Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku avastamine Hapniku avastasid sõltumatult mitu teadlast. Üheks hapniku avastajaks peetakse Inglise õpetlast Joseph Priestleyt. On tuntud Priestley katse, kus ta läbi suurendusklaasi juhtis päikesevalgust elavhõbeoksiidile, mis laguneb soojuse mõjul elavhõbedaks ja hapnikuks. Asunud uurima tekkinud gaasi omadusi, avastas Priestley , et küünal põleb selles gaasis heledamalt kui õhus ja isegi õhus hõõguv süsi lööb lõkkele
...........................................................................3 2. Hapniku avastamine..............................................................................4 3. Hapniku üldiseloomustus......................................................................5 4. Hapniku omadused................................................................................6 5. Hapniku kasutamine.............................................................................7 6. Osoon ja osoonikiht...............................................................................8 7. Hapnik ja loodusrikkus vajab kaitset..................................................9 8. Millal ilmus maale hapnik...................................................................10 9. Kokkuvõte.............................................................................................11 Sissejuhatus
umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Keemiline sümbol: O Tuumalaeng: 8 Aatomis: 8 elektroni, 8 prootonit ja 8 neutronit.Välises elektronkihis 6. Perioodilisustabelis asub: 2. Perioodi VI rühmas. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne
HAPNIK O Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist. Vaba elemendina leidub teda õhus 20,95% mahu järgi, seotuna vees 85,8%, mineraalidesumbes 50%, inimorganismis 65% jm. Hapniku toodetakse vedelat õhku rektifitseerides, õhku fraktsioneeriivalt veeldades või vett elektrolüüsides.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm.
.....................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht................................................................4 Kokkuvõte...............................................................................4 Allikad.............................................................................................5 Hapnik Hapnik on üks levinumaid elemente maal. Atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja seda
HAPNIK KOOSTAJA: LIIS KULDMA SISSEJUHATUS · Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. · Maa atmosfääris on hapnikku ~21%. · Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. · Hapnik osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis, mädanemis ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. HAPNIKU AVASTAJAD · Inglise teadlane Joseph Priestley tuntud Prestley katse. · Hiina õpetlane Mao Hoa arvas, et õhk koosneb kahest gaasist. · Uppsala apteeker Carl Wilhelm Scheele esimene, kes kogus hapnikku ja kirjeldas selle omadusi. · Inglise teadlane daniel Rutherford nimetas õhku hapniku ja lämmastiku seguks. · Hollandi teadlane Cornelius van Drebel. HAPNIKU ÜLDISELOOMUSTUS Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8
............................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma element, mittemetall. Järjekorranumber 8 ja aatommass 15,9994. Hapnikul on kaks allotroopset esinemisvormi dihapnik O2 ehk tavaline hapnik ja trihapnik O3 ehk osoon. Dihapnik on normaaltingimustel lõhnata ja värvita gaas, lahustub vähesel määral vees ja ühineb peaaegu kõikide elementidega moodustades oksiide. Hapniku oksüdatsiooniastmed ühendeis on -II ja -I. Looduses on hapnikku elementidest kõige rohkem. Teda tarvitatakse keemia- ja metallurgiatööstustes, meditsiinis, vedelat hapnikku lõhkeainete valmistamisel. (ENE 3) Hapniku avastamine
vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183C Keemilised omadused · Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades enamasti ühendid o.a-s -II · Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne · Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev · Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks · Atomaarne hapnik ehk monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik · Atomaarne hapnik on väga ebapüsiv, üksikaatomid liituvad kiiresti hapniku molekulideks · Hapniku aatom võib ka liituda hapniku molekuliga, moodustades trihapniku · Trihapnik ehk osoon on iseloomuliku terava lõhnaga sinaka värvusega mürgine gaas · Ta on ebapüsiv ja laguneb kergesti · Väga tugev oksüdeerija · Osooni võib kasutada joogivee desinfitseerimiseks · Osooni moodustub protsessides, kus võib tekkida atomaarset hapnikku
Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta osaleb ka teistes looduslikes oksüdatsioonireaktsioonides: kõdunemis-, mädanemis- ja põlemisprotsessides, mille tulemusel eralduvad atmosfääri fotosünteesireaktsioonis kasutatav süsinikdioksiid ja veeaur. Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on
reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse õhuhapnikuks. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p-elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega
elektronide kergema juurde võtu kui loovutamise. Metallidega reageermisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta. Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana ning esineb oksiididena ja paljude lihtainetena. Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril –183 °C kondenseerub see siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21% (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Õhu koostises sisalduvat molekulaarset hapnikku nimetatakse ka õhuhapnikuks.
