1)Oksüdeerija aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides Oksüdeerumine el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega
Mõisted · Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. (metaan, CH4) · Alkeen küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka olefiinideks. (eteen, C2H4) · Alküün küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside. (etüün, C2H2) · Detergendid sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajatena. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. · Dihapped looduses üsna levinud. Lihtsaim neist etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH. On mürgine aine mida leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbris mitte küll ohtlikes kogustes. · Esterdumine estrite tekkere...
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
Aine- ja energiavahetus Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest (valgusenergia fotosünteesijad / redoksreakts. vabaneva keem. energia abil kemosünteesijad). Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. aine lagundamise eesmärk: elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism e ainevahetus organismis asetleidev sünteesi- ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga
aineks. 39. ühinemisreaktsioon reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. 40. asendusreaktsioon reaktsioon, milles üks keemiline element asendab ühenids teise keemilise elemendi. 41. vahetusreaktsioon 42. oksüdeerumine elektonide loovutamine reaktsioonides, sellele vastab elemendi o.a SUURENEMINE 43. oksüdeerja aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). 44. oksüdeerimine 45. redutseerumine elektronide liitmine redoksreakts;sellele vastab elemendi o.a VÄHENEMINE 46. redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes) 47. redutseerumine 48. o. a näitab elementide oksüdeerumise astet ühendis 49. redoksreaktsioon keemiline reakts, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniaste muutus. 50. põlemine suure hulga soojus- ja valgusenergia eraldumisega kulgev kiire oksüdatsioonireaktsioon. 51
: 10. Vedelate lahuste ...: 11. Ainete vees lahustuvuse isel.: 12. Loodusliku vee koostis 13. Vee dissotsiatsioon.: 14. Millised ained on happed 15. Millist ainet ja materjali nimetatakse tahkeks.: 16. Tahkete ainete röntgen.: 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. 18. Mõisted kristallainete strukt. : 19. Millistel juht. toimub kem. reakts. elektr. vesilahustes : 20. Millised reakst. on tasakaalu reakts.: 21. Difusiooni mõiste.: 22. Millised reakts on redoksreakts.: 23. Tsingi korrosiooni seadusp. vees jne. 24. Milliseid protsesse nim. elektrokeemilisteks? 25. Elektroodi mõiste.: 26. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid.: 27. Soolade klassifikatsioon jne.: 28. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: 29. Millised seadmed on akumulaatorid?: 30. Värvide põhimõtteline koostis 31. Milline protsess on elektrolüüs? 32. Mida käsitlevad Faraday seadused?: 33. Milline nähtus on korrosioon 34
Kui mokid on teineteisele küllalt reakts-i en muutude, saaduste ja lähteainete siseen-te vahega. Isobaarne soojusefekt (qp) jääval rõhul toimuv soojusefekt. ne. See seletub keem ühendite, solvaatide tekkega. Aine lah-ne võib Redoksreakts-del on suur tähtsus looduses, tehnikas : nt keem- Gaaside erald-se puhul peab süst kulutama osa oma en-st paisumis olla seot ruumala efektiga, nt tek vees etanooli või väävelhappe lah-l te vooluallikatega töötamisel, korrosioonil, põlemisel, tööks, kui juures paisumis töö on võrdne rõhu ja ruumala muutuse vees lahus, mille maht on väiksem lähteainete mahtude summast. hingamisel, raku ainevahetuses. korrutisega w=PV
küllastunud vesilahus. Elektrolüütide lahustes toimuvad lõpuni minevad reakts-d (mittepööratavad), tekib gaas. Elektrolüüs protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel elekrolüüdi lahusest või sulatisest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi ning elektroodidel muutub nendes osakestes olevate aatomite oksüdats-aste, st elektroodide pinnal toimuvad redoksreakts-d. Elektrienergia->keemiliseks energiaks. +katoodil on redutseerumine ja anoodil on oksüdeerumine . Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal
4) metallivõre – võresõlmedes on ioon-aatomid(teatud ajamomendil aatomid) ja nende vahel elektrongaas. 19. Reaktsioonid toimuvad elektrolüütide vesilahustes: Ba2++SO42-=BaSO4; H++OH-=H2O; Cu2++4NH3=Cu(NH3)42- A+B=AB+DH (temp.i eraldumine või neeldumine). Reaktsiooni nimet. plahvatuseks kui toimub ülikiire põlemisreakt. sekundi murdosa jooksul. Plahvatuse jooksul toimub lagunemisreakts. ühe ja sama aine sees ning redoksreakts. Kõige plahvatusohtlikemad süsteemid on aur-õhk (bensiini või dietüüleetri aur), gaas-õhk (C2H4 või majapidamisgaas) ja tolm-õhk (väävli, tärklise või puidu tolm). 20. Tasakaalureaktsiooniks nimet. lõpuni mitteminevat reaktsiooni ehk pööratavat reakts.-i. Tasakaalur. ei kulge lähteainete täieliku üleminekuni saadusteks, vaid jäävad seisma (seisak on näiline) teatava oleku – tasakaaluoleku – saavutamisel. Seisakul on nii lähteaine kui ka produkti
soojusvaheti soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodustunud kõva sadesti. Katlakivi koosneb peamiselt leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeedumasinates. Tekib pinnavee ja põhjavee kokku sattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga. Tekib vee korduval kuumutamisel. Ca2+ + 2HCO3- ->CaCO3+ CO2 + H2O ja Mg2+ + 2HCO3- -> Mg(OH)2 + 2CO2 Plahvatuste korral toimuvad ühinemisreakts-d redoksreakts skeemi järgi ja üheks komponendiks on õhus olev hapnik. Et toimuks reakts, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Plahvatusreakts toimub sekundi murdosa jooksul. Põhimõtteliselt on see suure energiahulga vabanemine osakeste vahelistest sidemetest väga väikese aja jooksul. Argielus kõige plahvatusohtlikumad süsteemid on: *süst aur-õhk dietüüleeter,bensiin, atsetoon, metüülatsetaat,
soojusvahetuspindade veepoolsele küljele moodust kõva sadestis; koosneb leelismuldmet-de, raua ja vase ühenditest. Leidub eriti soojaveetorudes, kateldes, veekeetjates, termostes. Tekib pinnavee ja põhjavee kokkusattumisel või põhjavee kokkupuutel õhuga, vee korduval kuumutamisel. Reaktsiooni nim plahvatuseks kui see toimub sekundi murdosa jooksul; toimuvad ühinemisreaktsioonid (redoksreakts skeemi järgi, kus üheks komponendiks on õhus olev O2). Et reakts toimuks, on vaja ergastada üks osake ja edasi toimub ahelreakts. Argielus on kõige plahvatusohtlikumad: 1)aur-õhk (atsetoon 2-13, bensiin 1-7), 2)gaas-õhk (NH3, butaan, maj-pid- gaas 5-35), 3)tolm-õhk (suhkur 10, tärklis, väävel 7). 20. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste+näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ju nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited
annaabi.ee 
