Selliste otstega dna'd on võimalik liita ja saadakse rekombinatne dna. Geene saab kohale viia bakteri plasmiidiga, viirustega, kullapüstoliga ja taimedele agrobakteriga. 10. GM plussid Geenimutatsiooniga bakterid toodavad inimestele vajalike valke, suurem taimede saagikus, uued ravimid 11. GM miinused Võib olla keskkonnakahjulik, võib inimorganismile kahjulik olla(allergeenid), väheneb looduslik mitmekesisus, varane raukumine, juuste väljalangemine, XY-kromosoome kandev loode ei arene poisiks. 12. Mis on geeniteraapia Geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 13. Milles seisnevad geenimutatsioonid Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukleotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukleotiidi.
VIIRUSED on väga väiksesed (0.01-0.3µm), enamik on KERAJA, SILINDERJA või HULKTAHUKA kujulised. Nendes saab eristada ainult ühte tüüpi nukleiinhapet (DNA või RNA). Iga viiruse genoomi ümbritseb KAPSIID. LÜÜTILINE TSÜKKEL Viirus kinnitub rakule, sisestab sinna faagi DNA, milles sisaldub vajalik info valkude sünteesimiseks. Bakteriofaagi paljunemisperioodil toimub korduv replikatsioon ja kapsiidvalkude süntees, neist tekivad uued viiruseosakesed ning toimub bakteri surm. LÜSOGEENNE TSÜKKEL Rakku sisenenud GENOOM lülitub peremeesraku koostisesse ja säilib seal mingi aja mitteaktiivses olekus. Peremeesraku jagunemisega kanduvad geenid edasi tütarrakkudesse. Viirused on organismidele kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Nad võivad ka geene ühest organismist teistele üle kanda. LEVINUMAD VIIRUSED tuulerõuged, herpes, soolatüükad, marutaud, mumps, punetised, HIV. INIMENE kaitseb ennast viiruste eest, kui võtta antibioo...
nukust väljub valmik Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium, vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismidest, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Kahepaiksetel muutub moondelise arengu käigus lõpmus hingamine kopsuhingamiseks Lootejärkse arengu põhietapid siin eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumit ja sigimis võimelist e. generatiivset staadiumi neile järgneb vananemine millega kaasneb raukumine Millest sõltub organismide eluiga Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus ,mis kehtib élus looduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub geneetilistes mehanismidest ja keskkonna teguritest. Kõrematel organismidel eelneb surmale agoonia. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub , kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad
Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil:
tingimused 4.Kehasisene viljastumine? Kehasisene viljastumine esineb imetajatel,lindudel ,roomajatel ja lülijalgsetel 5.Vaegmoondeline areng? Mõnedel putukatel esinev moondeline areng,mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid esineb nt rohutirtsudel 6.Lootejärkse arengu põhi etappid? Juveniilnestaadium e noorjärk , generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk, raukumine e vananemis periood 7.Agoonia? Agoonia on faas enne kliinilist surma teadvuse ja pulsi kadumine, hingamise aeglustumine, reflekside kadumine. Elundkondade talitlus jätkub. Kui agoonias inimene abi ei saa, järgneb kliiniline surm. 8.Kliiniline surm? Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused ,kliiniline surm võib kesta 5 mine. 9.Pärilikkus?
