sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata). Vokaalsümfoonilise osakaal tagasihoidlik- 1 ooper. Fidelio (olemuselt ,,pääsemisooper") redigeeriti 10a jõudmata ikka rahuldavale tulemusele. Vastanduvad sünge vangla õhkkond ning valguse ja vabaduse hoovus, mille toovad kaasa Leonore (Fidelio) ja ta süütult vangistatud peig Florestan. Sündmused toimuvad Bastille vanglas ja on pühendatud prantsuse revolutsioonile ja Bastille vallutamisele.
Laulu on soome keelde tõlkinud Mikael Agricola (umbes 1510-1557) 1544. aastal ja uuendanud Jaakko Suomalaineni ehk Jacobus Finno (1540-1588) lauluraamatus, mis ilmus enne aastat 1583. Teine versioon «Te Deumist» ilmus «Virsikirjas» number 321 all ning on tõlgitud soome keelde rootsi keelest. Eestikeelse teksti on kiriku laulu- ja palveraamatu jaoks koostatud õpetaja Ivar-Jaak Salumäe, kasutades ladina-, saksa-, soome- ja eestikeelseid materjale. Viimati redigeeriti teksti seoses EELK lauluraamatukomisjoni ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee materjalide korrastamisega lauluraamatu ladumiseks 1990. aastal. Kasutatud kirjandus: E. W-n 1938. «Ambrosius oli ladna mees». Kuulsa üliõpilaslaulu sünniradadel. Rahvaleht 7. Kiriku laulu- ja palveraamat. EELK. Tallinn 1992 http://www.eelk.ee/laululugu29-39.html
• Pietistlik usuvool (18.saj, Helle selle järgijaid), mis tähendas senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist piiblitekstidele ja üritusi viia vagadusele koguduseliikmeid. Piibli ilmumise juures oluline ülestähendus. • Eestikeelse piibli ilmumine rahvale Põhja- ja Lõuna-Eestis: Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge, millel oli omakorda pikk ajalugu. 1720-ndate aastate teisel poolel redigeeriti seda tõlget Thor Helle juhtimisel, lähendades seni suhteliselt palju Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuvat teksti kreekakeelsele originaalile ning parandades selle eesti keelt. Täispiibli ilmumiseks seda teist, 1729. aastal ilmunud versiooni, enam ei muudetud. Vana Testamendi kanoonilised raamatud tõlgiti tõenäoselt uue algatusena otse heebrea originaalist (ehkki Psalmide raamat sisaldab ilmselt ka vanematele tõlkeversioonidele tuginevaid töötlusi)
Linnaõiguse sisu moodustasid mitmesugused ametieeskirjad, kodanike õigused ja kohustused, osaliselt kaupmeeste tavaõigused. Iseseisev õiguskord nendes linnades, mis olid end läänikorraldusest vabastanud, arenes algselt linnanõukogu istungite protokollide põhjal (linnaraamat) in casu. Sellel linnaraamatul põhinesid omakorda era- või tavaõiguse ametlikud ülestähendused. Hiljem redigeeriti neid ametlikult väljaantavateks linnaseadusteks. Linnade tavaõigus oli äärmiselt ebaühtlane suurtes, elava kaubanduse ja merelaevandusega linnades tuli kasutada kas roomaõiguslikke juriidilis- tehnilisi probleemilahendusi, mida vajas majanduselu, või luua ise sellised reeglid (eriti Põhja-Saksamaal, mis ei olnud nii lähedastes kontaktides rooma õigusega kui linnad läänes ja lõunas), mis viisid kõrgeltarenenud õiguskorra tekkimiseni
Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri
Philipp Karelli, dr. Gustav Hirschi, Nikolaus Friedrich Russowi jt. – ja õhutas neid rahvuslikule tegevusele. Nn. Peterburi patrioodid vahendasid rahvusliku liikumise tegelasi ja taotlusi Venemaa võimudele ning püüdsid neile teed siluda. (Vahtre 1997: 71) 13 3.1 LUBJASSAARE SALAKOOSOLEK JA MÄRGUKIRJAD 1864. aasta suvel toimus Köleri isatalus Lubjassaarel salakoosolek, kus arutati ja redigeeriti esimese suure märgukirja teksti. Köleri kõrval oli peakõnelejaks samast Vastemõisa vallast pärit koolmeister Jaan Adamson. Palvekirjas nõuti madalamaid maaostu- ja rendihindu, teoorjuse ja ihunuhtluse kaotamist, keele- ja haridusreforme, uusi kogukonna- ja kohtuseadusi. 1864. aastal korraldas Köler keisri audientsi esimesele talupoegade saatkonnale, mida juhtis Holstre vallakirjutaja Adam Peterson. Ka järgmised palvekirjade üleandmise aktsioonid aastail 1865 ja 1868 toimusid Köleri
