A T E A D U S endogeensed Maa siseenergia mõjul tekkinud M vulkaanilised A tektogeensed A T E A D U S Maakoore rebendrikked Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. M Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis A pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht A kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks. T Lõhe on rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud
1. kliimatingimuste mitmekesisus 2. pikk rannajoon ja meresaarte rohkus 3. sisevete rohkus 4. mullatingimuste mitmekesisus 5. loodusmaastike suur osakaal 6. pool-looduslike koosluste suhteliselt ulatuslik säilimine 7. võõrpuuliikide väike osatähtsus metsakasvatuses. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Kosmogeensed - meteoriidi kraater (Kaali kraater) Maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed (ei esine) Maakoore rebendrikked Rike - katkestus kivimkeha pidevuses. Enamasti on tegemist ühe kivimkeham liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi. Tektoonilised lõhed Lõhe - rike kivimeis, kus kaks kivikeha on teiteisest eemaldunud. Kiirde-edela ja loode-kagusuunalised lõhed. Kurutamine -eksogeensed - maa välisenergia mõjul tekkinud -glatsiaalsed - mandrijää või liustik kulutav kuhjav tegevus -liustikud
55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59. *Maavärinad - +Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus +Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega +Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel +Tehnogeensed:
Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. *Maavärinad-+Tektoonilised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus+Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste
mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha Mäestikud: kurrutumine – maasisejõudude toimel kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma kivimikihtide pidevuse katkemiseta (nn. plastiline deformatsioon) pika aja vältel maakoore suures sügavuses. Peamine mäestike tekke põhjus. antiklinaal – positiivne kurd sünklinaal – negatiivne kurd Maakoore rebendrikked: rike – katkestus kivimikeha pidevuses. Rikked tekivad väga mitmesugustel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimikeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks. Rikked jagunevad lõhedeks ning murranguteks lõhe – rike kivimeis, kus kaks kivimkeha on teineteisest eemaldunud. Erinevalt
Plastulisust suurendab a) rõhk; b) kõrgendatud temperatuur. Kurrutamine toimub geosünklinaalide piirkonnas, ehk jäikade maakoore massiivide kokkupuute piirkondades. Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e. synclinal) - kihiliste kivimite paine on suunatud allapoole. Lõhed ja murrangud *nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. *lõhede puhul ei ole toimunud kivimosakeste nihkumist teineteise suhtes, murrangutes on aga lõhet mööda toimunud maakoore kivimplokkide nihkumine teineteise suhtes. *lõhed ja lõhesüsteemid esinevad pea et igas kivimite paljandis olles tunnistajateks kunagi siin levinud regionaalsetest tektoonilistest pingetest (ka Eestis). Murrangu struktuursed elemendid 1) pind mida mööda
kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 40. Maakoore kõikuvliikumised? ● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda ● Maavärinad+tektoonilised liikumised: Maa vahevöös või maakoores esinevate sisepingete lahendus ● Vulkaanilised: Kaasnevad vulkaaniliste protsessidega ● Langatusvärinad: suurte koobaste sisevarisemisel
Kurdmäetikud=orogeenid + kurdvööndid. 107. Sümmeetrilised ja asümmeetrilised kurrud. Kui kurru tiivad mõlemal pool kurru telgpinda on üksteise suhtes peegelpildis, nim seda kurdu sümmeetriliseks. Asemmeetriliste kurdude puhul pole tiivad üksteise peegelpildid (nt kui telgpind on kaldu või tiibadel on erinev kallakud on erineva nurga all). 108. Haprad deformatsioonid kivimis lõhe ja murrangu mõiste Nii lõhed kui ka murrangud on rebendrikked, s.t. rikked mis tekivad haprate deformatsioonide e. kivimi purunemise tulemusena. Lõhed - rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nihkumiseta. Murrangud - rebenddeformatsioonid kivimplokkide nihkumisega. Murrangu tüübid: kaldmurrang, nihkemurrang, langatusmurrang, kerkemurrang. 109. Murrangu struktuursed elemendid. Murrangpind, lasuv ja lamav tiib. 110. Murrangu horisontaal ja vertikaalkomponent murrangute liigitus selle põhjal horisontaal e.
annaabi.ee 
