupuhastus .
Igal seisusel oli teistest erinev elulaad, haridus ja kasvatus. Mingisse seisusesse kuulumine oli rangelt seotud vastava tegevusalaga: näiteks kuninga õukonda võis kuuluda ainult aadlik, kösitöö või kaubandusega tegeleda ainult vastava gildi või tsunfti liige. Paljud eeskirjad eristasid inimesi ka väliselt: kes missugust riietust võib kanda, kes võib relva kanda jne. 7) Reformatsioon. Põhjused ja eeldused. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsioone ehk usupuhastusliikumise põhjuseks oli katoliku kiriku kaugenemine algkristluse põhimõtetest. Püüti vabaneda paavsti võimu alt Paavstid muutusid ilmalikuma, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid Türgi sultaniga Indulgentside müük Paavstid/piiskopid elasid suures luksuses Kirikumakse suurenemine Kirikuametite müük
t ei pea mehe käest nõusoleku küsima ostu kohta (nt söök, küttepuud jne). Võtmeõiguse piiriks on ostu väärtus, nt kulda ostes pidi juba mehe nõusolek olema. 15.-16. saj tekivad Euroopas sellised tegelased nagu ärinaised ehk `Kauffrau'd`, erinevus oli selles, et siinne õigus ei läinud üld-euroopalike suundadega kaasa ja oli konservatiivsem. Euroopas oli varade ühisus - suuremad õigused; Eestis tekkisid sellised õigused alles pärast reformatsioone, kui pöörduti tagasi algsete õiguse lätete juurde. 5.3. Vanemate ja laste suhted 5.3.1. Seadusjärgsed lapsed - 1. olid oma vanemate pärijteks. 2. vanemad pidid seadusjärgsete laste eest hoolitsema kuni nad said täisealisteks ( naiste eest siis kauem ) 5.3.1. Vanemate õigused laste üle - 1. kui keegi sureb ilma sugulasteta ja ei määra oma lastele eestkostjat, siis on see õigus linnal. 2. vanematel olid laste üle õigused, nad olid nende eestkostjateks
t ei pea mehe käest nõusoleku küsima ostu kohta (nt söök, küttepuud jne). Sõtmeõiguse piriks on ostu väärtus, nt kulda ostes pidi juba mehe nõusolek olema. 15- 16 saj tekivad Euroopas sellised tegelased nagu ärinaised ehk `kauffraud`, erinevus oli selles, et siinne õigus ei läinud üld-euroopalike suundadega kaasa ja oli konservatiivsem. Euroopas oli varade ühisus- suuremad õigused; Eestis tekkisid sellised õigused alles pärast reformatsioone, kui pöörduti tagasi algsete õiguse lätete juurde. 5.2. Abikaasade varalised suhted 5.3 Vanemate ja laste suhted al. 18a. mees täieõiguslik. 20a. naine saab täisealiseks. 5.3.1 Seadusjärgsed lapsed Kui keegi oma lastest lahti ütleb, siis peab ta neile andma kaasa kindla summa raha, mida ei nõuta esimese kahe aasta jooksul, juhul kui ei suudeta seda vastastikuste kokkulepetega pikendada. 5.3.2. Vanemate õigused laste üle
annaabi.ee 
