25. Laevakere plaadistus, paigutus, paksus, jääkaitsevöö, jäätugevdused.. 26. Vaheseinte konstruktsioon. Vaheseinte liigid ja otstarve. 27. Süvatankid ja kohverdamid. 28. Laeva vööri ehituse omapära. 29. Laeva ahtri ehituse omapära. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. 31. Laeva ruumide liigitus, kasutamine, omapära. 32. Laeva tarbeesemete ehitus: illuminaatorid, aknad, valgusluugid, uksed, parda- luugid, trepid, reelingud jm. 33. Ankruseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 34. Lastiseadme otstarve, koosseis ja paigutus laeval. 35. Horisontaalse lastitöötlusega erinevaid laste vedavad laevad. 36. Luugiseade. Otstarve, paigutus, konstruktsioon. 37. MacGregori luugiseade, kirjeldus, tööpõhimõte. 38. Losspoomid. Losspoomide paaristöö kirjeldus. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad 40. Rooliseade, otstarve, koostisosad. 41
21- tugi, 3, 23- reelingulatt, 4- tormiava, 22- jäikusribi Joon. 9.32. Teki külge needitud ja tõstetud (ujuv) pideva tormiavaga umbreeling. 17 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Reelingud. Joon. 9.33. Reelingud eemaldatavate postidega. Kaitserinnatisega, mida nimetatakse reelinguteks ääristatakse kõrgemal olevad tekid ja tankerite peatekid. Kõrgematel tekkidel ei ole umbreelingut lainete kaitseks vaja. Tankeri madal peatekk on aga enamasti kogu aja lainete uhtuda ja reelingud soodustavad vee maha jooksmist tekilt. Reelingu postid (ka reelingu titsid või püsttoed) on kõrgusega mitte alla 1,2 m, mis on omavahel
-ventilatsiooni- ja laevas? -redelid -kes hoiab korda konditsioneerisüsteem -elu lihtsam -tellingud koridorides,treppidel ja suunab 1)inimesed rahulikumad ja -reelingud liikumist,jaotab tekke PV-sse 3.Kuidas tegutsete laevahäirete tervemad -piirded -kes kuulub tulekahju kustutamise korral? 2)traumaid juhtub vähem -katted avariigruppidesse
Uurida distsiplinaarrikkumisi. Vastutada võtmete hoiu eest. Kontrollida vendreid ja haalamisotsi. 45)Vaht-ankrus: Tagada,et ankrutuled põleksid nõuetekohaselt. Tagada,et ankrukera oleks päevasel ajal üleval. Halva ilma korral anda vastavaid helisignaale. Jälgida laeva juurde tulevaid laevu,paate Ohu korral teavitada viivitamatult kaptenit. 46)Vahitüürimehe kohustused sadamast lahkumisel: Jälgida,et kaubaluugid ja pääsuluugid oleks suletud. Kõik reelingud kinnitatud. Poomid ja kraanad peavad olema paigutatud pesadesse. Veenduda,et vajalikud dokumendid oleks vormistatud. Kogu kaup kinnitatud,vältimaks selle liikumist merel. Määrata süvis ja vee soolsus sadamas. Kontrollida laeva vile korrasolekut. Seada valmis vajalikud signaallipud. Kontrollida,et meeskond ja reisijad oleks pardal. 47)Vahitüürimehe kohustused sadamasse sisenemisel: Valmis panna vajalikud lipud. Seada valmis lootsitrepp(kui on
laev nii, et teda oleks võimalikult vähe näha radaril ja radarilained mitte ei peegelduks otse saatjale tagasi, vaid kas neelduks või peegelduks teise suunda. Kuna laevade vanus aastal 2006 oli keskeltläbi viisteist aastat, oli vaja relva- ja juhtimissüsteeme uuendada. 2006-2008 aastail said mõlemad laevad endale tipptehnoloogia juhtimis- ja kaitsesüsteemide (k.a. sensorid) ning õhutõrje rakettide võimekuse SAM näol. Eelnevalt oli laeval allveelaevade vastased raketid ja reelingud süvaveepommide ja miinide (100-150 tk) veeskamiseks. Kolmas miiniveeskaja klass on Pansio. Pansio oma võimekuselt on võimeline korraga peale võtma 50 miini. Tänu oma suurtele vööri ja ahtri luukidele kasutatakse seda rohkem kauba ja varustuse veoks. Inimeste kiireks ümber liigutamiseks on 12 Jurmo klassi maabumisalust. Need on peamiselt allutatud rannikukaitse üksustele ehk jäägritele. Alus on 14,2 m pikk ja süvis alla 0,75 m, tühjalt arendab kiirust kuni 37 sõlme
