võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument
võim 3. liikumine millestki eemale (isolatsioon, eraklikkus) - moving away · tüüp: eraklik n.isiksus (detached type) eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. · neurootilise konflikti lahendus: loobumine (resignation solution) enesepiiramine, vähesega leppimine sõltumatus teistest omada alati õigust, ülitundlikkus kriitika suhtes vabadus IV. Neuroosi tekkimise baasmehhanism konflikt reaalmina (real self) ja idealiseeritud mina (idealized self) vahel perfektsionism. vanemate mõjul - should be ... Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V Idealiseeritud mina kaitsmise viisid · idealiseeritud kujutusele mittevastava ignoreerimine · kahekordne standard, olude erinevuse argument
suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will)
suurenemine · kogemuse sümboliseerimine · positiivne enesehinnang · kogemuse sümboliseerimine organismi aktualiseerumise taustsüsteemis Täielikult funktsioneeriv isiksus (fully functioning person) · avatus kogemusele · kongruentsus kogemusele · organismiline taustsüsteem · tingimatu positiivne enesehinnang (self- regard) · loovus ja vaba eelarvamustest · harmoonia suhetes teistega Q-sorting technique (William Stephenson) ideaalmina, reaalmina T group, encounter group VIII. Facilitaator (facilitator) õppimine ja fasilitaator Humanistlik paradigma Eksistentsiaalne lähenemine I Viktor E. Frankl (1905 -1997 ) · The Doctor and the Soul: From psychotherapy to logotherapy (1955) · Man's search for meaning: an introduction to logotherapy (1962) · The will to meaning (1969) Inimese kontseptsiooni kolm printsiipi: tahtevabadus (freedom of will)
Tüüp: eraklik n. Isiksus (detached type). Eemaldumine, sõltumatus, asotsiaalsus, perfektsionism, vabadus. Neurootilise konflikti lahendus: loobumine. Enesepiiramine, vähesega leppimine, sõltumatus teistest, omada alati õigust, ülitundlikkus, kriitika suhtes. Vabadus. „Kuna olen elus nii palju haiget saanud, siis ei taha inimestega enam midagi tegemist teha.“ IV NEUROOSI TEKKIMISE BAASMEHHANISM: Konflikt reaalmina ja idealiseeritud mina vahel – perfektsionism. Vanemate mõjul – should be... Sa peaksid olema selline. Luuakse egosse ideaalmina. Mida kaugemal on reaalne mina, seda suurem on neuroos. Terve isiksus: reaalmina ja idealiseeritud mina langevad kokku. Tunnetada ja arendada saab vaid seda isiksuses, mis on kokkulangevad mina-des. Neuroos: reaalse mina asendamine idealiseeritud minaga. V IDEALISEERITUD MINA KAITSMISE VIISID:
väärtuskujutlustega. Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid
väljendunud otsing e kes ma olen? Mina-pilt on arusaam oma isiksuse joontest ja võimetest. Kujunemist mõjutavad: - isiklikud kogemused - teistelt saadud hinnang - isiklikud õnnestumised ja ebaõnnestumised - suured mõjutajad on meedia, TV, muusika, sõbrad Eneseaustus on mina-pildist lähtuv enesehinnang. On teismelise jaoks väga oluline. See on vastuse otsimine küsimustele, kas ma olen tark? Pop? Ilus? Hinnatud? Igal minal on 2 aspekti: 1. reaalmina see, kes ma tegelikult olen 2. ideaalmina see, kes ma tahaksin olla ,,Minad" võivad noorukil sattuda suurde vastuollu. Seega on murdeiga vastuolude kujunemise aeg. Ideaalmina Inimese mina-mõistesse kuulub peale selle minakuvandi, mida ta tõeliseks peab, ka ideaalmina. See hõlmab eeskätt sümbiootilise järgu kõikvõimsusekujutlusi, millest inimene üht-teist talletanud. Hiljem pole ta enam võimeline neid katkeid teadvustama, kuid need tulevad esile unistustes ja unelmates
Tegeldes nõustajana, Rogers nägi, et kliendid käsitlesid oma paljusid probleeme väga sageli läbi mina-mõiste. Mina on Rogersi järgi organiseeritud, kontseptuaalne gestalt, mis kätkeb subjekti omadusi ja selle suhteid teiste inimeste ja elu teiste aspektidega, aga ka neid suhteid hindavate väärtuskujutlustega. See gestalt on põhimõtteliselt teadvustatav, ent jääb paljudel üksikjuhtudel ka teadvustamata. Minakontseptsiooni väga oluliseks osaks on see, kuivõrd kellegi reaalmina on kooskõlas eneseideaaliga ehk ideaalminaga. Suur ebakõla nende kahe näitaja vahel, eriti kui selle endas teadvustamine surutakse maha, tekitab sisepingeid, ärevust, neuroose. See tähendab, et inimene pole omadustelt, saavutustelt, staatuselt kaugeltki see, kes ta sooviks olla. Mina ise käitumist otseselt ei reguleeri, ennemini sämboliseerib ta inimese teadvustatud kogemuse põhiosa. Arengut soodustavad ja takistavad tegurid
Laps tuleb koju ja see on mööda läinud. Haiglase neuroosi puhul jäädakse sellesse kinni: aga mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8)
mis ikkagi oleks võinud juhtuda. Krutitakse edasi. Ei suudeta seda ära lõpetada. 2.- Haiglase neuroosiga inimesed ei teadvuste endale, et nad on neurootilise käitumisega. Horney pidas nende kolme tüübi puhul silmas tervete inimeste neuroose. Kogu tema teraapia keerleb ümber neurooside. Inimese puhul võib rääkida erinevatest minadest. 8 Inimese ideaalmina ja reaalmina- mida suurem vahe seda suuremad neuroosid tekivad inimestel. tema point on need viia teineteisele lähemale. Samas ta midagi uut ei paku ja ei saa ise ka üle puudustest, mida ta F juures kritiseerib. H on uurinud idafilosoofiaid. Neid kõiki on mõjutanud eksistentsialism kui 20 saj kõige mõjukamaid filosoofiavoole. 10. Erikson Tuntuks on saanud eelkõige teooriaga mida nim. Sotsiaalse arengu teooriaks, mis hõlmab emotsionaalse, sotsiaalse kui isiksusliku arengu astemid (kokku 8)
annaabi.ee 
