Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Probleemi püstitamine Kas raudrohtu võib pidada ravimtaimeks? · Taustinformatsioon Harilik raudrohi (Achillea millefolium) kuulub korvõieliste sugukonda. Teda käsitletakse mitmemaastaste rohttaimedena, kuid vahel peetakse teda ka poolpõõsaks, see võib põhjustatud olla tema kõrgest kasvust, mis ulatuda kuni ühe meetrini. Raudrohi on levinud Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ja Kaug-Idas. Samuti ka Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias, kuid seal on ta naturaliseerunud. Tal
Ikka pannakse tema lehte verejooksu peatamiseks haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta
Kõige olulisem väärtus on see, et neist saab arstimit suhkruhaiguse raviks. Teaduslikult on tõestatud, et mustikad on ka tõsisemate nägemishäirete ja silmahaiguste profülaktikas ning ka ravis hästi mõjunud. Samuti aitab mustikas igemepõletiku korral. Eriti sobilik on mustikaid tarvitada laste ravimisel, sest neil puudub kahjulik kõrvaltoime. Ka rahvameditsiinis kasutatakse mustikakeedist ägeda ja kroonilise kõhulahtisuse puhul. Mustikat peetakse iidseks ravimtaimeks. On teada, et Põhja-Ameerikas elanud indiaanlased kasutasid juba ammustel aegadel mustikate marju ravimtaimena. Mustikaid varuti ja kuivatati alati suurtes kogustes, et oleks midagi süüa ka niisugustel talvedel, kui kõik muud toiduvarud olid otsa saanud. Täheldati, et mustikate söömine muudab inimese tugevaks ning ka haigused ei tule kimbutama. Kuivatatud mustikad olid üheks komponendiks ka indiaanlaste leivas.
just Aasia köögist. Soja mainitakse esmakordselt Hiina imperaator Tsen Nungi poolt (2800 e.m.a), keda tuntakse "Hiina põllumajanduse isana". Soja hakkas levima ka naaberriikidesse peale esimest sajandit Jaapan, Indoneesia, Filipiinid, Vietnam, Tai, Malaisia, Birma, Nepal ja India. Soja oli sajandeid hiinlaste põhitoit ning see oli üks viiest pühast viljast. Hiina keeles tähendab sojauba suurt, paremat uba. Hiinlastele on soja olnud alati ka tähtsaks ravimtaimeks. Soja tähtsusest räägivad talle antud nimed, nagu Suur aare, Kollane kalliskivi, Taevane lind. Euroopasse saabus soja 17. sajandil, Ameerikasse 18. sajandil. Algul suhtus läänemaailm sojasse kui vaese rahva toidusse ning Ameerikas oli soja kasutusel vaid loomasöödana. Praeguseks on soja populaarsust kogumas terves maailmas. Läänemaailma arsti- ning toiduteadus on hakanud soja põhjalikult uurima. Seni tehtud uuringutes on selgunud, et soja
(Equisetum palustre) konnaosi, kuusk-jalg, lips-hein, lius-osjad Soo-osi on põldosja kõrval teine osjaliik, kes on inimesele sageli nuhtluseks saanud. Kuid erinevalt põldosjast, pole temast peaaegu midagi kasu. Ei kõlba ta ravimtaimeks ega loomadele söödaks. Ka ei ole ta nii kare, et temaga puhastustöid saaks teha, nagu seda on raudosi. Loomasöödaks ei sobi ta mürgisuse tõttu. Teda peetakse Eesti osjadest kõige mürgisemaks. Ta on ohtlik eeskätt sarvekandjatele koduloomadele ja sigadele, kuid
2 meetri kõrguseks. Õied on rabareberil väiksed, rohekaspunased ning pikis kobarais. Lehed on väga laid, juurmised, alusel südajad ning pikarootsulised. Taimel on lehelvarred hapukamaitselised ning neid kasutatakse näiteks kisselli tegemiseks ning koogile panemiseks kuid rabarberil ka raviomadused. Selleks, et leherootsud oleks mahlakad nig pehmed, tuleb juba ilmudes õievarred ära näpistada. Ravimtaimeks korjatakse juurikaid sügisel 6-8 aastaselt taimelt. Need kooritakse ja kuivatatakse. Rabarber sisaldab eeterlikku õli, parkainet ning rhabarbensiini. Rabarberi keedis lehevartest on kõige paremaks vahendiks lastele esimesel eluaastal kui neil on kõhukinnisus. Keedis aga juurest kui ka lehevartest on hea üldiselt verdpuhastav, isuandev ning seedimist edendav. Tinktuuri tuleb juurest võtta seedimisnõrkuse puhul ning ka soolte ummuksuse, maksa paistetuse, hemorroidide puhul (Lääts 1939).
