Referaat Õigus- ja kohtusüsteemiareng (0)

Referaat Õigus- ja kohtusüsteemi areng Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik insitutsioon, mis võimude lahususe ja  tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. Kohtusüsteem toimib  iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust  õigusmõistmise eest. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise,  isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade  lahendamise mõistiku aja jooksul. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva  kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja  struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle  enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.  Kohtusüsteemidi ülesehitus ja korraldus koosneb maakohtudest, halduskohtud,  ringkonnakohtud ja riigikohtust. Igal kohtul on oma ülesanne ja eesmärk. Maakohtud  arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas – Harju, Pärnu, Tartu Maakohus. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.  Ringkonnakohtud arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikkohtuna.  Riigikogus on kõige suurem kogus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbiviiv kohus. Eesti kohtusüsteemis on 242 kohtuniku ametkohta. Kohtade on püsinud muutumatuna,  kuid mitte kõik neist pole täidetud, näiteks praeguse seisuga on ametis 234 kohtunikku.  Kohtunikuametist lahkumise peamiseks põhjuseks on kohtunikkonna vananemine ja seda  juba aastaid. Tänase päeva seisuga on lähema viie aasta jooksul õigus pensionile jääda 75  kohtunikul. On ka kohtunikke kes lahkuvad omal soovil või siis peatusid neil  ametivolitused rahvusvahelisse kohtusse või teise asutusse tööe siirdumise tõttu.  Kohtuniku ameti kohale viiakse läbi konkursse, kuhu saab ennast osalejaks esindada.  Kandideerimisavaldusi esitavad vandeadvokaadid, prokurörid, kohtujuristid ja nõunikud  ning muu õiguseriala esindajad. Uued kohtunikud nimetab oma ametisse Vabariigi  President.  Eelnevale toimus muutusi ka kohtute esimeeste seas. Alates 2.aprillist 2019 juhib Tartu  Ringkonnakohut senine sama kohtu halduskolleegiumi esimees Tiina Pappel. Käesoleva 


aasta algus tõi aga kaasa Tallinna Halduskohtu juhi vahetuse. Alates 1.jaanuarist 2020  juhib Tallinna Halduskohtut senine sama kohtu liige Kaupo Kruusvee.  2019.aasta tõi kaasa mitmeid muudatusi ka Riigikohtus. Priit Pikamäe nimetati Euroopa  Kohtu kohtjuristi ametisse ja vahetus kohtu esimees.  Vaadates kohtutööd siis seal pole eriti midagi muutunud. Iga kohtusüsteemi valdkond  tegeleb enda probleemide lahendamistega. Karistusõiguse valdkonnas tegeletakse suures  osas joobes või lubadeta juhtimise ja narkokuritegudega. Tsiviilasjades pöördutakse  kohtusse ennekõike elatisvaidlustega, lapse hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustega,  juurdepääsuvaidlustega ning võlanõuetega. Halduskohtud hoiavad töös ehitus- ja  planeerimisvaidlused, maksuvaidlused ning vangide kaebused. Üldkokkuvõttes kohtud  üritavad töökoormust ühtlustada asjade ümberjagamisega oma tööpiirkonnas, samuti  lahendavad mõned tsiviilõiguse valdkonna kohtunikud kriminaalasju. Üldjoontes on ka  kohtumajad heas korras ning võimaldavad häid töötingimusi.  Töökoormuse optimeerimisel on kaalumisel mõnd liiki kohtuasjade Harju Maakohtust  väljaviimine või kohtualluvuse kaotamine, millest tulenevalt jagataks neid kõigi vastava  valdkonna kohtunike vahel üle riigi. Näitena võib tuua kaebused kohtutäituri tegevuse  peale või väiksemad võlavaidlused, mida saaks eelduslikult lahendada kirjalikus  menetluses. Selliselt oleks võimalik saavutada asjade ühtlasem ja võrdsem jagunemine,  samuti mitmekesisem ja ehk ka huvitavam töö ning töökohtade säilimine väiksemates  kohtumajades. Samuti on kaalutud kinnisesse asutusse paigutamise asjade üleandmist  maakohtutelt halduskohtutele. Samas, mõnedes spetsiifilisemates asjades, nagu  konkurentsi või intellektuaalse omandi küsimused, on kõne all spetsialiseerumine.  Seejuures on mõeldud kohtuväliste institutsioonide pädevuse ja instantside ringi  laiendamisele. Nii on leitud, et kohtutest võiks välja viia järelevalve tegemise eestkostja  tegevuse üle, samuti tuleks arendada kohustuslikku kohtueelset menetlust ja võiks kaaluda  kaebeõiguse piiramist ning suuremate või spetsiifiliste asjade alustamist ringkonnakohtust.  Rääkides lühidalt menetluste ressursimahukusest on kõige mahukam kriminaalmenetlus  ehk see toob kaasa palju tööd nii riigile kui ka kohtunikutele. Meetmeid, mis võiksid lisaks praegu kohtute seaduse eelnõusse jõudnud ettepanekutele Harju Maakohtu probleeme  leevendada, on veelgi. Esmaste mõtete tasandil on räägitud eeluurimisega seotud lubade  üleandmisest teiste kohtute kohtunikele, nende vähendamisest või koondamisest selliselt, 


et asju saaks lahendada võimalikult suur hulk kriminaalmenetlusele spetsialiseerunud  kohtunikke. Kohtuniku igapäeva töös ei saa üle ega ümber tänase kohtunike täiskogu kandvast teemast  ehk asjade lahendamist tahetakse hakata lahendama rohkem digitaalselt. Kohtusüsteemi  jaoks on hetkel peamine küsimus, kas ja kuivõrd muudab kohtute tööd lihtsamaks,  kiiremaks ja tõhusamaks toimingute automatiseerimine ning tehisintellekti rakendamine.  Digitaalsete lahenduste rakendamine on paratamatus ja ei ole põhjust kahelda, et need  hakkavad pikemas perspektiivis kohtute tegevust, sealhulgas õigusemõistmist üha enam  mõjutama. Digitaalsele kohtutoimikule üle minnes on kohtu jaoks suurim väljakutse,  kuidas töötada korraga 100 kohtuasjaga selliselt, et kõik dokumendid oleks hallatavad,  liiguksid õigel ajal, süsteem toimiks kiiresti ning protsessi tulemusena valmiks mõistliku  aja jooksul kõikidele vorminõuetele vastav ja hästi põhjendatud lahend. Pikemas  perspektiivis süsteem paraneb ja täiustub ning täielikult elektroonilisest menetlusest ei ole  pääsu. Kohtusüsteemile on digiteerimise juures peamiseks väljakutseks inimlikkuse  säilitamine – õigusemõistmine peab olema inimlik ning jätma ruumi ka inimlikuks  eksimuseks. Alvar Halling