Alles kell neli öösel seisati mootorid. Oldi jõutud ,,Titanicu" uppumispaika, kuid ,,Titanicust" endast polnud jälgegi. Peaaegu kohe suundus esimene päästepaat Carpathia juurde. Pääsenuilt küsiti kohe: ,,Kus on ,,Titanic?". ,,Uppunud," vastati neile. Ridamisi hakkasid saabuma ka teised laevad. ,,Titanicult" pääsenud olid pääsemisest väga õnnelikud või siis üleelatust kurvad. Viimane päästepaat saabus ,,Carpathia" juurde alles 9 tundi peale ,,Titanicu" uppumist. ,,Carpathia" reelingud olid täis ,,Titanicu" reisijaid. Inimesed käisid ringi ja otsisid omakseid. Kell 5.40 äratas ,,Californiani" kapten radisti ja käskis uurida midagi selle salapärase laeva kohta. Kui kapten kuulis, et ,,Titanic" põrkas vastu jäämäge ja uppus, käskis ta auru juurde panna ja sündmuskohale minna, kuid oli juba liiga hilja. New York kihas, keegi ei teadnud, mis oli täpselt juhtunud. Teatati, et kell 10.25 saatis ,,Titanic" välja signaali CQD
Vesikardin Vesikardinaid paigaldatakse tule leviku tõkestamiseks parvlaevadele, mis veavad avatekil sõidukeid või ohlikku lasti, laevade tootmisruumidesse, laevakoridoridesse jm. 41. Tankeri ehituse isepära Laeva keskosasa on lastiruumid. Pealisehitis on ahtris, kindlasti tuleb vältida ehitisi laeva keskosas, kus tekivad suured pinged, tankerid on tavalislet väga suured ja pikad mistõttu neil tekivad väga suured piged laeva keskosas. Umbreelinguid laeva keskosas ei leia, vaid on avatud reelingud, et vesi liiguks paremini tekilt ära. Tankeritel on lubatud madalam vabaparras ja sellega seotult peab olema käigutee laeva diametraaltasapinnas (catwalk) võimaldamaks ohutut liikumist laeva tekil. Vööris peab olema 7% laeva pikkuse ulatuses pakk, mis lubab madalamat pardakõrgust 42. Laeva osad (vt loeng 7) 43. Lastiluukide veekindluse saavutamine Lastiluuke peab pidevalt hooldama ja kontrollima. Tihendeid peab pidevalt puhastama ja kui tihendid tunduvad „väsinud“ peab
Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole. H-teras - väga tugev profiil, kasutatakse erilist tugevust nõudvates kohtades, muidu harva.
profiilid esinevad mitmesugustes mõõtmetes kuid omavad sarnast ristlõiget. Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole.
Profiile on väga palju, vaatame neist põhilisi: Sile leht - laevaehituse põhimaterjal. Õhukesed lehed on paksusega 0,5-4mm, paksud aga 4-140mm, pikkus 6-8m, laius 1,5-2m. Eriotstarbeks - rifleeritud leht, reljeefne leht, roomikleht. Neljakandiline latt - täävide ja muude tugevate konstruktsioonide jaoks. Õhukene latt - kitsas plaadi riba, kasutatakse keeviskonstruktsioonides. Toruteras - torud, pillersid, reelingud jne. Ümarteras, ümmargune latt - väikesed pillersid, reelingud jne. Poolümar teras, segmentteras. Nurkteras, nurklatt - võrdkülgne ja erikülgne kasutatakse ühendusosadena või jäikusribidena. Nurkpulb - nurklati vorm, kus üks külg on tugevdatud pulbiga. Lattpulb - riba, mille ühes servas on tugevuseks pulb. Karpteras - kasutatakse tugevust nõudvates kohtades. Z-teras - sama mis karpteras, kuid üks külg on suunatud teisele poole. H-teras - väga tugev profiil, kasutatakse erilist tugevust nõudvates kohtades, muidu harva.
annaabi.ee 