· määras kindlaks palvuste ajad ja suuna · andis välja seadusi 630. a vallutas ta Meka ja määras sealse muistse Kaaba pühamu peamiseks usukeskuseks. Mahamed suri 632 Mediinas ja on sinna maetud. Islami seisukoha järgi oli Muhamed inimesena Allahi viimane saadik prohvet, kes vahendas inimestele Allahi tahte Koraani. Pühakiri Koraan koosneb Muhamedi ilmutustest. Pühakirja juurde kuulub Muhamedi kohta käiv pärimus ehk sunna. Tekst pandi ja redigeeriti 7. saj keskpaigaks. Islami järgi on Koraan taevase originaali täpne koopia. Ehtne saab Koraan olla vaid araabia keeles, nii nagu Jumal selle Muhamedile ilmutas. Koraan koosneb 144 suurast (peatükist). Esimene suura on lühim ja ühtlasi muslimite tähtsaim palve. Teine on pikim ja siis suurad lühenevad kuni lõpuni. Koraan on muslimite õpetuse ja eluviisi tingimusteta norm. Koraani õpetuse põhiteesid on järgmised: 1. Jumal on ainus ja igavene looja ja armuline kohtumõistja 2
Järgmiste paavstide ajal jätkus nii ametlike ( eriti Innocentius IV, aga ka Gregorius X, Nikolaus III) kui ka eraviisiliste dekretaalide kogumike koostamine. Paavst Bonifacius III (1294-1303) korraldusel koostati uus kanoonilise õiguse koodeks, mis sisaldas pärast Liber Extra jõustumist ilmunud õigust. Teos oli sarnase struktuuriga kui Liber Extra, jagunedes 5 raamatusse. See sisaldas süstemaatiliselt ja võimalikult vastuolude vabalt kehtivat kanoonilist õigust, kusjuures töö käigus redigeeriti tunduvalt mõningaid varasemaid dekretaale. Seaduse promulgeerimisbulla Sacrosanctae sisaldas modernse seadusandlusteooria olulisi elemente. Kogumik kuulutati välja 3. märtsil 1298.a. Liber Sextus Decretalium nime all ning sai ajaloos tuntuks kui Liber sextus. Allika kõige olulisem kaasaegne kommentaar pärineb 14. sajandi ühelt silmapaistvamalt kanonistilt Johannes Andreae'lt. 4.3. Clementinae Bonifacius III järeltulija paavst Clemens V (1305-1314) korraldusel valmistati ette uut
ja poliitilisi pingeid. Kuna spetsialistid tundsid kaubandusõiguse praktilisi külgi hästi, oli nende mõju seadusele suur. Seaduse projekti valmistas 1861 aastal ette Saksa Liidu täidesaatev ja seadusi ettevalmistav organ Liidukamber ja samal aastal kiitis selle heaks Liidupäev. Kuid kuna kogul puudus õigus liidu liikmete seadusi välja anda, siis jäeti otsustamisõigus igale liidumaale eraldi, kas võtta seadus vastu või mitte. 1897 aastal redigeeriti (trükivalmis seadma) ADHBd ja viidi kooskõlla BGBga ning seejärel vastu riigi kaubandusõigusseadusena. 23. Tsiviilprotsess 1800-1914 19 saj alguses oli Euroopas kehtinud protsessiõigus kujunenud küllaltki eriliseks. Inglismaa tsiviilprotsessis määrasid pooled protsessi käigu ja protsessimaterjali. Saksamaal ja Austrias valitses õiguslik protsess, mis oli arenenud keskajal ning oli aeglane ja kohmakas. Protsessi
luua Saksamaal ühtset seadusandlust. Alustati veksliõiguse sisseviimisest.1848 Wechselordung , 1861 Allgemeines Deutshes Handelsgesetzbuch .Kaubandusõigus puudutas juriidilis-tehnilisi probleeme, kõige tähtsam tehniliselt max efektsete lahendusteleidmine.Väljatöötamisel olid nõustajateks head praktikud. Kehtima 1871 loodud Saksa riigis ja Doonau monarhias, suurtähtsus, sest võimaldas kasutada ühtset õigus ja sama jur tehnikaga ühiseid institutsioone.1897 redigeeriti ning viidi kooskõlla BGBga ja võeti siis vastu Saksa riigi kaubandusõigusseadusena.Uus õigusharu- tööõigus:Kollektiivleping - tekkimise eelduseks industrialiseerimine.1824 Ingl, 1864 Prants, 1869 aastani Saksamaa kriminaalõiguslikult sanktsioneeritud ametühingute ja streikidekeeld.Industr. tulemusena tekkis töölisklass, iga töötaja suhe tööandjaga fikseeriti töölepingus. Kogu Euroopas valitsepõhimõte, et tööandja
annaabi.ee 
