Biomimeetilised ehk bioloogiast inspireeritud robotid on robotid, mis püüavad jäljendada mõnda loodusest pärit liikumisviisi, käitumispõhimõtet või organiseerumisprintsiipi. Peale uute tehniliste lahenduste väljatöötamise annab selline lähenemisviis ka võimaluse looduslike nähtuste paremaks seletamiseks ning mõistmiseks. Käesoleva projekti eesmärk on ehitada refleksiivsete minirobotite koloonia ning jäljendada selle abil iseorganiseerumise põhimõtet. Refleksiivsed robotid jäljendavad mõnda loomadel esinevat lihtsat refleksi, s.t. etteprogrammeeritud käitumismustrit. Näiteks vastata ühesugusele välisärritusele alati sama tegevusega. Üks võimalikke tehniliselt lihtsast näitest oleks lahendus, kus infrapunaanduri abil detekteeritakse lähedal asuvaid takistusi, mille peale pöörab taoline robot alati takistusele vastassuunas. Käitumispõhiste robotite teooria, mida on arendatud üle 10 aasta, tõestab, et primitiivseid
liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks. Fraaside pahakspandav käitumine, allahinatud kaup, sissetulevad kirjad, arusaadav ülesanne, jaluleseatud õigused, meeldejäänud luuletus, mahamurdunud puu allajoonitud osad on ühend- ja väljendverbide kokkukirjutatud vormid. Kausatiivid: kasvatama, eksitama, lõpetama. refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama) automatiivsed verbid (sulguma, mähkuma, seostuma) Kaks tähtsamat viisi eesti keele sõnade moodustamiseks on sõnade moodustamine ja sõnade liitmine. Lisaks kuuluvad sõnade moodustuse alla näiteks pöördtuletus ja lühendamine. Kolm ühemorfeemilist sõna ehk juursõna on näiteks maa, maja ja sõna. Kolm mitmemorfeemilist sõna on näiteks majakene, sõbralik ja kurvameelne.
36. Valentsi vähendamine: tuletus Tuletistel on väiksem valents kui verbil endil. Levinud eesti keeles (nt hävitama-häving, juhendama- juhendamine). Sel puhul pole see enam verbivorm. 37. Valentsi vähendamine: refleksiivid Analüütilised refleksiivkonstruktsioonid tüüpiliselt valentsi ei muuda, küll aga morfoloogilised (puhastuma on 1- valentne, aga ennast puhastama 2-valentne). Refleksiivsus võib olla leksikaliseerunud (nt to shave ja to dress on vaikimisi refleksiivsed). 38. Valentsi vähendamine: middle construction Objekti vähendamine transitiivse verbi juurest. The book reads easily või raamat müüb hästi (tähendus: on bestseller) 39. Valentsi muutmine argumentide struktuuri muutmine Igal verbil on mingi teatud valents (1-valentsed on tavaliselt intransitiivsed: nt poiss jookseb). Keelesüsteemis on kohe teada, mis valentsilised verbid on. · Daativi nihe ditransitiivne verb võib esineda 2 objektiga
Pragmaatik otsivad uusi ideid, et neid järele proovida, lahendavad asju praktiliselt, muutuvad pikkade arutelude puhul kannatamatuks, huvitab eelkõige kuidas ja mida ja milleks ja miks, tahab näha kohest kasutegurit, meeldivad juhendid ja käsiraamatud Õpistiilid Infotöötlusprotsesside eripärale toetuvad stiilid Väljast sõltuvad Välisest keskkonnast sõltumatud Impulsiivsed - tegutsevad kiiresti Refleksiivsed tegutsevad aeglaselt, edukamad raskete ül puhul Isiksuseteooriatele (peamiselt C. G. Jungi isiksuseteooriatele) toetuvad stiiliteooriad. Teadmiste loomusest lähtuv stiilisüsteem (J.Royce): Ratsionaalne stiil Empiiriline (kogemusel põhinev) stiil Metafoorne (piltliku, ülekantud tähendusega) stiil Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooniteooriatel põhinevad stiilisüsteemid F. Marton:
