funktsiooni WEEKDAY(kuupäev;mis päeva loetakse nädala alguseks) abil a, et nädala esimene päev on esmaspäev ja viimane päev pühapäev. hjal funktsiooni DAY(kuupäev) abil inimese sünnikuupäev. funktsiooni WEEKDAY(kuupäev;mis päeva loetakse nädala alguseks) abil a, et nädala esimene päev on esmaspäev ja viimane päev pühapäev. Ajaväärtus (kuupäev ja/või kellaaeg) salvestatakse ühe reaalarvuna - päeva järjenumber alates baasajast (01:01:1900), murdosa - ke keskööst päeva osades. Vormindamisega saab määrata ajaväärtuste jaoks erinevaid esitusviise Uuendada saab F4 klahviga! Lahtris on funktsioon NOW(), mis annab jooksva (kuupäeva ja kella Nädalapäev määratud vorming:
Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu täisosa näitab päevade arvu alates 01.01.1900, murdosa kellaaega päeva osades alates keskööst. Tõeväärtusi on kaks - tõene (True) ja väär (False). VBAs esitatakse nad täisarvudena: väärtusele väär vastab O, väärtusele tõene vastab tavaliselt -1, kuid sellena käsitletakse ka suvalist nullist erinevat väärtust. Programmi koostamisel saab määrata lihtmuutujate ja struktuurmuutujate elementide väärtuste jaoks sobivad esitusviisid ehk tüübid, käsutades
Reaalarvud esitatakse mantissi ja eksponendi abil: arv = m«p", kus m on mantiss, n - eksponent ja p - arvusüsteemi alus (2, 10 või 16). Mantiss esitab arvu numbreid, eksponent kõma mõttelist asukohta. Käsutatakse nelja- ja kaheksabaidilisi välju, millele vastavad esitustäpsused 6-7 (ühekordne täpsus) ja 15-16 (topelttäpsus) numbrikohta ning maksimaalsed väärtused umbes l O37 ja 10307. Ajaväärtus koosneb üldjuhul kuupäevast ja kellaajast. Need salvestatakse ühe reaalarvuna. Arvu täisosa näitab päevade arvu alates 01.01.1900, murdosa kellaaega päeva osades alates keskööst. Tõeväärtusi on kaks - tõene (True) ja väär (False). VBAs esitatakse nad täisarvudena: väärtusele väär vastab O, väärtusele tõene vastab tavaliselt -1, kuid sellena käsitletakse ka suvalist nullist erinevat väärtust. Programmi koostamisel saab määrata lihtmuutujate ja struktuurmuutujate elementide väärtuste jaoks sobivad esitusviisid ehk tüübid, käsutades
· 8 kihi nimi; · 39 elemendi nullist erinev paksus (Thickness); · 48 joonetüübi mastaabitegur; 52 · 60 objekti nähtavus (0 või puudumine vastab nähtavusele, 1 aga mittenähtavusele); · 62 värvuse number. Funktsiooniga ssget moodustatud valikuhulga objektide arvu annab teada lause (sslength valikuhulk) Kui see arv on suurem kui 32767, siis väljastatakse ta reaalarvuna. Kõik objektid sisalduvad selles valikuhulgas alati ühekordselt, seda isegi siis, kui valikuhulka üritati lülitada kordseid objekte. Funktsiooniga ssget moodustatud valikuhulgast etteantud indeksiga objekti saab lausega (ssname valikuhulk indeks) Indeks (numeratsioon algab siin nullist) peab olema täisarv (arvu 32767 ületav indeks tuleb siiski anda reaalarvuna). Kui indeks anda negatiivsena või suuremana objektide arvust valikuhulgas, siis väljastatakse nil
Uhikute mitteeks- poneerimine on heas koosk~olas t¨ ahistusega I = 1. 4.3 M¨ arkus: imaginaaru ¨ hiku m~ oistest Seost i2 = -1 loetakse sageli imaginaar¨ uhiku definitsiooniks ja kirjutatakse i := -1. Imaginaar¨ uhik -1 ei ole t~ olgendatav 6 V. Kompleksarvud reaalarvuna (sest reaalarvude ruudud on mittenegatiivsed), k¨ ull aga spetsiifilise teist j¨ arku ruutmaatriksina, nagu eespool veen- dusime. Korrektne on n¨ aiteks kirjutada -1 := 10 -1 0 . Leidub ka teisi t~olgendusi (esitusi). 4.4 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku p¨ o¨ ordaarv
YtleVanus(); i.YtleVanus(); id.YtleVanus(); ib.YtleVanus(); ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast.
YtleVanus(); ib.YtleVanus(); ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast.
tekstidega ei saa C# keeles matemaatilisi tehteid ette võtta. Küll aga on arvude jaoks loodud omaette andmetüübid. Komadega hakkama saavaks arvutüübiks on double, ainult täisarve tunnistavaks tüübiks int. Levinumate andmetüüpide (nagu näiteks string ja int ja double) omavaheliseks tüübiteisenduseks sobivad klassi Convert käsklused. Rida double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); võtab tekstina olevad tollid, teisendab nad arvutimälus ümber reaalarvuna kirjutatavateks andmeteks ning jätab tulemuse meelde muutuja (märksõna) TollidArvuna alla. Viimase saab juba koefitsiendiga läbi korrutada, tulemuse tekstiks muundada ning vastusesildi peal näidata. protected void Button1_Click(object sender, EventArgs e) { string TollidTekstina = TextBox1.Text; double TollidArvuna = Convert.ToDouble(TollidTekstina); double koefitsient = 2.54;
YtleVanus(); ib.YtleVanus(); ikb.YtleVanus(); } } } /* D:kodu 606opikc#>Asendus Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast.
ψ* on ψ kaaskompleks. Sellest tulenevalt saame leida osakese asukoha tõenäosuse ruumielemendis dV: = Statsionaarsete olekute lainefunktsioon on aga ( = ( Sellisel juhul ei sõltu lainefunktsiooni tõenäosustihedus ajast: = = Komplekssed suurused on lainefunktsioon ja selle ruut, kuid reaalarvuna võib väljenduda ainult tõenäosus. Osakese lainefunktsioon peab olema ühene, lõplik ja pidev funktsioon. Ka selle tuletis peab olema pidev. Lainefunktsioon peab olema normeeritud = mis tähendab seda, et osakest on võimalik kusagil ruumis leida. Näiteks oletame, et meil on selline funktsioon, mis on normeeritud ühele ehk ψ´(r,t)=Nψ(r,t), kus N on mingi konstant. Mõlemad
annaabi.ee 
