Esimene eksam: Variant A 1) Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Halotroofne ehk soolatoiteline järv on järv, millele on iseloomulik suur mineraalainete ja väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada
uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofse toitelisusega (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkestikloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_jarved_sood.htm ja Ott, T., Kõiv, T. ,,Eesti väikejärvede eripära muutused" Järvevee segunemine Päike soojendab ainult järve ülakihte ning alumised kihid on jahedama temperatuuriga. Erisuguse temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja seepärast kihistub järvevesi soojuse järgi
Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne (soolatoiteline) Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguun). Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool Osatähtsus: 1,4% 13. Järvede taimestik: kaldaveetaimed, ujulehtedega taimed, veesisesed taimed, ja nende rühmade iseloomulikud liigid; taimplankton. Kaldaveetaimed
Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid,räni-kardhein jt. Osatähtsus: 36,4% *Soolatoiteline (halotroofne)- Madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olev rannalõugas (laguun). Toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Leidub: Mullutu ja Oesaare laht Iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel,pilliroog. Osatähtsus: 1,4% Järvede liigitus tekke järgi: Voortevahelised järved -Pikad ja kitsad Paljud on soostunud kallastega ning kinni kasvamas. (Nt Soitsjärves ulatub mudakihi paksus ligi 15 m). N:Saadjärv, Pikkjärv Moreenküngaste lohkudes ja nõgude järved,-Enamik Eesti kaunimaid järvi, millesse toovad vett arvukad väikesed ojad.Tuntumad: Käänulise kaldajoone ja viie saarega Pühajärv, asub
leidub: valdavalt Madal-Eestisiseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6% soolatoiteline (halotroofne). madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas (laguun) toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid leidub: Mullutu ja Oesaare laht iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel osatähtsus: 1,4% Eesti järved. Suuremad järved: Peipsi – Euroopas suuruselt 4.järv Narva veehoidla Võrtsjärv Sügavaimad järved: Rõuge suurjärv 38m Palkna järv 32m Udsu järv 30m Järvede liigitus tekke järgi: voortevahelised järved pikad ja kitsad paljud on soostunud kallastega kinni kasvamas (nt Soitsjärves ulatub
Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või 9+*-sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. +Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Pehmeveelised eutroofsed järved moodustavad väikese veevahetuse ja valgalaga pisikesed veekogud. Kujunenud on need oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud suuresti inimene, näiteks linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Selliseid järvi võib leida Lõuna- Eestis
-iseloomulikud liigid: kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp vesiroosid, räni-kardhein -osatähtsus: 36,4% uuritud järvedest Halotroofne – soolatoiteline -madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas (laguun) -toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate -veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid -leidub: Mullutu ja Oesaare laht -iseloomulikud liigid: kare kaisel, kamm-penikeel -osatähtsus: 1,4% Vähetoitelised järved : vähe mineraal- ja toiteaineid, liigivaene elustik -Nõmmejärved liivikutel, nt. Nohipalu Valgjärv -Raba- ja laugasjärved, nt. Nigula järv Rohketoitelised järved: palju mineraal- ja toiteaineid, liigirikas elustik -suure läbivooluga ja lähtejärved tiheda inimasustusega aladel, nt. Võrtsjärv, Pangodi, Saadjärv
Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. 6. Halotroofne (soolatoiteline) veekogu kujutab endast madalat, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ühenduses olevat rannalõugast (laguuni), mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid. Suuremad on näiteks Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm-penikeel, pilliroog. Elutingimused järves: Taimede ja loomade elu järves määrab ära toitainete ja hapniku hulk, päikesevalgus ja veetemperatuur. Kui järvevees on piisavalt toitu ja hapnikku, on selle elustik rikkalik. Vees olev hapnik on pärit õhust ning veetaimedest. Kõik organismid, ka taimed, kasutavad hapnikku hingamiseks
annaabi.ee 
