omastatud elektronide arvuga. Elektrone loovutavat elementi nimetatakse redutseerijaks. Elektronide äraandmisega redutseerija oksüdeerub ning elemendi laeng muutub positiivses suunas. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas oksüdeerub liitiumi aatom. Elektrone omastavat elementi nimetatakse oksüdeerijaks. Elektronide liitmisega oksüdeerija redutseerub ning elemendi laeng muutub negatiivses suunas. Keemilist reaktsiooni, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed, nimetatakse redoksreaktsiooniks. Vasakpoolsel joonisel on esitatud liitiumi reaktsioon hapnikuga. Selle käigus loovutavad neli Li aatomit kokku neli elektroni ning need liidetakse kahe hapniku aatomi poolt. Redoksreaktsiooni
Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2
Reageerimisel moodustuvad halogeniidid (halogeen + metall), sulfiidid (väävel + metall), oksiidid (hapnik + metall). N: 2Na + Cl2 2NaCl, 2Ca + O2 2CaO · Metallide reageerimisel mittemetallidega toimub elektronide üleminek metalli aatomitelt mittemetalli aatomitele (muutub elementide oksüdatsiooniaste). Taolist reaktsiooni kus muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed nimetatakse redoksreaktsiooniks. N: 2Na + Cl2 2NaCl Na on redutseerija (ise oksüdeerub): Na 1e- Na+ Cl on oksüdeerija (ise redutseerub): Cl + 1e- Cl-. Antud reaktsioonis tegelikult: Cl2 + 2e- 2Cl-. · Metallide reageerimine mittemetallidega on ühinemisreaktsioon. · Endotermiline reaktsioon soojust neeldub. · Eksotermiline reaktsioon soojust eraldub (metallide reageerimine mittemetallidega). 2
vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel. Näited, reaktsioonidest kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH 4Cl=NH3+HC1; 2) CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 c. Redoksreaktsiooniks nim. keemilist reaktsiooni, mille käigus muutub reageerivate ainete oksüdatsiooniaste. Osakest, mis liidab elektrone nim. oksüdeerijaks (nt. O2), ainet, mis loovutab elektrone nim. redutseerijaks (nt. C). d. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reaktsiooni väljendusviis reaktsioonist osavõtvate ainete valemite kaudu. Võrrandi koostamise üldpõhimõtted: 1)Võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine
juurde vähemalt üks keemiline side erinevate elementide vahel: 1) kahe eineva aine osakesevahel: H+Cl2= 2HCl :reaktsiooni toimumiseks on vaja osakesi ergastada 2) Sama aine osakeste sees (lagunemis reaktsioon): C2H4= 2CH2. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooni-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks. b) kui elemendi oksüdatsiooni aste ei muutu, siis nimetatakse seda liitumis-, asendus-, või muuks reaktsiooniks. Keemilist reaktsiooni iseloomustab võrrand, kus vasakul pool on lähteained ja paremal pool on saadused 5. Ainete ja materjalide isel.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Ainete ja materjalide sertifitseerimine: a)
difusioonikiirusf) 2-aatomiliste gaaside dissotsiatsioonienergiast 4. Aine valem –l. Keem.reakt. leiab aset kas kahe aineosakese vahel (need peavad kokku puutuma; nt. H2+Cl2à2HCl) või ühe ja sama aineosakese sees (lagunemisrea; nt. C2H6à2CH3). Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on o.-a. järgi: a) kui reaktsioonil muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o.-a., nimet. reakts.-i redoksreaktsiooniks; b)elemendi o.- a. ei muutu – lõpuni minevad reakts.-id (nt. põlemisr.-id) ja lõpuni mitteminevad e. tasakaalureaktsioonid. Reaktsioonid jagunevad ka nii: liht-ja liitreak.-id, pööratavad ja mitte pööratavad reakts.-id, paralleelsed r.-id, järjestikused r.-id, seostatud r.-id, ahelr.-id, fotokeemilised r.-id. Keemilise reaktsiooni võrrand on keemilise reakts.-ni üleskirjutus, mis sasaldab reakts.-i lähteainete ja saaduste keemilisi valemeid ning näitab reakts
