Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk. 8. Mittepärilikke haigusi luumurrud, viirused (HIV, köha, nohu, puuk..), malaaria, toksoplasmoos, trihhomoos. 9
on retsessiivsed. Suhteliselt välja langeda, kkahekordistua, häireed meioosis: Downi, väikese ulatusega ja ei ümber paikneda. Muutused on Edwardi sündroom. pruugi avalduda tunnusena. laiema ulatusega ja avalduvad Võib tekkid retsessiivne fenotüübis sündroomidena ja alleel, mis avaldub järglste arenguhäireta. NT: kssikisa fenotüübis. Hagused: sündroom, Martin Belis tõbi. sirprakuline aneemia Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Paika panevad geenid, nt:juukse värvus, karva jämedus. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused : Geenide ja keskkonna mõju nt: kehakaal. NIMETA. Mittepärilikud haigused, mis võivad viia looteväärarenguni on punetised, toksoplasmoos. Mittepärilikud haigused: BAKTERID-salmonellos,teetanud,borrelioos,süüfilis.VIIRUSED- nohu, entsefaliit, hepatiit,HIV-nakkus. PRASIITUSSID-solge, laiuuss, paeluss.ALGLOOMAD-toksoplasmoos,malaaria.
2. genoommutatsioonidest tingitud haigusi-Downi sündroom, Patau, Edwardsi sündroom, 3. keemilisi mutageene-*aromaatsed ühendid-sisaldavad benseeni tuuma *orgaanilised halogeeniühendid *mürkmetallid(Pb,Hg) *DDT-moskiitode tõrjeks, dioksiinid füüsikalisi mutageene-kiirgused (UV, röntgenkiirus, radioaktiivnekiirgus ) *radoon-Põhja-Eestis. 4. laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid-*keskkonna mõju suhteliselt väike NT: juuksevärvus, karvade läbimõõt 5. kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid-*Olilusel kohal keskkonna mõju NT: kehakaal, lehmade piimaand, kanade muna toodang. 6. pärilikke haigusi-*kombinatiivne muutlikkus:* pärilik kurtus, lühinägelikkus, I tüüpi suhkruhaigus, hemofiilia, daltonism *mutatsioonid:geenmut-sirprakuline
hüperseksuaalsus (naised). 3) Keemilised, füüsikalised ja bioloogilised mutageenid a) keemilised ühendid, eelkõige benseen ja teised aromaatsed ühendid, orgaanilised halogeeni ühendid (kloroform, putukamürgid DDT, raskemetalliühendid (plii, elavhõbe); b) kiirgused (UV, röntgen- ehk gammakiirgus, radioaktiivne kiirgus); c) haigustekitajad, kõige ohtlikumad on viirused, mis võivad liita võõrast pärilikkusainet. Ohtlikud on ka bakterid. 4) Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese kehakaal, kanade munatoodang, veiste piimaand (geenid + keskkond). 5) Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese juuksevärvus, juuksekarva jämedus, loomade karvastik (geenid). 6) Pärilikud haigused pärilik kurtus, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus. 7) Päriliku eelsoodumusega haigused - pärilik rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhktõbi ehk hüpertoonia, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk.
esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta. Variatsioonikõver on variatsioonirea graafiline kujutis. Variatsioonirida ja kõver iseloomustavad nii modifikatsioonilist kui ka geneetilist(pärilikkku) muutlikkust. Reaktsiooninormfenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Kitsas reaktsiooninorm on näiteks inimese juuksevärvuse ja karvade läbimõõdu verieerumisel. Sama kehtib ka teiste imetajate Karrakatta kohta. Laia reaktsiooninormiga on näiteks inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Generatiivseteks mutatsioonideks nimetatakse seda kui mutatsioonid toimuvad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. Somaatilisteks mutatsioonideks nimetatakse keharakkudes tekkinud mutatsioone.Võivad tekkida nii embrüogeneesis kui ka lootejärgses arengus Gen. ja Som. Mutatsioonid võivad avalduda fenotüübis sarnaselt ja seetõttu on neid raske eristada.
mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mittepärilik ehk modifikatsiooniline muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus (modicational variability) -- modifikatsioonide teke ja esinemine antud genotüübiga isendite fenotüüpides. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüüpide erinevast avaldumisest erinevates keskkonnatingimustes. Modifikatsioonilise muutlikkuse kvalitatiivne iseloom ja kvantitatiivne ulatus on määratud päriliku reaktsiooninormiga. Erineva genotüübiga isendite sama tunnuse ja ühe isendi erinevate tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus on erineva reaktsiooninormiga; seda tähistatakse tihti mõistegafleksibiilsus. Tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus oleneb ka toimiva keskkonnateguri ajast indiviidi ontogeneesis, st. eri tunnustel esinevad erinevad kriitilised (tundlikud) perioodid.
väärarengud. · Genoommutatsioonid muutub homoloogiliste kromosoomide arv (üksikute kromosoomide arvu muutus, kogu kromosoomistiku kordistumine) põhjuseks vead meioosil või mitoosil mitmesugused pärilikud haigused ja häbled (downi sündroom 21 kromosoomipaar kolmekordne) 19. Mutatsioonide põhjused. Vastatud 18 küs all. 20. Miks enamik mutatsioone esinevad varjatud kujul? · 21. Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormiga tunnuste kohta. · Lai kehamass · Kitsas silmade suurus, juuksekarva paksus. 22. Ühe- ja erimunakaksikute olemus. · Ühemunakaksikutel tekivad erinevused keskkonnatingimuste tagajärjel. · Kahemunakaksikute erinevus tekib juba eri spermi ja munaraku olemusest.