HAPNIK Referaat aines “Keemia” Jõhvi, 2017.a. Sissejuhatus Hapnik (O) on keemiline element järjenumbriga 8. See on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Tavaline molekulaarne hapnik on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. Selle keemistemperatuur on 183 °C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega -II. Hapnik on väga levinud looduses, seda suurtes kogustes on maakoores, vees ja õhus. Võib julgelt öelda, et hapnik on üks tähtsamatest elemendidest inimese jaoks, see ümbritseb meid kõikjal ja ilma selleta ei saaks me elada. Hapnik Hapniku leiutati 1774. aastal, seda tegi inglise keemik Joseph Priestley elavhõbeoksiidi lagundamisel
HAPNIK Sissejuhatus Hapniku keemiline sümbol on O Keemiline element järjenumbriga 8 Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall Tal on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Hapnik Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente Levinuim keemiline element maakoores, moodusades ligi poole selle massist (~45%) Leidub looduses lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid) Füüsikalised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas Vees suhteliselt vähe lahustuv Keemistemperatuur -183 C Keemilised omadused Keemilistes reaktsioonides käitub oksüdeerijana Moodustab enamasti ühendid oksüdatsiooniastmes II Suhteliselt vähe aktiivne Elektronegatiivsuselt teine element fluori järel Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks Palju ained põlevad hapnikus heleda leegiga Hapnik looduses (O2) Tekkinud peamiselt fotosünteesi tulemusena Elusorganismide tähtsaim energiaallikas Atomaarne hapnik ehk monohapnik
· Paigutatakse erinevatesse rühmadesse. · Aatommass on 1,00797 · Elektronegatiivsus 2,1 · Elektronkonfiguratsioon 1s1 · Tavaliseim oksüdatsiooniaste on I, sest enamasti käitub redutseerijana loovutades ühe elektroni. · Isotoobid: · Prootium ehk tavaline vesinik. · Deuteerium ehk raske vesinik. · Triitium ehk üliraske vesinik. · Füüsikalised omadused: värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas, väikseima tihedusega gaas, lahustub vees halvasti, keemistemperatuur -253°C, sulamistemperatuur -259°C. · Keemilised omadused: kergesti süttiv gaas, kuumutamisel reageerib paljude ainetega, vees vähelahustuv, väheaktiivne mittemetall, enamikes ühendites redutseerija, vaid aktiivsete metallidega reageerides käitub oksüdeerijana · Mõju inimesele: Inimese organism lihtainest vesinikku ei omasta. Suures
1. Hapniku ja Vesiniku füüsikalised omadused Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon(O3). Dihapnik on stabiilne gaas, mis temperatuuril 183° Celsiust kondenseerub siniseks vedelikuks. Ta moodustab mahuliselt umbes 21 % Maa atmosfäärist. Vesinik lihtainena on lõhnatu, värvitu ja maitsetu gaas. Kõige kergem gaas, mis on õhust 14,5 korda kergem. Keemis temperatuur on -253 oC. Ei lahustu hästi vees. Koosneb kaheatoomilisestest molekulidest. Vesiniku molekulide vaheline jõuda on väga nõrk. Kuigi molekulid suudavad kergelt igalt poolt läbi saada. 2
Esinevad nii gaasi, vedeliku kui ka tahkisena. Nad on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Mittemetallid on kõik p- elemendid, mis pole metallid ega poolmetallid. Neid on kokku 22. Tavaliselt on välisel elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste
vesinik moodustab enamuse Päikese massist Lihtaine omadused · Vesinik koosneb kaheaatomilisest molekulidest (H2). Vesiniku molekulid on väikesed ja kerged,nendevahelised jõud on väga nõrgad. · Vesiniku sulamis ja keemis temperatuurid on väga madalad. · Vesiniku keemis temperatuur on -253 C kraadi. · Vesinik on lõhnata, maitseta ja värvusetu. · Vesinik on kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas. · Vesinik on vees väga vähe lahustuv. Vesinik Hapnik · Hapniku järjenumber on 8 · Hapnik on keemiline element · Hapnik on aktiivne mittemetall · Hapnikul on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsali hapnik ja trihapnik ehk osoon · Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas · Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element Levik looduses · Maa atmosfäärist moodustab hapnik umbes 21 % Atmosfääri on hapnik tekkinud peamiselt fotosünteesi
6. Iseloomusta hapnikku Levinuim keemiline element maakoores. Leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude ühenditena. Üks tähtsamaid bioelemente. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183°C. 7. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles vesinik oleks redutseerija. Oksüdatsiooniastmed elementidele peale märkida! 2H2 + O2 2H2O 8. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles hapnik oleks oksüdeerija 2H2 + O2 2H2O 9. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand a) hapniku saamise kohta laboris 2H2O H2O + O2 b) vesiniku saamise kohta laboris Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 10. Kuidas saadakse vesinikku ja hapnikku tööstuses? Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust). Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 2H2O H2O + O2 11
Hapnik Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid keemilisi elemente Maal ning moodustab ligi poole selle massist. Teda leidub maakoores, vees, õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka paljude ühenditena (mitmesugused oksiidid ja paljud teised ühendid. Hapniku keemiline sümbol on O ja asub perioodilisustabeli 2. Perioodi VI rühmas. See on lõhnata, maitseta ja värvuseta gaas. See on vees suhteliselt väha lahustuv ja keemistemperatuur on 183°C. Keemilistes reaktsioonides käitub hapnik oksüdeerijana (v.a fluori suhtes). Molekulaarne hapnik on tavatingimustes suhteliselt väheaktiivne. Hapniku molekulide vähene aktiivsus on tingitud sellest, et aatomitevaheline side molekulis on väga tugev. Kuumutamisel muutub hapnik oluliselt aktiivsemaks.paljud ained põlevad hapnikus heleda leegiga. Atomaarne hapnik e. Monohapnik on palju tugevam oksüdeerija kui dihapnik.
