Interaktsionism (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Okasionalism (Malebranche) kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna Jumal neid pidevalt kooskõlastab.Parallelism (Leibniz) keha ja vaimon seotud, kuid mitte põhjuslikult. On algselt sünkroniseeritud, n.ö."jumalikud kellad" ,Epifenomenalism (Huxley) kehalised protsessid põhjustavad vaimseid,Subjektiivse valdkonna kaitsjad (Nagel, Searle) teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Dualistlik interaktsionism- keha ja vaim mõjutavad teineteist. Biheiviorism- taandas kõik vaimuseisundid käitumisele, käitumise jälgimine sünnist surmani. Identsusteooria- vaim ei võrdu käitumisviisiga. Vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus: olla teadvusel, mõtelda. Solipsism: ma ei saa kunagi olla kindel teiste vaimude olemasolus. Meem: mõistelised ühikud, mis võivad ise eksisteerida, nagu geenid. 22
Aatomid on lakkamatus liikumises; osalt jäävad nad üksteisest kaugele, osalt põrkuvad nad üksteisega kokku ning seonduvad aatomite ühendusteks, mis moodustavad tajutavaid nähtusi. Liikumisel ei ole alguspunkti, kuna aatomid ja tühjus on igavesed. Aatomitel ei ole meeltega tajutavaid omadusi nagu värvus, lõhn, maitse jne., vaid üksnes suurus, kuju ja – see on Epikurose täiendus Demokritose loendile – kaal. Meeltega tajutavad omadused on redutseeritavad kehasid moodustavate aatomite erinevatele kujudele ja liikumisviisidele. Kõik eelpool kirjeldatu on Epikuros pärandanud varasematelt atomistidelt. Tema enda panuseks on siinjuures püüe anda igale teesile oma kanoonikast lähtuv tõestus, s.t. näidata iga väite puhul, et vastupidine eeldus viib vastuollu kas vaadeldavate, taju poolt tõendatud faktidega või mõtlemise võimalikkustega. Enamus väiteid on põhjendatud viitega tajule: et
(6)funktsionalism; (7)dennetti materialism. Dualistlikud teooriad (tunnistavad mõlemat) (1)interaktsionism - keha ja vaim on 2 substantsi, mõjut teineteist; (2)okasionalism - kehalised ja vaimsed nähtused on kookõlas; (3)parallelism - keha ja vaim on seotud, kuid mite põhjuslikult; (4)epifenomenalism - kehalised protsessid põhjustavad vaimseid; (5)subjektiivse valdkonna kaitsjad teadvusel olemine, subjektiivsus, intentsionaalsus, ei ole redutseeritavad materiaalseteks kirjeldusteks. Biheiviorism - metoloogiline-üritas teaduslikult taandada kõik vaimuseisundid käitumisele, skeemile stiimul-reaktsioon. Loogiline e analüütiline. Identsusteooria - vaim ei võrdu käitumisviisiga, vaim ja aju on identsed. Episteemiline autoriteetsus - olla teadvusel, mõelda - see kuulub tavaintuisiooni juurde. Solipsism - ei saa kunagi kindel olla teiste vaimude olemasolus. Meem - aju on nagu arvuti, mille sisendiks-väljundiks on meemid (mõistelised
mingi üldise abstraktse malli/mustri. METANÜÜMIA (indeksikaalne) Mõtlemise omadus. Tähenduste kujunemine etümoloogiad. Need muutuvad pidevalt. Grammatiseeumine, ülekannete süstemaatilisus või laensõnad. Blending sulandumise ehk mõistelise integratsiooni teooria. Kui Bill Clinton oleks Titanic oleks jäämägi merepõhja läinud (armusuhe) Semantilised primitiivid on baasmõisted, millele muud mõisted on redutseeritavad, kuid mis ise on defineerivatud. Meel mõisted Keel Referaat Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid
olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist - näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju - kuidas neid kokku viia? kuidas on võimalik, et inimeste subjektiivne tegutseminetoodab maailma, mis on objektiivselt esemeline? * NB: Weberi ja Durkheimi definitsioonid sobivad mõlemad kokku varem esitatud Dag Østerbergi arusaamaga (uuritakse otsiaalseid kooslusi). Durkheim: sotsiaalsed faktid pole redutseeritavad indiviidi tasandile; Weber: uuritakse küll inimest, aga tema sotsiaalset tegevust, niisiis mitte indiviidi ,,omadusi" või tema ,,.käitumist". * NB: tegemist pole küsimusega mida saaks empiiriliselt lahendada. Küsimus vaatenurga valikust # teatud situatsiooni vaagides on meil mõtekam vaadata indiviidi kui teadlikult tegutsevat subjekti, teise puhul jälle struktuuri sundust - näide: AIDSi levimine (2001 aastal 1500 juhtumit, kõrgaeg). Seotud 1) süstitavate uimastite
ületähtsustades hitlerliku rassi-ideoloogia raames bioloogilist determineeritust. NSV Liidus aga pääses võidule usk, et kõike ja kõiki saab ümber kasvatada... Pavlov andis nõukogude teadusele ka teatava teleoloogilise nüansi, väites, piltlikult, et inimene on loomast sama kaugel kui loom taimest, sest: ,,mateeria liikumise järgnevad kõrgemad vormid erinevad põhjalikult eelnevatest madalamatest vormidest ja järelikult ei ole nendele redutseeritavad". Inimevolutsiooni keskne moment mis tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). 44
suunas ületähtsustades hitlerliku rassi-ideoloogia raames bioloogilist determineeritust. NSV Liidus aga pääses võidule usk, et kõike ja kõiki saab ümber kasvatada... Pavlov andis nõukogude teadusele ka teatava teleoloogilise nüansi, väites, piltlikult, et inimene on loomast sama kaugel kui loom taimest, sest: ,,mateeria liikumise järgnevad kõrgemad vormid erinevad põhjalikult eelnevatest madalamatest vormidest ja järelikult ei ole nendele redutseeritavad". Inimevolutsiooni keskne moment mis tõstab ta kõrgemale kõigist teistest eluvormidest oleks nn teine signaalsüsteem (suuline ja kirjalik kõne). Pavlovi õpetus seega sisuliselt eeldas, et tingitud refleksid (kõne) võivad üle minna tingimatuteks, nt avalduda aju ja intelligentsuse arengus, so elu jooksul omandatu võib edasi päranduda. Seda seisukohta tervitas Trofim Lõssenko (1898-1976). Niiviisi pole imestada, et Pavlovist sai üks nõukogude teaduse pühakuid, kelle õpetuse
m¨argi morfoloogilisele t~olgendusele. N¨aiteks vaadeldes `kivi' morfoloo- gilise piltm¨argina K311 saame n¨aidata m¨argikuju kasutust K321 K331 olekutes, vaadeldes m¨arki morfoloogilise liitm¨argina K321 saame n¨aidata selle esinemist K311 K321 K331 morfoloogilistes funktsioonides. K311 suhted (joonisel ) Seosed p~ohinevad piltkujulisel sarnasusel (juhul kui m¨ark Kx ise on juba piltm¨ark, nt. lk.17 stiilis), v~oi piltm¨arkidel milleks K321 K331 on redutseeritavad. N¨aiteks `kivi' puhul saama Shirakawa t~ o lgenduse puhul seosed manaanuma ja j¨arsakuga . K321 suhted (joonisel ja ) Seosed n¨aitavad m¨arke, kus Kx t¨aidab kas t¨ahendus- v~oi h¨aa¨ldusosuti funktsiooni. K331 suhted (joonisel ) Seosed n¨aitavad m¨arke, mille t¨ahendus v~oi h¨a¨aldus on Kx u ¨le kantud, s.t. mille s¨
annaabi.ee 
