juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud silmadega itaalia päritolu ja vaba eluviisiga naist Joan Madou`d, kes sihitult ringi käib ja on liialt väsinud, et magama heita. Ravicil hakkab temast kahju, ta pakub naisele sigaretti, teeb talle välja paar jooki ning annab ka öömaja Internatsionalis- pagulaste hotellis, kus ta ka ise peatub. Veedetakse ühine öö kitsukeses hotellistoas. Järgmisel hommikul helistatakse Ravicile ning kutsutakse ta opereerima naist, kes on lasknud endale nurgatorhtri juures aborti teha. Ravic töötab illegaalselt Veber`i kliinikus, tehes operatsioone nii Veberi enda kui ka ihne doktor Duranti eest, saades vaid palugase staatuse tõtta hädavajalik summa, et ära elada. Kuigi Ravic on teinud mitmeid operatsioone ja tahtmatult tapnud inimesi nii sõjas kui ka operatsioonilaual, lööb iga kaotus ta taas rivist välja.
piinamise tagajärjel suri ta esimene naine. Ta küll kaitses elusid, kuid leidis, et Haake ei ole elu väärt ja tappis ta. Ekstreemsetes olukordades selgub, kui palju väärt on inimese tipuväärtused. Ravic oli truu, ka endale antud sõnadele ja ka suhetes ei petnud ta kordagi. Ta jäi truuks oma esimesele naisele ja ka Joanile, kes pani Ravici tundma, et ta suudab uuesti armastada. Kui Ravic Prantsusmaalt välja saadeti, leidis Joan endale uue mehe. Ravicile tegi see küll haiget kuid ta jäi truuks ja lasi Joanile minna. Kui kiiresti võivad puruneda inimese unistused? Teoses oli tegelane nimega Kate. Ta oli elujõuline, tugev ja naine, kes teadis, mida tahtis ja kuidas seda saavutada. Kate oli Ravicile hea sõbranna, kellega oli Ravicil meeldiv suhelda ja koos aega veeta. Kui Kate läks lahku oma abikaasast, tahtis ta minna Ameerikasse ning seal luua endale pere ja veeta oma vanaduspõlv seal. Ennem minekut oli vaja
" - Ravic (72) · Üksindus elu igavene refrään. (74) · Inimene on alati ja mitte iial üksi. (74) · ,,Kahetsus on kõige kasutum asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. ... Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." - Ravic (80) · ,,Võim on kõige nakkavam haigus maailmas." - Ravic (92) · ,,Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises." - Morozov (97) · Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui meeleheide, kui ta oli meeleheitel; ja midagi muud kui unustus, kui ta unustas. (132) · ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, missugused on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." - Ravic (153) · ,,Joo, vaiki ja ela, sa skalpelliga mõrtsukas." - Morozov Ravicile (164)
Tal olid suhtumis raskused, ta vihastus aegajalt kergesti ning tõstis käe minu vastu. Kui ravic naases, tahtsin tema juurde tagasi minna, kuid tema tõrjus mind, kuna leidis, et mul on vaja enda kõrvale meest, kes minust hoolib ning kellele saan kindel olla. Ühel ööl minu mees tulistas mind kaela, Ravic üritas mind operatsiooniga päästa, kuid see ei õnnestunud, oma surivoodil mõistsin, et tegelikult ta armastas mind ikkagi ,kuigi väitis muud. Ma olin õnnelik, sest sain Ravicile viimast korda õelda, kui palju ma teda armastan, ning sain kinnitust, et ka tema tunded olid midagi enamat, kui sõprus. Siis ilmus Silme ette erevalgus ning vajusin igavesse unne, teades et kõik on korras.
.."ma elan taas, ma kannatan, minugi pärast, aga elutormidele taas avatud, sest olen taassündinud ja lihtsa võimu all!" Tegelikult tundub nende kahe suhe võimatuna- nad on nii erinevad, neil on vähe ühist. Rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani- seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. Joan lasi end meestel kanda. Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks. Nii otsis ta ka Ravicilt tuge ja kaitset. Püüdes võimalikult kiirelt korvata kaotatud toetust Ravicilt , valis ta esimese ettejuhtuva.Ning siit alates läksidki nende teed nö lahku.Sel ajal kui Ravic riigist välja saadeti leidis Joan uue mehe. Algul nõrga ja abivajaja naisena tundunu oli tegelikult Joan selle vastand
uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam. Lõpuks saab ka Joani uus mees teada, et naine ei armasta teda. Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta. Ravic saadetakse maalt välja. 5. Tegelased Ravic- saksa pagulane Joan Madou- näitlejanna ja Ravici armastatu Morozov- Ravici sõber 6. ,,Tuult ei saa luku ja riivi taha panna."