Stabiilseid isotoope on hõbedal kaks, nende massiarvud on 107 ja 109. Hõbe on väärismetall. Ta on tavatingimustes suhteliselt pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hapnik (O) Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8. Stabiilseid isotoope on kolm: nende massiarvud 16, 17 ja 18. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks. Ta moodustab 21 % (mahu poolest) Maa atmosfäärist. Dihapnik on keemiliselt aktiivne. Paljud liht- ja liitained reageerivad temaga kuumutamisel, tihti kaasneb sellega leegiga põlemine. Ka tavalisel temperatuuril reageerib hapnik aeglaselt paljude ainetega.
mädanemis- ja põlemisprotsessides. · Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises
energeetika, kütuseelemendid. Hapnik: 1. Aatomi ehitus: 8 prootonit, 8 neutonit, 8 elektroni Eranditult alati liidab elektrone. 2. Leidumine looduses: Maal kõige levinum element (45-49%) Esineb nii ehedalt (õhus), kui ka ühenditena (puidus, mullas, liivas, vees, elusorganismides, kivimites) 3. Allotroopsed teisendid: Allotroopia on nähtus, kus üks elemement esineb mitme lihtainena. Hapnikul 3 allotroopset teisendit: 1. dihapnik O2; 2. trihapnik O3 (osoon); 3. monohapnik ( esineb väga lõhiajaliselt). Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes. Väga tugev oksüdeerija, hävitab baktereid, hoiab ära ohtliku UV kiirguse. 4. Saamine: Tööstuses:
üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku
üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku
Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid . Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad nad oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultravioletkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot osoonikihi olukorra ja seda mõjutavate tegurite kohta.
raadius väike · Võivad esineda igas olekus · Ei juhi elektrit ega ka soojust · Erinevat värvi · Erinevad sulamistemperatuurid ALLOROOPIA nähtus kus üks element moodustab, mitu lihtainet · Keemilistes reaktsioonides metallidega käituvad mittemetallid alati oksüdeerijatena 2Mg +O2 2MgO · Mittemetallide omavahelistes reaktsioonides on oksüdeerija (liidab elektrone) suurema elektronegatiivsusega mittemetall, see kelle väliskihil on enam elektrone H2 + S H2S Vesinik Omadused · Kerge · Maitsetu · Värvitu · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur 253oC · Ioonid on üliväikesed · Käitub enamjaolt redutseerijana, · o-a -I · molekulaarselt väheaktiivne
· Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv · Keemistemperatuur -253 C, molekulivahelised jõud nõrgad, sellepärast on madal Keemilised omadused: · Suhteliselt väheaktiivne · Enamasti käitub redutseerijana, o.-a. I · Reageerimisel aktiivsete metallidega käitub oksüdeerijana, tekivad hüdriidid. O.-a. I. Saamine: · Tsingi reageerimisel väävel- või soolhappe lahusega.(tekib ZnCl ja vesinik) · Vee elektrolüüsil (vesinik ja hapnik)
mis toatemperatuuril ei esine molekulide, vaid ioonikristallidena(NaCl, CaF2, CaO, K2S). Teatud tingimustel reageerivad mittemetallid omavahel, moodustades kovalentse sidemega ühendid (H2O, HCl, NH3, CO2, CH4, C6H6). Mittemetallide ühendid vesinikuga on kas madala keemistemperatuuriga vedelikud (H2O, HF) või gaasid (H2S, NH3, CH4). Mittemetallide ühendid hapnikuga on happelised või neutraalsed oksiidid (SO2, SO3, NO, NO2, CO, CO2, P4O10). VESINIK--HYDROGENIUM--H. 1s 1.Leidumine. Vesinikku leidub looduses peamiselt ühendite koostises (vesi, orgaanilised ühendid). Vabana (H2) esineb ta vulkaaniliste gaaside ja naftagaaside koostises ning tühisel määral atmosfääris (atmosfääri ülemistes kihtides). Kosmoses on vesinik levinumaks elemendiks. Ta moodustab umbes 75% Päikese ja tähtede massist. Looduses esineb kolm vesiniku isotoopi: prootium--H (harilik vesinik), deuteerium 21H ehk D
