Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool elati tipiides ja vigvamides. Lõuna pool puitsõrestikuga pikkmajades. Mängiti lacrosse. Kagupiirkond: Niiske, viljakas, taime ja loomarikas. Tegeleti põlluharimisega(kasvatati maisi, kabatsokki, kõrvitsat, pudelkõrvitsat, päevalilli ja lõuna pool ka banaane ja suhkrurooga), veel kalapüük ja jahipidamine. Elati mudakrohviga nelinurksetes majades, talvemajad olid suured ja koonuselised. Ravitseti taimedega. Kagupiirkonna elanikud kannatasid kõige rohkem eurooplaste sisserände käes. Suurtasandik: Tasandikud ja preeriad. Küllalt viljakad alad. Hiigelsuured piisonikarjad. Kiskjad puudusid. Piisoneid tapeti tulirelvade ja hobuste abil. Põuaperioodid, nende eest pageti ja see soodustas kultuuride segunemist. Suur Nõgu: Vähe vett, elati rohust ja seemnetest. Püsivad külad puudusid. Elamud olid lihtsad, pajuokstest ja koonusekujulised.
1. Saun 1 Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Ainult sauna olemus ja funktsioonid on mõnevõrra muutunud. Leilisaun on levinud peaaegu üle terve maailma, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna. Eriti populariseeris soome sauna Berliinis 1936. a. olümpiamängude ajal soomlaste näidissaun.
Võõras aga ütleb, et ta poja haavad olid ravitud. Ning Maret jääb mõttesse, keda ta ometigi matnud ja leinanud oli? Vastust oma küsimusele ta ei saanudki. Sama küsimus tekkis ka minul. Kes oli see mees kelle ta oli matnud? Või oli see siiski ta poeg? Sel juhul, mida tegi poeg peale sõjast pääsemist? Kuidas poeg need uued haavad sai? Arst ütles, et nende haavadega poleks mees sõjast koju jõudnud ja võõrast ütles, et sõjas tal eluohtlikke haavu ei tekkinud ning haavad ravitseti tal ära. Seega, pidi poeg haavad hiljem saama, näiteks koduteel. Aga kes teda sel juhul haavas? Äkki polnudki see raha, mis emale toodi poja oma, ja see kelle oma raha oli, tuli rahale järgi ning haavas Mareti poega? Lõpuks jäin nõusse sellega, et see siiski oli Mareti poeg, kuid mis seal vahepeal juhtus, selles ma selgusele ei jõudnud. Kokkuvõtteks ütleksin, et Friedebert Tuglase novellid on kohati mitmeti mõistetavad, kuid sellegi poolest huvitavad.
tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas. ” ( Masing, 1997, lk 24 ). Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,7 - 8,5 m. Turvast on siin varutud 1920 - 1950. Siiani on säilinud väikesed turbaaugud ja -aunad laudtee kõrval, samuti mõned kraavid. Siinset turvast kasutati põhiliselt kütteks ja loomadele asemete tegemiseks.
See jälle näitab seda, et inimesed õpivad oma vigadest. Raamatus olid andmed erinevatest rändarstidest, kes võtsid ära leiba Tallinna meditsiinitöötajatelt, oli juttu ka Tallinna haiglatest ja nende arengust. Mul oleks ka huvitav lugeda sellest, kuidas oli sel ajal olukord Tallinna apteekidega, kuidas töötasid apteekrid, mis olid nende tööülesanded. Ka hakkas mind huvitama see, missuguste meetoditega ravitseti ühed või teised haigused, mis vahendid, instrumendid ja ravimtaimed selleks kasutati. Vaatamata nende teemade puudumisele, see raamat pakkus mulle suurt huvi vanaaegse meditsiini vastu, ning aitas paremini selle aja elust aru saada. Arvan, et meditsiin näitab ajaloo perioode kõige tõelisest poolest. Meditsiini arengust sõltub inimeste eluiga, sõdade käik, riikide omavahelised suhted ja palju muud. Meditsiinitöötaja abil inimene sünnib, elab üle raskemaid eluajad ja sureb
....................................................... 2 Sissejuhatus :.............................................................................................................................. 3 2 Sissejuhatus : Väga ammustel aegadel polnud olemas ei antibiootikume ega muid ravimpreparaate, mida me nüüd tonnide kaupa kasutame. Vana-aja tohtrid pöörasid erilist tähelepanu taimeravile ja toitumisele. Enamasti ravitseti haigusi dieedi ja ravimtaimede abil. Tänapäeval põhjustavad peaaegu poole kõigist surmajuhtumitest haigused, mis on otseselt seotud ebaõige toitumisega. Meie kasinad teadmised toiduainete ravi- ja profülaktilistest omadustest ei võimalda neid ratsionaalselt kasutada haiguste raviks ja tervise taastamiseks. Puuviljad ja marjad sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid, lisaks vett ja kiudaineid. Rasva sisaldavad nad vähe
minutid gaasimaskiga otsustavad elu ja surma üle: kas mask on ikka tihe? Puusärk oli neljandale mehele käsivarrele kukkunud ja ta üritas gaasimaski peast tõmmata, kuid Kropp takistas teda. Kat ja Paul üritasid meelemärkuseta mehel kätt lahti saada. Kui gaas oli kadunud, ronisid mehed lehtrist välja, ja võtsid gaasimaskid peast. Kalmistu oli rusuväli ja nad lahkusid sealt. Sama nekrut, kes oli Pauli juures varju otsinud, lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Teda tohterdati ja ravitseti. Esialgu otsustati ta piinad lõpetada, kuid kui noored sõdurid lehtritest välja ilmusid, otsustati kanderaam tuua. Nende kaotused olid väiksemad, kui nad seda arvasid olevat: viis surnut ja kaheksa haavatut. Nad asusid tagasiteele. Tunni pärast olid nad veoautode juures. Vihm oli tugev ja nad katsid ennast telkmantlitega. Vahepeal käisid ootamatud ja ehmatavad plahvatused, aga need polnud ohtlikud, ja nad vajusid taas magama.
Selle kõige juures aga ei mõelda, mida selline eluviis tervisele kaasa toob. Oma tööd koostades proovisin kirjeldada erinevaid taastumisvahendeid ning nende kasulikku mõju inimorganismile. Samuti on mitmete liikide puhul välja toodud vastunäidustused ehk millistes terviseseisundites mingit vahendit kasutada ei tohiks. SISUKORD 1. Füüsikalised taastusvahendid 1.1. Saun Saunaskäimisel on Eesti kultuuris oma aus ja kindel koht. Saunas sünniti, ravitseti haavu ja surdi, seal räägiti selgeks maailma asjad ja mõeldi elu üle järele. Tänapäevalgi on saun lõõgastav ja stressivastane teraapiavahend ning paljude terviseprobleemide puhul tõhus abiline. Soome saun, leilisaun, aurusaun, infrapuna saun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad, kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus.