-Siseriikligud pinged, Revolutsioonid (maha) -Suur lüüasaamine, Üritati Balkanit aidata Austria-Ungari vastu. -Kiiresti arenev riik I ms põhjused. Kõik olid Serbia vastu ja üritasid neid välja süüa. Kõik lähedal asuvad riigid olid Austria poolel ja aitasid Serbiat merest Ära lõigata. Austria kartis Serbia tugevnemist kuna siis võiksid tekkida rahutused slaavlastest elanikkona seas keda Austrias oli 23 mlj Kolmikliit Sksmaa, Austria-Ungari +Suur % oli mobiliseerituid, Raudteesid palju, teravilja palju -Väike rahvaarv, ainult üks tugev riik (Sksmaa) =Sõjaks väga hästi valmis, võrreldes antantiga Antant GB, Prts, Venemaa +Tugev merevägi(GB, Prts), mobiliseeritute koguarv on suurem kui keskkriikidel. Rahvaarv on suurem -Venemaa on nõrkus, Asuvad kaugel üks- teisest, mobiliseeritute arv sõja alguses väike =Ei ole hästi valmis sõjaks v.a. Prts. Venemaa pole üldse valmis. Eesti iseseisvumine -Veebruari revolutsioon,
1918. aastal moodustati Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee. Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit. Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks
tootmiselt üle masintootmisele, mis tõi kaasa suurte tootepartiide masstootmise. Ladustamine andis võimaluse hoida suuri kaubakoguseid enne müüki. Kuna laondusel olid tihedad koostöösuhted transpordiga, oli ladude ehitus ja planeering juba tollal mõjutatud domineerivatest veoviisidest ning vahenditest. Sadamatest paiknevad laod täitsid laevadega veetavate kaupade jaoks konsolideerimis- ja distributsiooni funktisooni. 19. sajandil hakati kasutuselevõtma raudteesid, mis tõi kaasa ladude ehitamise raudteesõlmedesse. Raudteevedude arenedes mindi üle kaupade transiitveole. Sellega koos arenes välja vaheladustamine, mis tähendas transiitladustamist suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida transiidiladudes ilma ladustamise eest eraldi tasumata isegi kuni aasta. Pärast teist Maailmasõda võeti laonduses laialdaselt kasutusele tõstukid. See võimaldas muuta ladustamise efektiivseks läbi hea ruumikasutuse
a. Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, vabrikus töödeldi puuvilla, mis toodi Ameerikast ja Egiptusest. · Tekstiilitööstuse kõrval arenes kiiresti ka metalli- ja masinatööstus keskusega Tallinnas. · 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane.
Küll aga kirjutati alla Eesti-Vene
mittekallaletungilepingule. 22.09.1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige.
8) Milles seisnes kriis, Eestis 20.lõpp-30.algul (majanduses, sisepoliitikas)?
1929.aastal algas AmeerikaÜhendriikides ülemaailmne majanduskriis, mis jõudis Eestisse1933.aasta
suvel. Langesid toiduainetehinnad maailmaturul, tollimaksud tõusid.
1) MAJANDUS: tõi kaasa tööpuuduse=>hädaabi tööd, töötud ehitasi raudteesid, maanteid, lennuvälju
Olid rahalised raskused=>krooni devalveerimine, kokkuhoiupoliitika
Väljavedu
ühtsust, saksa kirjandust, teatrit, Saksamaa õhutas kunsti. kolooniapoliitikat Kujunesid erinevad seltsid Saksamaal rahvuse võimlemis-, meestelaulu seltsid, ülehindamine, teise rõhutati reformide tegemist, halvustamine kaotati pärisorjus Saksa riikides, tpimus majanduslikareng- rajati palju raudteesid 11. Millised on industriaalühiskonna tunnused? Masstootmine- asju toodeti umbkaudses koguses, vahel jäi üle, vahel puudu monopolid- puudus konkurents, tootja võis hinna ajada nii kõrgele kui soovis masinatega töö linnastumine ehk urbaniseerumine; rahamajandusel väga suur roll
4. Transport Andid on alati olnud hirmuäratav barjäär kommunikatsiooniks, mis omab suurt mõju majanduslikule ja kultuurilisele arengule piirkonnas. Tootmiskeskused on tavaliselt sadamatest kaugel ja mägine pinnamood teeb raudteede ja maanteede ehitamise raskeks ja kulukaks. Väikeste kogukondade, farmide ja turgude vahel on endiselt kasutuses kariloomade jaoks tehtud teed. Palju kasutatakse hobuseid, eesleid, Colombias ka härgi ja Peruus ja Boliivias on ka laama tähtis veoloom. Enamus raudteesid on ehitatud kaevandusproduktide ekspordiks või on vähe arendatud. Tšiili ja Argentiina vahel on 2 rahvusvahelist raudteed, Boliivia pealinn La Paz on ühendatud Buenos Airese, Tšiili ja Titicaca järve kaudu Peruuga. Peruus on 2 olulist siseraudteed, Ecuadoris läheb põhiline raudtee Quitost Guayaquili ja Colombias ühendab peamine liin Bogotat Kariibi mere rannikuga. Teed sobivad paremini Andide põllumajanduslikele regioonidele, sest väikesed ja teineteisest eraldatud keskused teevad
ja Ranniku-Kordiljeeride vahelises orus. Peamiselt kasvatatakse puu- ja köögivilju (eelkõige viinamarju, millest valmistatakse veini) ning ka teravilju. Üsna hästi on mägedes levinud aga karjakasvatus. Põhiliselt kasvatatakse lambaid ja veiseid. (Joonis 3) Sellise reljeefiga riigis on raskendatud ka infrastruktuuri rajamine. Kuna mägedesse on teede ehitamine üsna keeruline, sest teid ei saa teha sirgeid, vaid need on käänulised, on sinna rajatud palju raudteesid. Üpris hästi on riigis arenenud lennundus. Joonis 2: Tsiili pinnamood ja veestik. 2 Tänu Tsiili imelisele ja tavapäratule loodusele, külastab riiki palju turiste, igal aastal umbes 2 miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm.
ei pääsenud Euroopa juudid ega idaeurooplased, kuna kehtis rahvuslik-rassistlik arvamus, et „Ameerika peab jääma ameeriklastele“. Eestisse rändasid sisse peamiselt tsaariajal Venemaale läinud kohalikud, vähe rännati välja Austraaliasse, NSVL’i ja Ameerikasse. 29.Maailmastumisidee ja -praktika kriis 1930. aastatel. Majandusideede valdkonnas süvenes kapitalismikriitika ja antiliberaalsed majandusvaated, sooviti kaitsta siseriiklikku majandust, riigistades kaevandusi, raudteesid ja elektrijaamasid, samuti kehtestades väliskaubanduspiiranguid, tolle ja tariife. Sooviti vähendada maade seotust maailmaturuga. Poliitilistes ideoloogiates süvenes demokraatiakriis, tekkisid totalitaarsed ja antiliberaalsed ideoloogiad: fašism ja kommunism. Kommunism oli sügavalt kapitalismikriitiline, kuid toetas ka äärmuslikku globaliseerumist, kujutades maailma ette lõpuks kommunistlikule korrale allutatud ühise ruumina
annaabi.ee 