Kahjustuse korral ei suuda inimene õlgu tõsta ja pead pöörata. 12. Keelealune närv motoorne närv, tuum piklikajus, innerveerib keelelihaseid. Keele liigutuste juhtimine kõnelemise ja neelamise ajal. Närvikahjustus on seotud raskustega närimisel, kõnelemisel ja neelamisel. Väljasirutatud keel kaldub kahjustatud poolele ning kujuneb kahjustunud poole atroofia. SELJAAJU JA SPINAALNÄRVID Seljaaju ja spinaalnärvid toimetavad seljaajureflekse (kiired refleksiivsed vastused paljudele stiimulitele). Täiskasvanud inimese seljaaju pikkus on 42-45 cm, läbimõõt u 2 cm, kuju silindriline, lamenemisega ees ja taga. Seljaaju algab peaaju alaosa piklikajust ja lõpeb teise nimmelüli ülemisel piiril. Lumbaalpunktsioon on kohaliku tuimestusega teostatav protseduur ajuvedeliku proovi võtmiseks; antibiootikumi, kontrastaine valuvaigisti, kemoteraapia manustamiseks; ajuvedeliku surve mõõtmiseks; või meningiidiravi mõju hindamiseks. Lülisamba segmendid:
inimene erinevatel aegadel ihaldab. Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame, sest elu ise on liikumine ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla ilma meelteta. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnn on mingis mõttes subjektiivne. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud näeme ennast kõrvalt, teistele suunatud tunded, millest oleme toime pannud vooruslikke tegusid. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Oluline on puhas südametunnistus; vooruslikud teod. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Eristab loomulikku ja ühiskondlikku inimest. Loomulik inimene saaks eksisteerida ainult ühsikonnast väljaspool, ilma igasuguste mõjutusteta. Ühiskondlik inimene on ühiskonna poolt mõjutatud eneseimetlus, uhkus, mure oma staatuse pärast
7 Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus. Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid: 1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa, ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist isikut märkivat substantiivi; 2. Enesekohased e refleksiivsed (enda, enese, iseenese, iseenda, omaenese, omaenda). Enesekohaste asesõnadega seotud tegevus on suunatud tegijale enesele ja seotud tegevussituatsiooniga. Enesekohane asesõna laiendab verbi. Nt ta ostis omale saapad. 3. Vastastikused e retsiprooksed (üksteise, teineteise) viitavad substantiividele või prosubstantiividele, mis märgivad kaht või enamat vastastikku toimivat isikut või asja. 4. Omastavad e possessiivsed (oma, enda, omaenese ~ omaenda, iseenese, iseenda, iseoma).
Tuleb kirjutada üles kõik, mida välitööl on nähtud, tuntud, kuuldud, mõeldud. Välitöömärkmed on... - Autobiograafilised – enamasti „mina“ kesksed jutustused. Peamine eesmärk on oma kogemused läbi mõtelda, et mõista, mida on vaja veel küsida uurida. - Refleksiivsed - kirja pannakse ka see, mis hiljem meenub. - Kirjalikud - Ebasüsteemsed – hiljem hakatakse tekitama süsteeme nii inimeste kui ka teemade järgi. - Asendamatud mälupangad Etnograafia – detailsed analüütilised kirjeldused inimeste elust, kelle hulgas antropoloog elas. Etnograafiaid
harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti: 3 1. meelelised neid peab olema mõõdukalt (et paisudes ei muutuks valuks) 2. naudingud ühiskondlikest tunnetest, suhestumisest teistega 3. refleksiivsed naudingud vaatleme oma ühiskondlikku käitumist ja tunneme rõõmu enda vooruslikkusest. Kui me käitume hästi vooruslikult, siis me nagu imetleme iseennast, et me nii harmoonilised oleme ja see annab meile täiendavat õnne ja motiveerib meid veelgi vooruslikum olema. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikut ei käitu, sest reflekteerides saame me sellest aru (südametunnistus). 10. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest, 18. saj
annaabi.ee 
