pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz) ehk võime kuvada vastav arv pilte ehk kaadreid sekundis. Harilikult on monitorid 60 hertsised, kuid mida rohkem, seda parem! Suurem arv kaadreid sekundis tagab sujuvama ning reaalsemana tunduva pildi. Filmide vaatajad ning mängurid peaksid valima mõne 144 Hz või veelgi suurema kaadrisagedusega monitori. Kolmandaks võtmeteguriks on reageerimisaeg, mis kulub ühel pikslil hallist valgeks ja tagasi halliks muutumiseks. Väiksem reageerimisaeg on taaskord parem. Kui kontoritööd tehes ei mängi see eriti suurt rolli, siis mängimiseks kasutatakse tänapäeval juba enamasti alla 1 ms tagasiside ajaga monitore. Alates 21
Veel toob ta võrdpilti koopaga(vanglaga) , et näidata,et valitseja, kes kord on juba ülal, ei taha sealt enam iial alla tulla. · Kui valitseja on harjunud nägema, et tema polises on kõik hästi, tunneb ta valu, kui teda tagasi tuua tavaliste inimeste sekka, ning ta näeb, et kõik ei olegi nii korras, kui ülevalt ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana. · Võimelisus ja vahend, millega igaüks teadmisteni jõuab, on igaühe hinge sees, · Õigluse kaob kui mõtlemise voorus, mis nagu teised keha voorused saab meile omaks vaid treeningu ja sisse harjutamise tulemusena, muutub käsutuks ja hukatust toovaks. · Harimatud ei saa hakkama polise juhtimisega, sest nemad hakkavad püüdma omakasu ning lootma, et rahvas neid ülistab.
"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi.
tekkisid ülikoolid, anatoomia tund. arhitektuuris, maalikunstis.- Kunst arenes koos teadusega. Kunstnik pidi osav olema paljudel aladel. Kunstnik hakkas oma töid signeerima. Inimkeha kujutati väga realistlikult, kuna inimkeha uuriti ja lahati. Ehitati palladio palazzosid.leiutati persfektiiv. Maalikunstis hakata maalima valguse ja varjuga. Kehad muutuvad ruumiliseks, modellidena kasutati tavalisi inimesi, hakati kujutama inimesi reaalsemana ja emotsioone. Pühapiltidel hakati maa peal kujutama varju. Notarimaalid- notar vaatab üle, kindlalt kokku lepitud. Koodumine silmapiirile. Hakati ehitama ilmalikud hooned. Hakati ehitama kupleid üle paljude sajandite. Firenze palazzo Hullud linnamajad. ( rustika stiil- mida ülesse poole, seda väiksemaks lähevad kivid) Väljas näevad välja nagu kindlused, suured ja koledad, aga sees on soojem ja südamlikum, siseõu, maest laani maalid. Kuulsaim
Arvab küll uuele mahedale stiilile omaselt et platooniline ja puhas armastus on ülim aga leiab siiski et ka maine armastus saab olla puhas ning sellega saab jõuda jumalikkuse tunnetamiseni. · Itaaliakeelne ,,Laulude raamat" meenutab Dante ,,Uut elu". Pihivad mõlemad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos aint mahukam. · Võrreldes Dante Beatrice-kujutamisega kirjeldab P. Laurat palju reaalsemana ja maisemana kirjeldab tema välimust just ja maist ilu erinevate sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. · Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. (P. Sonetivorm: abba abba cdc dcd) Sonett tekkest peale armastusluule vorm. · Peamotiivid P loomingus Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. 10
Kui Trooja oli langenud, kuulus Agamemnon kõige edukamate võitjaist ülikute hulka. Tema laev pääses tormist tervena ning ta jõudis oma kodulinna võitjana, kui uhke Trooja vallutaja. Kui ta randus, läksid kõik linlased teda rõõmsalt tervitama, kuid juba siis võis juubeldajate seas hirmunud nägusid näha ja pahaendelisi sosinaid kuulda. Linna raugad olid kogunenud palee ette oma kuningale austust avaldama, kuid nemadki ei tundnud neid hästi; nad olid vanad ning minevik tundus neile reaalsemana kui olevik. Meenutati Iphigeneia ohverdamist. Kuigi Agamemnon ei tahtnud oma tütart ohverdada, tegi ta seda sõjaväe pealekäimisel siiski, ning ka sellepärast, et ka temas oli tema suguvõsa kurikuulsat julmust. Iphigineia surmast oli möödas 10 aastat, kuid selle tagajärjed määrasid ikka veel olevikku. Juba sellest ajast peale, kui kuninganna Klytaimestra oli tütre ohverduselt tagasi jõudnud, oli kättemaks oodanud. Ta võttis enesele armukese, kelleks oli Thyestese, Atreuse
Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost palju rohkem ja selgemini kui harilikult. Inimene tajub maailma tõelisemana kui see varem oli. Inimene on võimeline enda ümbritsevat maailma ( Universumit ) teistmoodi tajuma kui seda te- hakse tavapäraselt. Siia võiks tuua ühe analoogilise näite inimese viibimisest unenäos. Harilikult ei
Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost palju rohkem ja selgemini kui harilikult. Inimene tajub maailma tõelisemana kui see varem oli. Inimene on võimeline enda ümbritsevat maailma ( Universumit ) teistmoodi tajuma kui seda te- hakse tavapäraselt. Siia võiks tuua ühe analoogilise näite inimese viibimisest unenäos. Harilikult ei
Reaalsus on see mida kirjeldavad meile loodusteadused. Teadmine ja tunnetamine on kaks erinevat tahku ruumilisel kujundil. Kui inimene tunnetab aja ja ruumi kogu ulatust Universumis, mitte osaliselt nagu tavapäraselt, siis ta ümbritseva maailma tajumine erineb tavapärastest tingimustest. Nähtavale tuleb maailma ( Universumi ) sügavam, suurem, laiem ja tähendusrikkam olemus kui harilikult. See avardab tead- vustamise piire ja aitab näha illusionaarset maailma reaalsemana. Inimene teeb nüüd vahet illusioo- nil ja reaalsusel. Ta teadvustab nii ennast kui ka maailma ning enda ja maailma omavahelist seost palju rohkem ja selgemini kui harilikult. Inimene tajub maailma tõelisemana kui see varem oli. Inimene on võimeline enda ümbritsevat maailma ( Universumit ) teistmoodi tajuma kui seda te- hakse tavapäraselt. Siia võiks tuua ühe analoogilise näite inimese viibimisest unenäos. Harilikult ei
annaabi.ee 
