*reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel rasedusnädalal ei juhtu midagi. Esimese sünnituse käigus satub osa looteverest ema vereringesse, loote reesusantigeenide mõjul tekivad ema veres antikehad. 2)Teise ja kolmanda raseduse ajal on ema veres need antikehad olemas, need satuvad loote organismi, tekib reesuskonflikt, hakkab pihta
Mehhaaniline emolüüs erotrotsüüdid purunevad tugeval hõõrdumisel üksteise vastu. See võib juhtuda vere transpordil. Nt. ka raskete matkade korral võivad punalibled, mis jalgade piirkonnas vähe liiguvad, häiritud saada. Bioloogiline emolüüs võib tekkida nt. madude mürkide organismi sattumisel. Bioloogilise emolüüsi võimalikuks põhjuseks on ka vale veregrupi ülekanne või reesuskonflikt (olukord, kus ema ja loote veri on erineva reesusfaktoriga) Geeniline emolüüs emolüüs tekib ...mis lahustavad punaliblede membraani, nendeks aineteks on tav. Orgaanilised lahustid, mis lahustavad membraani koostises olevaid lipiide. (nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) 4. Vere reaktsioon (pH) ja selle püsivuse hoidmise võimalused. pH nihked - alkaloos ja atsidoos. Vere reaktsioon- palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas
enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest vereülekande seisukohast tähtsam on D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh +). Kui D-antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne (Rh-). Rh+ veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on Rh-. Reesusfaktorite vastu ei ole veres loomulikke antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine:
enamlevinud Aasias kui Euroopas Reesussüsteem: · Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad antigeenid, millest vereülekande seisukohast tähtsam on D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne (Rh +). Kui D-antigeen puudub, siis on veri reesusnegatiivne (Rh-). Rh+ veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on Rh-. Reesusfaktorite vastu ei ole veres loomulikke antikehi. · Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekandel ja rasedusel. · Rh+ vere ülekanne tekitab Rh- retsipiendi veres antikehad erütrotsüütide pinnal oleva D-antigeeni vastu (toimub sensibiliseerumine). · Hemolüüsi ei toimu esimesel korral, kuna antikehade tekkimine võtab aega. Teistkordsel Rh+ vere ülekandmisel on immuunreaktsioon kiirem ja võimsam ning Rh+ punalibled aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Rasedusimmuniseerimine:
Landsteiner ja A. S. Wiener nn reesusfaktori, mis sai nime ahvi Macacusrhesus'e järgi, kellel seda esmakordselt kirjeldati. Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnalolevad erinevad antigeenid (D, C, E, c ja e), millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esine bD-antigeen, siis on veri reesus positiivne. Kui eD-antigeen puudub, siis on veri reesus negatiivne. Reesuspositiivne veri on umbes 85%-l inimestest ning ülejäänud umbes 15% on reesusnegatiivsed. ·Reesusfaktoriga seotud ohud avalduvad vereülekande korral. Erinevalt ABO veregruppide süsteemist, puuduvad reesusnegatiivse isiku vereplasmas antikehad D-antigeeni suhtes. Need tekivad veres alles sensibiliseerumise käigus, kui reesusnegatiivse inimese verre on vereülekandega sattunud reesuspositiivse isiku D-antigeeni kandvaid erütrotsüüte. ·Teistkordsel reesuspositiivse vereülekandmisel reesusnegatiivse verega isikule võivad varem tekkinud
3. Mehhaaniline emolüüs erotrotsüüdid purunevad tugeval hõõrdumisel üksteise vastu. See võib juhtuda vere transpordil. Nt. ka raskete matkade korral võivad punalibled, mis jalgade piirkonnas vähe liiguvad, häiritud saada. 4. Bioloogiline emolüüs võib tekkida nt. madude mürkide organismi sattumisel. Bioloogilise emolüüsi võimalikuks põhjuseks on ka vale veregrupi ülekanne või reesuskonflikt (olukord, kus ema ja loote veri on erineva reesusfaktoriga) 5. Geeniline emolüüs emolüüs tekib ...mis lahustavad punaliblede membraani, nendeks aineteks on tav. Orgaanilised lahustid, mis lahustavad membraani koostises olevaid lipiide. (nt. on lahustiks eeter, piiritus, bensiin, atsetoon, petroolium) VALGELIBLED funktsioon- kaitsefunktsioon. Valgelibled jagunevad alaliikideks, alarühmi on 2 suuremat, mille nimed on granulotsüüdid(tsütoplasma sisaldab terakesi e graanuleid) ja
aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D- antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1) Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2) Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd. Lapse reesusantigeenid
vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket. Selle reaktsiooni käigus langeb vererõhk järsult, võib lõppeda surmaga. 2. Raseduse füsioloogia ja sünnitusabi – rh-emal võib olla RH-loode. Emal ja lootel on ühine vereringe, kuid raseduse ajal loote vereringest punalibled ema vereringesse ei pääse (sel hetkel pole midagi karta). Sünnituse käigus võib sattuda mingi kogus vastsündinu verd
annaabi.ee 