Muutus geeni sees nukleotiidid (DNA molekulis on muutunud vaid mõned nukleotiidid) A, T, C, G Tekivad peamiselt replikatsiooni käigus sagedusega 1/miljoni nukleotiidi kohta. See toob kaasa vastava valgu aminohappelise koostise muutuse, mis omakorda väljendub fenotüübis. Tulemus võib olla väga suur või ka muutumatu. Kui üks või kaks nukleotiidi on kaduma läinud/juurde tulnud, muutub kogu aminohappeline järjestus valeks. Näiteid geenmutatsioonidest: · Varane raukumine- DNA helikaasi määravas geenis on viga. · Juuste täielik väljalangemine- A G · XY kromosoome kandev loode ei arene poisiks, kui testosterooni määravad geenis on viga. · Sirprakuline aneemia (ei haigestu malaariasse), sage Aafrika rahvastel. · Tsüstiline fibroos (kopsud limased, hingamisraskused) Eurooplastel levinuim geneetiline haigus (ei haigestu koolerasse, salmonelloosi) Leidub ka kasulikke geenmutatsioone:
lapse, pea ees, läbi emakakaela ja tupe oma kehast välja. Kohe pärast sündimist alustab laps hingamist ja tema veri hakkab ringlema läbi kopsude. Veidi aja pärast eraldub emakast platsenta- väljuvad päramised. Organismide loote järgne areng Algab sünniga ja lõpeb surmaga. Ontogenees- indiviidi areng viljastumisest surmani. Loote järgse arengu etapid: 1. juveniilne elujärk e noorjärk- Sünnist suguküpsuseni 2. sigimisvõimeline järk 3. vananemine e raukumine- Organismis toimub kõikide protsesside aeglustumine. Raukumine lõppeb Agoonia- kõigile kõrgematele organismidele omadele. Ei reageeri välisärritustele. 4. Kliiniline surm- kestus on 5 minutit. 5. bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus. Kordamisküsimused 1. Rakkude jagunemine. (interfaas, mitoos, meioos). 2.spermatogenees e spermide areng. 3.ovogenees e munaraku areng. 4.Inimese viljastumine. 5. Menstruaaltsükkel. 6
Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate sarnaseks läbides vahestaadiumid ning on iseloomulik selgrootutele, kaladele, kahepaiksetele. 7.Nimeta imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. 1. juveniilne organism a) kasvamine; b) elundkondade talitluse täiustumine; c) reflektoorse tegevuse areng; d) suguelundkonna areng. 2. Sigimisvõime-line elujärk: a) järglaste andmine; b) jätkub kohastumine. 3.vananemis-periood ehk raukumine: a) elundkondade talitluse häired; b) elutegevus aeglustub; c) muutub välisilme. 8.Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitluse häired, elutegevus aeglustub, välisilme muutub. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)lmetaja ontogeneesi võib jagada ......looteliseks....... ja lootejärgseks arenguks. b)Viljastumine võib olla kas organismi ........sisene........ või ..........väline.......... c)Ligikaudne nädal pärast ........viljastumist...........
FÜÜSIKALISED (kiirgused) 2.KEEMILISED (olmekeemia, torusiil, Fairy) 3.BIOLOOGILISED (hallitusseened, bakterid ja nende poolt toodetud mürgid) Mutatsioonilise muutlikkuse vormid ulatusest lähtuvalt 1.Geenmutatsioonid ehk punktmutatsioonid (muutused DNA primaarstruktuuris) Näiteks: vead replikatsioonil(nukleotiidide kadu, naukleotiidide juurdetulek, nukleotiidi asendumine teisega) Tulemuseks: uute alleelide teke Näited: varane raukumine, juuste täielik väljalangemine 2.Kromosoommutatsioonid (muutused kromosoomide pikkuses või ehituses) Nad tekivad vigadest meioosis ja mitoosis Näited: kassikisa sündroom 3.Genoommutstsioonid (homoloogiliste kromosoomide arvu muutus) Näiteks: Downi sündroom (21.kromosoomipaaris 3kromosoomi =47kr-i) Tekke iseloomult jaotatakse muutusi : Spontaansed muutused Tekitatud muutused 1. Tekivad iseeneslikult 1
ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8
Ussike toitub ja kasvab ja siis nukkub. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Anatoomilised muutused toimuvad nuku sees. Nukust väljub valmik. Vaegmoondeline areng - Sellise arengu korral jääb ära nuku staadium. Vastsündinu erineb küll täiskasvanud organismist, kuid kõik muutused toimuvad aktiivse elutegevuse käigus. Lootejärgse arengu põhietapid - Eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist e. generatiivset elujärku. Neile järgneb vananemine ja kaasneb raukumine. Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitus täiustub. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Agoonia - Esineb kõrgematel organismidel (k.a. loomadel) enne surma. Agoonias enamiku elundkondade talitus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Kui agoonias olevale inimesele abi ei osutata, järgneb kliiniline surm.
jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3. Vananemis periood, millega kaasneb raukumine Vananetakse kõikidel tasemetel (DNA, hormoonid, ensüümid). See haarab tervet organismi. Eluiga on määratud geneetilisest materjalis ja keskkonna teguritest. Bioloogiline kaitse vananemise eest: 1. Väga pikk suguküpsuseelne areng. 2. DNA vigade leidmine ja parandamine 3. Organism kindlustab enda sisekeskonna stabiilusese 4. Kehavõõraste ühendite lagundamine 5. Atkiivkaitse (õgirakud, antikehad) 6. Kehavõõraste ühendite/organismide isobeerimine 7
Muna-vastne(meenutab ussikest)- Puudub nukustaadium nukk(puudub aktiivne elutegevus)- Järglane muutub vanema sarnaseks valmik. aktiivse elutegevuse käigus. 1) Noorukijärk e. JUVENIILNE STAADIUM organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2) Sigimisvõimeline e. GENERATIIVNE STAADIUM 3) VANANEMIS STAADIUM, sellega kaasneb raukumine Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sültub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Agoonia- iseloomulik kõigile kõrgematele loomorganismidele. Kaob teadvus ja pulss, hingamine aglustub. Abi puudumisel järgneb kliiniline surm. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus, võib kesta 5 minutit ja peale seda saabub bioloogiline surm, siis ei ole enam võimalik inimest elustada. TAIMEDE LOOTEJÄRGNE ARENG
2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26.Vananemine organismi tasemel on tingitud nii
laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline surm võib kesta kuni 5 minutit, enne kui saabub bioloogiline surm. Inimest
1) Juveniilne e.noor järk – elundkondade talitlused täiustuvad. Oskused keskkonnas hakkama saada suurenevad. Kujunevad suhted teiste organismidega. Organism kasvab intensiivselt. 2) Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline periood – väga aktiivne periood. Töö ja sigimine, sigimine ja töö. Inimese sigimisvõimeline periood algab hiljem, kui bioloogiliselt ette määratud, sest enne on vaja saavutada sotsiaalne küpsus. 3) Vananemine ehk raukumine – haigused, ainevahetus aeglustub, välised muutused; lõppeb surmaga 21. kuidas jaotatakse kasvamist? 22. Kirjelda otsese ja moondelise arengu erinevusi, too näiteid organismide kohta Otsene areng: järglane on sündides kohe vanema moodi; nt. imetajad, linnud Moondeline areng: järglased erinevad vanemorganismist, läbivad enne täiskasvanuks saamist mitu etappi: muna → vastne → (nukk) → valmik; nt. kalad, kahepaiksed, putukad 23
spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub organismi välisilme
Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest
organismidega üldiselt toimub noorjärk-juveniilne järk aju areng,,kasv,areng, sigimisjärk-generatiivne järk sugueluntite kasv,suguhormoonide eritus,arenevad sugurakud,meestel (suguelunte kasv,hääle muutus,karvakasv suureneb lihaste ja kiudude kasv intensiivistub munandigte arenevad spermid) naistel(hormoonid käivitavad manarakkude küpsemise rindade kasv ,puusade laienemine ,rasvkude nahaalune pakseneb algab mensstruaaltsükkel vannemisjärk-raukumine väheneb lihasmass ja suureneb rasvkoe hulk,nahkordsud ,meelte nõrgenemine maksan ja neerude talituse aeglustumine 13. Surma faasid, tunnused bioloogiline surm-ajusurm,aju ei reageeri ,raku ainevahetus katkeb,keha temp langeb võrreldes välistemp ,elutähtsad talitused peatuvad kliiniline surm-süda jääb seisma ,ei hinga,vereringe lakkab,nahavärvus muutub,kesknärvisüsteem ei kotrolli keha tegevut (elustada 3-5 min) 14.Ajusurm, organidoonorlus
a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid. Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne. rakud ei jagune nii kiiresti, nendesse kuhjuvad jääkained, veresooned jäigastuvad. Keskkonna tegurid peavad soosima elamist. On olemas teatud bioloogilised katised vananemise eest. Neid on mitmeid nt üks on see, et väga pikk suguküpsuseelne areng. DNA
kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C) ja tümidiinfosfaat(T)
• Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine o Isas –ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine o Jaotatakse kehasiseseks ja kehaväliseks Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud,
annaabi.ee 