on palju). Õitsemise ajal väga kaunis, samas ka võimsa lõhnaga. Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka. Maitsetaimena võime juba kevadel näppida väikesi lehekesi, ravimtaimeks korjame aga õitsemise alguses võrseid, st kogu maapealset osa kuni puitunud varreni. Tarvitame nii värskena kui ka kuivatatult. Oma aromaatsuse tõttu tuleb taime kuivatada kiirelt - hämaras, sooja õhuga ruumis. Kogu taim on väga tugeva aroomiga. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad
Juustesse torgatud värske liivatee muudab naise vastupandamatuks ja suurendab mehe iha. Armuloitsudes toob liivatee suhtesse hellust ja mõistmist. Kui pruudil on kingades liivatees, on peigmees alati truu. Hea uni. Traditsiooniline ravim kurvameelsuse vastu. Kõrvaldab väsimust, pessimismi, kahtlusi, hirmu ja apaatiat. Tugevdab närvisüsteemi, virgutab ja vabastab masendusest. Peetakse turgutavaks ja rahustavaks ravimtaimeks, mis toob selgust mõtetesse ja sobib kasutamiseks närvilisuse ja vaimse kurnatuse, hüsteeria, hajameelsuse ja keskendumisraskuste puhul. Usutakse, et taime või õli nuustumne aitab eksamipalaviku puhul, kirgastab mõtteid ja annab julgust ja turvatunnet. Liivatee suurendab kaastunnet. Vannivette segatud liivatee rahustab vaimu. NÕMM-LIIVATEE Thymus sepyllum Selle taime ajalugu on pikk ja väärikas
· Välispidiselt on astelpajuõli tarvitatud naha ainevahetuse korrastamiseks ja põletike vaigistajana naistehaiguste puhul. Õliga on saadud häid tulemusi ka maksa ainevahetushäirete (alkoholimürgistuse) ravimisel. Astelpaju lehtede tõmmis tugevdab juukseid, kõrvaldab kõõma ja taastab brünettide loomuliku juuksevärvi. KÜÜSLAUK · Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta. Hoiustada tuleks neid talvel jahedas
26 Päevakübar Punane päevakübar on aastasadu Ameerika indiaanlastel väga austatud taim, mis aitas parandada haavu ja andis vastupidavust karmides oludes. Üle 100 a tagasi hakati seda taime ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Taim pärineb Põhja-Ameerika lõunaosa preeriatest. On aretatud mitmeid liike ja praegu käivad uurimistööd rohkete sortide sobivuse üle ravimtaimeks. Kel seda taime veel ei kasva, ostkem seemned ja kasvatage taimed kevadel ette. Seemned idanevad 2 nädalaga soojas, kuid istutuskõlblikuks saavad nelja nädalaga. Välja istutatakse mai lõpus või juuni alguses. Esimese aasta lõpuks kasvatab punane päevakübar laiuva leheroseti ja veel saaki ei saa. Õitseb uhkelt alles järgmisel aastal. Särav päevakübar Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks.
naaskelsabasid. Jaapanlased on leidnud, et küüslauk tugevdab immuunsüsteemi ja ergutab sugunäärmete tegevust. Küüslauk kasvab pea kõikjal, ta tahab viljarikast pinnast ja päikesepaistelist kasvukohta. Võib kasvada kuni 60cm kõrguseks, tal on ühise kuivsoomusega ümbritsetud ja tütarsibulatest koosnev liitsibul (on ka teisi vorme). Küüslaugust kasutatakse mitte üksnes mugulat vaid ka rohelisi varsi, mis on samuti maitse- ja ravimtaimeks. Aednikud ei soovita neid ära võtta (üksnes õisikuvars), vaid siduda varred kokku. Tihti istutatakse küüslaugud paarikaupa, et siduda varred kokku tugevuse tagamiseks. Küüslauk vajab pikka kasvuaega - selles peitubki tema kasvatamise ainuke probleem. Soovitatakse küüned eelnevalt juba idandada ja panna maha märtsis-aprillis, kui maa on veel niiske. Kevadised öökülmad küüslaugu võrseid ei kahjusta. Hoiustada tuleks neid talvel
annaabi.ee 
