A) Tekkimise põhjus 1830. aastal kerkisid üha enam päevakorrale küsimused Saksamaa ühendamisest ja kodanluse poliitilisest võimust. Tõusis ka sakslaste rahvuslik eneseteadvus, milles etendas olulis rolli kirjanduslik rühmitus Noor-Saksamaa. Suureks ühiskondlikuks probleemiks kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduste kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide (vabaduse pooldajad) liikumine. B) Põhiideoloogid Liberalismi eelkäijaks või rajajaks on peetud inglise filosoofi John Locke'i, kes väitis et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid vabadustest ilma jätnud. Locke rõhutas inimese enda kogetud aistingute tähtsust ja elu vältel saadud kogemuste ühendamist mõistuse abil.
Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.52)
erineb aistingutest ja reflektsioonist. Mõtlemine on võrdlemine, kombineerimine ja abstraheerimine. Selle tulemusel saadakse liitkujutlused. Locke arvas, et inimene ei pea teadma mitte kõike, vaid seda, mis on tähtis praktilises elus. Liberalism Viini kongressile järgnenud Bourbonide restauratsiooni ja Püha Liidu kui Euroopa sandarmi perioodil kujunes suureks ühiskondlikuks probleemiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal välja kuulutatud vabaduse kaitse. Võitluses reaktsiooniliste jõududega kujunes liberaalide e. Vabaduse pooldajate liikumine. Liberalismi eelkäijaks või isegi selle rajajaks on peetud John Locke'i, kes väitis , et riigi on loonud vabad ja sõltumatud inimesed ühiskondliku lepinguga, mis ei ole neid aga vabadustest ilma jätnud. Liberaalid seadsid esiplaanile üksikisiku vabaduste kaitse. Põhivabadusteks pidasid nad sõna-, trüki-, koosolekute, ühingute ja südametunnistuse vabadust. Enamik liberaale arvas, et oma ideaale suudavad nad ellu viia
Igaüks, kes hakkab lugema Repini teost ,,Kauge, kuid lähedane", veendub juba esimestest lehekülgedest peale, et sellel suurel maalikunsti suurmeistril oli erakordne kirjanduslik anne. Peamiselt belletristi anne. Sealjuures aga, nii kummaline kui see ka ei oleks, ei tunnistanud enamik tolleaegsete ajalehtede ja ajakirjade retsensente ja kriitikud Repini kui kirjaniku annet. Peaaegu iga tema esinemist trükis võtsid nad vastu üksmeelse laimuga, kusjuures selles laimus ühinesid liberaalid reaktsiooniliste väljaannete esindajatega. Need aastakümnete kestel püsinud kriitikute ja kunstnikkonna kinnitused selle kohta, et Repin olevat oskamatu ja nõrk kirjanik, näivad igale kaasaegsele lugejale otse kohutavatena. Pärast seitsmekümne aasta möödmumist, mil ühes Peterburi ajakirjas ilmus Repini esimene kirjanduslik teos, saame õiglaselt hinnata tema suurt kirjandsulikku talenti. (Kornel Tsukovski eessõna venekeelsele väljaandele lühendatud kujul,
Ühelt poolt olid need ajaloolised. Põlvkondade meelest ei olnud veel kustunud mälestused võitlustest 19. sajandi alguse Napoleoni sõdade ajal, kui Prantsuse väed koos liitlastega teistest riikidest 1812. aastal Moskvasse jõudsid, Vene väed vastupealetungi käigus aga oma püssid Pariisis hakki panid. Vastuolude teiseks allikaks olid aga ka ühiskondliku korra erinevused. Alates aktiivsest tegevusest Püha Liidu juhtiva riigina võis Venemaad lugeda reaktsiooniliste jõudude peamiseks kantsiks, samal ajal kui Prantsusmaa kõikidest revolutsioonidest ja pööretest hoolimata oli ikka olnud vabariikliku, liberaalse või lausa mässumeelse ideoloogia kandjaks. Vastasseis vaimumaailmas ilmnes eriti seoses reformidega Kolmanda vabariigi ajal, 1880. aastatel, kui Prantsusmaa hümniks sai senine mässulaul "Marseljees", rahvuspühaks 14. juuli ja kuulutati välja amnestia Pariisi Kommuuni eest võidelnuile. Vestluses Saksamaa kantsleri poja Herbert v
Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes
(Sealsamas: 19) Trieri gümnaasiumi direktoriks oli tol ajal Johann Wyttenbach, üks oma aja haritumaid pedagooge, kes õpetas gümnaasiumis ajalugu ja filosoofiat. Olulist mõju tema maailmavaatele olid avaldanud saksa ja prantsuse valgustusajastu ideed. ( Fedossejev et al. 1972: 20) Juba kooliaja hakkas Marx vihkama kõike reaktsioonilist. Kui ta 1835. aasta sügisel gümnaasiumi lõpetas, ütles ta demonstratiivselt ära lahkumisvisiidist õpetaja Loersi juurde, kes oli tuntud reaktsiooniliste vaadete poolest ja oli määratud direktori asetäitjaks spetsiaalse ülesandega teostada gümnaasiumis poliitilist järelvalvet. ( Sealsamas:20) 5 Tähtsaks dokumendiks, mis iseloomustad Marxi tolleaegset vaimset palet, on tema lõputöö ,,Nooruki mõtisklusi elukutse valikul". Selles rääkis ta vajadusest valida elukutse, mis annad kõige laiemad perspektiivid, tööks inimkonna nime. Tema kirjandis
Iseolomulik on, et omandust ei defineerita enam ainult maa- vôi kinnisvara omandusega, nagu varem - sinna alla kuuluvad ka avaliku sfääri hüved - haridus, tervishoid, transport, pensionid jne. Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse. Mida tähendavad terminid 'vasak' ja 'parem' poliitikas? · Terminid vasak ja parem pärinevad Prantsuse Revolutsioonist - parempoolne seoti monarhistlike vôi reaktsiooniliste saadikutega, vasakpoolne aga revolutsiooniliste saadikutega, kes pooldasid vôrdsust. · Tänapäeval on taolise eristamisega probleeme - näiteks fashism on parempoolne ideoloogia, kuid samas revolutsiooniline, kommunism on vasakpoolne ideoloogia, aga näiteks perestroika ajal olid nad konservatiivsed. (Elu keerulisem, kui lihtsalt parem-vasak. Poliitilises teoorias välja tuldud ideedega,et tuleks kasutada kahte
Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse. Kogu Vene impeeriumis karistussalkade poolt tapetuist langeb Eesti ja Läti arvele üle poole. Repressioonide kartuses põgenes suur osa eesti poliitilistest juhtidest välismaale. Teiste reaktsiooniliste karistusmeetmete kõrval lõpetasid keskvõimud pahempoolsete erakondade ja organisatsioonide tegevuse, sulgesid ametiühingud ja uuendusmeelsed ajalehed. Baltimaades puhkenud revolutsioon ning selle metsik mahasurumine pälvisid tähelepanu kogu Euroopas, kus hakati teadvustama eestlaste ja lätlaste olukorda ja probleeme. Eestlaste kõrval vähendas revolutsioon ka baltisakslaste usaldust Vene võimude suhtes. Valitsuse
annaabi.ee 
