Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Biolagunevate jäätmete töötlemiseks erinevaid võimalusi. Üheks võimaluseks komposteerimine, mille tulemusel tekib kompost, mida võimalik kasutada turbaga segatult taime kasvatuses või muldadele väetisena. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Teine võimalus on jäätmed põletada. Jäätmete komposteerimisest kasutusel aeroobne kompostimine, vaalkompostimine, aunkompostimine, reaktorkompostimine ning anaeroobne kompostime. Jäätmete taaskasutamine Jäätmeid on võimalik ja pidevalt on püütud uuesti kasutada. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse
Kompostimass ei tohi olla: liiga kuiv; liiga niiske (vähese vee korral võib lagunemisel tekkida ülearune soe) Kompostimass peab olema poorne. Kobestamine aitab aunast välja lasta lagugaase (sellega kaasneb ka soojuskadu). MIDA KOMPOSTIDA?? JAH- toidujäätmed, kohvi- ja teepaks, majapidamispaber, lillemuld EI- suitsukonid, kile, lubi ja tuhk KOMPOSTIHUNNIK- umbes 1 m³ (et vältida külmumist) KOMPOSTIHOIDLA- väldib jahtumist; on hunnikust nägusam (sobib linnapilti paremini) REAKTORKOMPOSTIMINE- sobib suure hulga org jäätmete KIIREKS lagundamiseks Kompostmassi segatakse; õhustatakse; niisutatakse; soojendatakse Kambaerreaktor, trummelreaktor, tornreaktor, tunnelreaktor -> ERINEVAD SEGAMISVIISI POOLEST. Komposti kasutamine- väetamine (huumuse ja väetusainete sisaldus), maaparandustoime (kehvadel muldadel). KOMPOST SEGADA MULLAGA! Eemaldada võõrised (klaas, plast, metall), reoained (raskmetallid, orgaanilised reoained).
Aeroobne käitlus Kompostimine Biojäätmete käitlemismeetodid Aeroobsed tehnoloogiad Väikekompostimine Tööstuslik kompostimine Anaeroobsed tehnoloogiad Reaktorkompostimine (kiire) Aunkompostimine Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 11 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 12 2 Kompostimine Kõige tavalisem biokäitlusviis Koduskompostimine
h. reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Tähtsamad kompostimisprotsessi mõjutavad tegurid on hapnik, sobivate toiteainete (fosfor, lämmastik) leidumine jäätmemassis, niiskus, temperatuur ja protsessis tekkivate gaaside eemaldumine. Aunkompostimine (on vaja segada, et mikroobidele oleks tagatud hapniku olemasolu), reaktorkompostimine. Anaeroobne lagundamine-Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses. Põletamine on jäätmete termilise töötlemise üks meetodeid. Põletamisel väheneb märgatavalt jäätmete hulk, eelkõige ruumala. Olmejäätmete maht väheneb 70-90 % ja kaal kuni 70 %. Samal ajal tekib põletamisel soojusenergiat
_ kompostimistingimusi pidevalt kontrollides arvutijuhtimine on omakorda kallid; on võimalik toota kõrge kvaliteediga ning _ sisse- või väljapuhketorustik vajab pidevat turustamiseks sobilikku komposti. hoolt, et vältida nende ummistumist (ummistunud torud vähendavad meetodi efektiivsust). Reaktorkompostimine: _ Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste (sh sortimata) jäätmete kiireks lagundamiseks. _ Kompostitavat massi: segatakse, õhustatakse, niisutatakse, soojendatakse. _ Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7 14 päevaga. _ Reaktoreid on mitmesuguseid: a) kamberreaktor, b) trummelreaktor, c) tornreaktor, d) tunnelreaktor. _ Reaktorid erinevad peamiselt segamisviisi poolest. Reaktorkompostimise plussid ja miinused:
– Rasvad, vahad ja vaigud lagunevad raskesti – Puiduligniin laguneb eriti raskesti. • Kompostimisel laguneb paberipraht mõne nädala kuni kuuga • Prügilademes võivad ajalehed püsida aastaid, raamatud, papp, puit ja kaltsud isegi sadakond aastat. • Purusta kogu lähtematerjal! pH • Enamikule bakteritest sobib vahemik 6 – 7,5 • Seentele sobib vahemik 5,5 – 8 • Protsessi kestel muutub kompost happelisest aluseliseks - Soodsaim C/N suhe on 20-30 Reaktorkompostimine sobib orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks hästikontrollitavates oludes. • Kompostitavat massi: – segatakse, – õhustatakse, – niisutatakse, – soojendatakse. • Protsess algab kohe ja suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7–10 päevaga (ja edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid
Bioloogilised meetodid: o Kompostimine – lagundatakse orgaanilised jäätmed mikroobide abil aeroobses keskkonnas. Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. o Anaeroobne lagundamine – orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas,
mahu ja kaalu vähendamine 800-850 °C o bioloogilised meetodid kompostimine lagundatakse orgaanilised jäätmed, sh reoveesetted, mikroobide abil aeroobses keskkonnas eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi sooli ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld) aunkompostimine, reaktorkompostimine Mõjutavad tegurid: hapniku hulk, toitainete sisaldus, niiskussisaldus, pH tase, temperatuur, tekstuur anaeroobsetes tingimustes lagundamine – jäätmetest eraldatakse eelnevalt mittelagunevad ained, peenestatakse o ladustamine prügilasse kasutusaeg min 25 a jäätmed tihendatud õhu ja põhjavee seire
puulehed 61 toidujäätmed 14 makulatuur (erineva kvaliteediga paber) 119 … 248 saepuru ja hake 200 … 500 loomasõnnik 5 … 25 Tööstuslikul kompostimisel on võimalik kasutada järgmisi tehnoloogiaid: 1) aunkompostimine (loomuliku õhustusega aunad, sundõhustusega aunad, läbisegatavad aunad); 2) reaktorkompostimine (kamberreaktor, trummelreaktor, tunnelreaktor jt). Aunkompostimine on aeglane protsess, reaktorkomposteerimine aga kiire ning seejuures katkematu konveierprotsess. 60 Tööstusliku kompostimise tehnoloogia valikul on üheks kriteeriumiks kompostimistooraine voogude iseloom. Nii võib tooraine „pealetulek“ olla perioodiline või katkematu. Perioodiliselt kättesaadavateks
annaabi.ee 