tundnud teda ära. Ravic esines von Horni nime all. See oli kättemaksuplaani kogu alus. Haake ei kahtlustanud midagi, Ravic kasutas ära tema kiimalisust ja kõrvalise bordelli nime all sõidutab ta Haake metsa ja tappis ta ära. Ta mattis Haake maha ja kaotas kõik jäljed. Ravic tundis end isegi hästi pärast seda tegu. Ühel ööl helises telefon, helistas Joana kes tahtis, et Ravic tema juurde tuleks. Ravic ei läinud, sest Joana oli juba teda ühel korral niimoodi petnud. Kui Ravicile enam und ei tulnud, läks ta end pesema. Pesemise ajal kuulis ta koputust uksel, ukse taga oli Joana uus mees kes kutsus Ravici oma korterisse. Joana uus mees oli Joanat kaela tulistanud (see juhtus tüli käigus). Ravic käskis Joani haiglasse viia ja ta proovis haiglas Joani opereerida, ent see ei õnnestunud. Joan suri paari päeva pärast haiglas suurte koguste valuvaigistitega “Imelik, et saab surra, kui armastad.” Kui Ravic läks hotelli,
(Ta on peaaegu õnnelik, kui suudab ka Haakele kätte maksta, nii et kaob ta elu tumedaim vari.) Tegelikult aga tundub nende kahe suhe võimatuna - nad on nii erinevad, neil on õige vähe ühist. Leian, et rohkem kui Joani kui inimest, armastas Ravic seda, kuidas naine ta end tundma pani - seda, kuidas ta hakkas jälle elama. Vastasel juhul poleks näitlejanna iseloomuvead või täpsemalt - ta loomuomane glamuurilembus meest sugugi häirinud. Nende tüli Rivieras näitas, kuivõrd oli Ravicile tähtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. See armastus näitab veelkord, kui tähtis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud täisverelist ja õnnelikku elu, poleks Joan teda ehk niiväga köitnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka üksi, ilma Ravicuta hakkama saanud. Kiindumus kiindumuse, päriselt teise inimese pärast tekkis nende vahele alles lõpus, siis kui nad päriselt koos olla ei saanud.
nende suhe arenema. Ravici tunnetest ei ole vga kerge aru saada; kord on Joan talle ingel, kord tundub tiesti thine - ta ei mista naist lpuni. Nende esimesel hisel reisil - Rivierasse, on ka esimene tli. Ravic arvab, et Joan eelistab talle glamuuri ja jtaks ta iga hetk, kui midagi paremat silmapiirile ilmuks. See paneb Joani vihastama - sdistus oli tiesti alusetu. Nende kahe vahele tekib lhe. . Nende tli Rivieras nitas, kuivrd oli Ravicile thtsam tunne armastada ja olla armastatud, kui Joani tegelik loomus. See armastus nitab veelkord, kui thtis on inimsuhetes vastastikused vajadused - kui Ravic oleks elanud tisverelist ja nnelikku elu, poleks Joan teda ehk nii vga kitnud. Ja kui Joanil oleks olnud kellelegi toetuda, oleks ta vabalt ka ksi, ilma Ravicuta hakkama saanud. Kiindumus kiindumuse, priselt teise inimese prast tekkis nende vahele alles lpus, siis kui nad priselt koos olla ei saanud.
Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib naisele elukoha ning unustab juhtunu koos naisega. Kui Joan võltskirurgiga uuesti ühendust võtab taaskord abi vajades Ravic ei pelga, vaid otsib neiule töökoha ööklubis. Juhuslikust tutvusest sünnib suhe, mis mõlemaid pooli elule tagasi toob. Ravicile jääb Joan lõpuni müstiliseks. Mees ei mõista oma tundeid-- kord leegitseb armastus ja kirg, teisalt tundub naine talle tühine. Ravicile jääb mulje, et Joan võtab teda vaid aseainena ning jätaks ta silma pilgutamata, kui keegi parem silmapiirile ilmuks. Armastajate vahel tekib tüli ning see viib nad üksteisest kaugemale. Mõne päeva möödudes aitab Ravic tänaval üht õnnetuses haavata saanut ning mees arreteeritakse
Lk 127,,,,Kuuskümmend franki. Teile. Selle eest, et te mulle reuma jaoks retsepti andsite." ,,Ja kas aitas?" ,,Ei aidanud. Ega saagi aidata, niikaua kui ma siin öösel märja käs seisan." ,,Te olete kõige mõistlikum patsient, keda ma oma elus olen kohanud." (Ravic & lillemüüja) Lk 131,,Kate usaldas teda. Usaldus! Ahtake purukslõigatud kõht, milles elajas õgis. Kinni õmmeldud, ilma et midagi oleks saanud teha. Usaldus..." Lk 132,,Joan andus täielikult sellele, mida ta parajasti tegi. Ravicile meenus ebamääraselt, et selles peitus mitte üksnes võlu, vaid ka hädaoht. Joan polnud midagi muud kui joomine, kui ta jõi; midagi muud kui armastus, kui ta armastas; midagi muud kui unustus, kui ta unustas." Lk 133,,,,See on teine öö," ütles ta. ,,See on hädaohtlik. Tundmatuse võlu on kadunud ja usalduse võlu pole veel saabunud. Aga me saame sellest jagu."" (Ravic Joanile) Lk 140,,Ta polnud rauast, nagu Lucienne talle oli rääkinud, ta oli hullem kummist. Rauda
Sel hetkel tunneb ta , kuidas minevik ta lahti laseb. Teos ise on lõpuni väljaviidud, st. kõik lahtised otsad saavad lõpu. Ka Joaniga jõuab asi lõpule ja lõpuks tuleb välja, et ainus mees, keda ta tõeliselt armastab on Ravic. Joani näitlejast mees vehib püssiga ja tulistab Joanile kaela. Kuul jäi seitsmenda lüli vahele pidama. Ravic opereerib teda, kuid asjatult. Joan sureb kohe pärast seda, kui on Ravicile armastust avaldanud. Joan seletab ka, et kõik teised mehed olid ainult pöörasus ja , et ta armastab ainult Ravici. Teose lõpul ollakse juba kindel, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel algab sõda. Inimesed demobiliseeritakse ja kõik , kes saavad , püüavad põgeneda. Ravicile pakutakse ka põgenemist, aga ta otsustab põgenemise lõpetada, läheb oma hotelli, kus ees ootab politsei, kes pagulasi vahistab. Ravic saadetakse koos teistega pagulastega maalt välja.
annaabi.ee 