Cu(OH)2=Cu+ H2O 3.Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid- Fe+CuSO4=Cu+FeSO4 4.Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet- BaCl2+Na2SO4=BaSO4+2NaCl 5.Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi: a)kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reakt redoksreaktsiooniks. Võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reakts saaduste keemil valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirj lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral =>või <=, pöörduva reakts korral ; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool
3.Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid- Fe+CuSO4=Cu+FeSO4 4.Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet- BaCl2+Na2SO4=BaSO4+2NaCl 5.Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi: a)kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reakt redoksreaktsiooniks b)kui ei muutu nimet seda reaktsiooni mingiks teiseks reaktsiooniks Keemilise reaktsiooni võrrand näitab ära alg-ja lõppproduktid. Paremal pool on lähteained ja vasakul saadus. Kõigepealt kirjutatakse lähteained, siis saadus ja seejärel tasakaalustatakse, nii et mõlemal pool oleks kõiki sümboleid võrdselt. Keemilise reaktsiooni võrrandeid jaotatakse: a) Molekulvõrrand-näitab ära reaktsioonis osalevad ained ja saaduse- NaOH+HCl=NaCl+H2O
*Kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 *Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH4Cl=NH3+HC1; 2) CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite o-a, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni iileskirjutis sisald reageerivate ainete ja reakts saaduste keemil valemeid 2 Keemia ja materjaliõpetus ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O.
4. Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl 2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl 5. Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H2 + O2 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või , pöörduva reaktsiooni korral ;
Zn+CuSO4=Cu+ZnSO4 4)Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet - CaCl2+K2SO4=CaSO4+2KCl 5) Redoksreaktsioonid: 2Fe+3Cl2=2FeCl3 on väga levinud: käärimine, mädanemine, põlemisreaktsiooni, metallide tootmine, korrosioon jne. Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oksüdatsiooniastme järgi: a) Kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nim reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) Kui elemengi o-a ei muutu, nim seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Nt 2H 2 + O2 = 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral või = , pöörduva reaktsiooni korral
*Kahe erineva aine osakeste vahel: 1)2NaOH+H2SO4=Na2SO4+2H2O; 2)MgCO3+2HCI=MgCl2 +H2O+CO2; 3)CuSO4+ Zn=ZnSO4+Cu; 4)CuO+ H2SO4= CuSO4+H2O; 5)2SO2+ O2=2SO3 *Sama aine osakeste sees (lagunemisreaktsioon): 1)NH4Cl=NH3+HC1; 2)CaCO3= CaO+CO2; 3)2NaHCO3= Na2CO3+H2O+CO2 Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid olulisem on oks-astme järgi: a) kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oks. aste, nim. reaktsiooni redoksreaktsiooniks; b) kui elemendi oks. aste ei muutu, nim. seda liitumis-, asendus- vm reaktsiooniks. Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemil. valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu N:2H2+O2=2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1)võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =,
Asendusreaktsioon: asendavad lihtaine aatomid ühendi koostises oleva elemendi aatomeid Fe + CuSO 4 Cu + FeSO4 Vahetusreaktsioon: moodustub kahest liitainest koostisosade vahetamise tulemusena, tekib 2 uut lihtainet BaCl2 + Na2SO4 BaSO4 + 2NaCl Redoksreaktsioonid: Klassifitseerimine käib mitmete tunnuste järgi, kuid oluliseim on oksüdatsiooni astmete järgi kui reaktsiooni käigus muutub vähemalt ühe elemendi aatomite oksüdatsiooniaste, nimetatakse reaktsiooni redoksreaktsiooniks 2H2 + O2 2H2O Keemilise reaktsiooni võrrand: Keemilise reaktsiooni üleskirjutis sisaldab reageerivate ainete ja reaktsiooni saaduste keemilisi valemeid ning näitab reaktsioonis osalevate ainete moolide arvu. Näide: 2H 2 + O2 2H2O. Koostamise üldpõhimõtted: 1) võrrandi vasakule poole kirjutatakse lähteaine valemid, paremale saaduste valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reaktsiooni korral või , pöörduva reaktsiooni korral ; 2)
annaabi.ee 