Somaatilised mutatsioonid võivad kanduda järglastele vegetatiivsel paljunemisel. Mittepärilik muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenevat tunnuste varieerumist nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks. Nendega ei kaasne muudatusi kromosoomides. Tunnuste modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Kitsas reaktsiooninorm on nt inimese juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Laia reaktsiooninormiga on nt inimese kehakaal, kanade munatoodang ja veiste piimaand. Geenifondiks nimetatakse liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. Kui paneme mingid mõõdetavad tunnused koos nende esinemissagedustega kasvavasse või kahanevasse ritta, saame variatsioonirea. Selle graafiline kujutis on variatsioonikõver. Nad iseloomustavad eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust. Muutlikkuse uurimiseks kasutatakse tihti kaksikute meetodit
.............. 6.19. Mõõdeti ühe toominga lehtede lehelaba pindala. Tulemused esitati variatsioonikõverana. Selgitage kujutatud graafiku abil puu lehtede pindala varieeruvust. 4 punkti Jaotage allolevad tunnused tabelisse. Kandke tabelisse tunnuse ees olev täht. A- marjade arv kobaras D- lehtede arv puul B- lehe serva kuju E- õie värvus C- marja maitse F- puu kõrgus kitsa reaktsiooninormiga tunnused laia reaktsiooninormiga tunnused 39 6.20. Rasedal naisel tekib käeseljale pruun karvane nahalaik. Kas ka tema sündival lapsel on selline laik samas kohas? Põhjendage vastust.
........ Näide mutatsioonilise muutlikkuse kohta: ................................................................................ 6.19. Mõõdeti ühe toominga lehtede lehelaba pindala. Tulemused esitati variatsioonikõverana. Selgitage kujutatud graafiku abil puu lehtede pindala varieeruvust. 4 punkti Jaotage allolevad tunnused tabelisse. Kandke tabelisse tunnuse ees olev täht. A- marjade arv kobaras D- lehtede arv puul B- lehe serva kuju E- õie värvus C- marja maitse F- puu kõrgus kitsa reaktsiooninormiga tunnused laia reaktsiooninormiga tunnused 40 6.20. Rasedal naisel tekib käeseljale pruun karvane nahalaik. Kas ka tema sündival lapsel on selline laik samas kohas? Põhjendage vastust. 2 punkti Vastus: .......... Põhjendus ................................................................................................................................... 6.21. Selgitage, kuidas moodustuvad ühemuna- ja erimunakaksikud. 4 punkti Ühemunakaksikud: ................................................
vaestel hiirtel sabad ära 21 põlvkonna jooksul, siis sündisid ikkagi vaid sabadega hiired. 34. Mis on modifikatsiooniline muutlikkus ja pärilik reaktsiooni norm? Modifikatsiooniline muutlikus - modifikatsioonide teke ja esinemine antud genotüübiga isendite fenotüüpides. Modifikatsiooniline muutlikkus tuleneb genotüüpide erinevast avaldumisest erinevates keskkonnatingimustes. Modifikatsioonilise muutlikkuse kvalitatiivne iseloom ja kvantitatiivne ulatus on määratud päriliku reaktsiooninormiga. Erineva genotüübiga isendite sama tunnuse ja ühe isendi erinevate tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus on erineva reaktsiooninormiga; seda tähistatakse tihti mõistega fleksibiilsus. Tunnuste modifikatsiooniline muutlikkus oleneb ka toimiva keskkonnateguri ajast indiviidi ontogeneesis, st. eri tunnustel esinevad erinevad kriitilised (tundlikud) perioodid. Pärilik reaktsiooni norm - modifikatsiooniliste muutuste sõltuvus isendi genotüübist;
muutlikkusest). Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis. Raske on osade muutuste tekkepõhjusi seletada on need tingitud pärilikust või modifikatsioonilisest muutlikkusest? (intelligentsus, kehakaal jne) Modifikatsioonilise ja geneetilise muutlikkuse vahekorda saab uurida kaksikute meetodiga. Uuritakse ühemunaraku kaksikuid neil on identne genotüüp! Neil esinevad erinevused on modifikatsioonilised. Tunnuste jaotus: 1. Laia ja kitsa reaktsiooninormiga tunnused: a) laiad: lehma aastane väljalüps b) kitsas: piima rasvasusprotsent 2. Kasulikud ja kahjulikud tunnused. a) kasulikud: varjevärvus, tingitud refleksid (elu jooksul omandataud kogemused). b) kahjulikud: arenguhäired, jäävad vigastused. 3. Pöörduvad ja pöördumatud tunnused. a) pöörduvad: päevitus, mälu, treenitus. b) pöördumatu: omandatud lihasvilumus käimine püsivigastustused (luumurrud) plombeeritud hambad
annaabi.ee 