Siirdemetallide hulka kuuluvad kõik väärismetallid. Õhu ja vee suhtes enamasti vastupidavad. · Kõige enam kasutatakse praktikas rauda. Niklit ja kroomi kasutatakse paljude sulamite koostises. Kroomi kasutatakse laevatööstuses. Vaske kasutatakse peamiselt elektrijuhtmetes. · Oksiidid; valged ZnO ja TiO ,roheline Cr O , punased Cu O ja HgO, mustad CuO ja MnO . Mitmeid neist kasutatakse värvipigmentidena. Raua oksiidid ooker on kollakas ja rauamennik punakas. Rauatagi Fe O on magneetiliste omadustega. Raud(II) sooladest tähtsaim on raud(II)sulfaat FeSO mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO x7H O mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel.
*Saamine: ELKTROLÜÜS VEE ELEKTROLÜÜS 2H2O 2H2 + O2 LABORIS Zn + H2SO4 = H2 + ZnSO4 VEEGAASIST C + H2O = CO + H2 Veegaas *Hapnik asub 2 perioodis ja VI A rühmas. On 8elektroni, molaarmass on 16. õhus on hapniku 21%. Lihtainena on ta O2, võib leiduda ka O3-na, see on osoonikihina. Normaalolek on gaasiline. O: +8| 2)6) oksüdatsiooni aste II Lihtainena O2 *Omadused: Maitseta, värvuseta ja lõhnatu gaas. Õhust veidi raskem Lahustub vees (0,01g/l)(kalad!) Välk, EL säde (3O2=2O3 osoon) Kõrgpingega saab hapnikus osooni tekitada. *Keemilised omadused Lihtained põlevad hapnikuks : CO2 SO4 P4O10 MgO Lihtained põlevad hapnikuks: CO2 ; H2O ( CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O ) Fe2O3 ; SO2 ( 4HeS + 7O2 2Fe2O3 + 4SO2 ) Põlevad ära süsihappegaasiks ja veeauruks. *Saamine: 1. vee elektrolüüs 2H2O O2 + 2H2 2. vedela õhu lahutamine N2 + O2 3. fotosüntees taimedes
SISSEJUHATUS Osoon on kaitsekiht mis kaitseb elusloodust ohtliku ultravioletkiirguste eest. Osoon koosneb hapnikust (O3) ja asub stratosfääris. 1970-80ndatel täheldati osooni vähenemist atmosfääris, eriti polaaraladel nn. osooniaugud seda põhjustas stratosfääri saastumine osooni lagundavate freoonide ja lämmastikoksiididega. Osooniaugud ohustavad nii keskkonda kui ka inimeste tervist, sest seetõttu jõuab Maale suuremal hulgal ultraviolettkiirgust. Osoonikihi säilimiseks on oluliselt piiratud aerosoolide kasutust ja külmikutes kasutatakse osooni mittelõhkuvaid ühendeid.
Igapäev erinevad keemilised elemendid mängivad rolli minus ja minu ümber olevas maailmas , tehakse kõvasti tööd sellenimel ,et töötada välja uusi kasulike materjale. Pikemalt keskenduks nüüd VIA rühma mittemetallidele , sinna kuulub neli elementi , mida ei ole küll palju ,aga mõningatel neist on vägagi suur tähtsus meie ümber toimuvas. Nendeks elementideks on : hapnik , väävel , seleen , telluur. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall , millel on kaks levinud vormi , dihapnik ehk lihtsalt hapnik(O2) ja triphapnik eks osoon (O3) .Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas , mis on omapärane selle pooles ,et kuigi molekulis on tal paarisarv elektrone , on ta paramagneetiline. Lisaks reageerib ta paljude liht- ja liitainetega kuumutamise, sellele kaasneb tavaliselt leegiga põlemine. Veel mõningate ainetega toimub reaktsioon aeglaselt ka toatemperatuuril. Hapnik on fluori järel elektronegatiivseim element ,seetõttu on tal oksüdatsiooniaste negatiivne kõigis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
