magneesiumhüdroksiid 5. Liigitage järgmised ained anorgaaniliste ainete põhiklassidesse: a. K2SO4--Sool c. P4—Allotroop/lihtaine e. Ca(HCO3)2--Vesiniksool g. H2TeO4--Hape b. Mn(OH)4--Alus d. CrO--Oksiid f. Sr—Lihtaine h. N2O--Oksiid 6. Andke nimetused järgmistele ainetele: a. Sn(OH)4—Tina(IV)hüdroksiid c. I2O7—Dijoodheptaoksiid e. CuSO3— Vasksulfit b. Ni2(SO4)3—Nikkel(III)sulfaat d. HNO2—Lämmastikushape f. FeS— Raudsulfiid 7. Millised järgmised väited on õiged, millised valed? Vale väide parandage eitust kasutamata. a. Kõik aluselised oksiidid reageerivad veega(Vee asemel -Happega), moodustades aluseid(Aluste asemel -Soola ja Vee). b. Enamus happelisi oksiide reageerib veega, moodustades happeid. Õige. c. Soolad on liitained, milles metalli anioonid(Aniooni asemel -katioon) on seotud happekatioonidega(katiooni asemel-Happejääkaniooniga). d. Igale hapnikhappele vastab happeline oksiid. Õige. e
MUNAREBU Koostis: -Vesi 50% - Valgud 17% - Rasv 31% -VITAMIINID A,D,E,K,B -Fe - Rebus vitamiine lõhustavaid aineid pole Omastub nii toorelt kui kõvaks keedetult - Kolesterool küll, kuid küllastunud ja küllastamata rasvhapped on tasakaalus ja ei mõjuta kolesteroolitaset. - Tervisemunas 4-7 korda rohkem küllastumata rasvhappeid - Munarebu värvus oleneb toidust, mida kana sööb. -Seismisel munaväädid lõtvuvad ja rebu liigub munas - Pikal keetmisel tekib raudsulfiid, mis on sinakas - Muna reageerib hõbedaga, niiet ära söö muna hõbelusikaga ja serveeri muna hõbenõudel. - Härjasilma maitsesta oskuslikult SÄILITAMINE -Pesemata muna seisab kauem - Külmikus säikita tömp ots üleval- nii püsib rebu paremini keskel - Toatemperatuuril säilib 2-3 nädalat - Üks päev toasoojas on sama, mis nädal külmikus. -Külmikus max. 1 kuu NB! -Parem ära külmuta, kui juhtus, siis tarvita kohe peale sulatamist! - Võtavad lõhna juurde
üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Marsi kuud Phobos (lad., "hirm") ja Deimos (lad., "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Phobos Deimos Rohkem kui 100 aastat on väideldud, et Marsi pinnal paistvad tumedad jooned (nn
Keemiatööstuse oksüdeerija. Meditsiin. Väävel Väävlit leidub looduses ehedana peamiselt orgaanilistes piirkondades. Suuremosa väävlist leidub looduses ühenditekoostises. H2S- sulfiidid, SO4- sulfaadid. Oksüdatsiooni aste: -; V; V Füüsikalised omadused: *kollane rabe kristallaine *kergesti pulbristub *vees ei märgu Keemilised omadused: Võib olla nii oksüdeerija kui redutseerija. O2 SO4 (vääveldioksiid) Fe FeS (raudsulfiid) H2 H2S (divesiniksulfiid) Cu Cu2S [2Cu + S = Cu2S Vask () sulfiid] Hg HgS (elavhõbesulfiid) [elavhõbeda kahjutukstegemine S pulbriga] Väävli looduses ja kasutamine: S looduses: ehedalt maapõues Ühenditena: sulfiidid sulfaadid valkudes koostiselement elusorganismides S kasutusalad : väävelhape väetised, ravimid, lõhkeained taimekaitsevahendid tuletikud kummi vulkaniseerimine tselluloos ja paberi tootmine Lämmastik
Marsi sisemust tuntakse ainult pinnalt saadud andmete ja planeedi üldstatistika kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Nagu Merkuuril ja Kuul, paistab ka Marsil puuduvat aktiivne laamtektoonika; pole tõendeid pinnahorisontaalse liikumise kohta, mille tagajärjel Maal on tekkinud kurrutatud mäed. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus. Paljudes Marsi paikades on väga selged tõendid erosioonist, kaasa arvatud suurtest
neelates, laguneb vees eksotermiliselt, andes [Cu(H2O)6]2+, mis on paramagnetiline Kasutamine - Tähtsus - Saamine 1) Vask (II) sulfaati valmistatakse tööstuslikult rikastades vaskmetalli kuuma kontsentreeritud väävelhappega või selle oksiide lahjendatud väävelhappega. Laboratoorseks kasutamiseks tavaliselt ostetakse vask (II) sulfaati. 2) Kalkopüriidi kuumutamisel oksüdeeruvas õhkkonnas vaskoksiid oksüdeerub vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks. 2 Cu2S.Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3 Reaktsioonid 1) Vask (II) sulfaat reageerib vasest aktiivsemate metallidega. CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Mõned aktiivsemad metallid nagu magneesium või alumiinium tekitavad sekundaarseid reaktsioone, kus nad moodustavad veega hüdroksiide ja samal ajal eraldavad vesinikgaasi. 3 CuSO4 + 2 Al Al2(SO4)3 + 3 Cu 6. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 - Vaskkarbonaathüdroksiid
Aga igal juhul on ta kahjulikuks lisandiks, mistõttu eesmärk on viia nende sisaldus miinimumini kuni 0,05%. Tavaterastes lubatakse rohkem, kvaliteetterastes see alampiir on ainult 0,015 vms. S põhjustab terases nähtust, mida nimetatakse punahapruseks ehk teras muutub hapraks punase hõõgumise temperatuuril, kuskil alates 900 kraadist. (Muidu terase hõõgutusvärvused on erinevad.) Punahaprus seisneb selles, et umbes 1000 kraadi juures (988 kraadi) tekib meil väävlis ühend raudsulfiid, mis koos rauaga moodustab eutektikumi (eutektikum oli madala sulamistemperatuuriga). Terases austeniidi terade vahel (1000 kraadi juures oli meil austeniit) tekib austeniidi piiril raudsulfiid koos rauaga, moodustub eutektikum ja tekib sulafaas austeniidi terade vahel - FeS +A(sel temperatuuril on austeniit). Kui sellist terast sepistada, siis seal, kus on sulafaas, seal terastruktuur rikutakse. Ei pruugi plastselt deformeeruda, vaid
Aine on kõige stabiilsemas olekus, kui tema H=0. Mida väiksem on tekke-entalpia, seda ebapüsivam on aine. 7. Puhas vesi keeb konstantsel temperatuuril. Milleks kulub keemise vältel neelduv energia? Keemiliste sidemete lõhkumiseks. 8. Kumma süsteemi entroopia on suurem (samade ainekoguste korral)? a) vesi ja suhkur - suhkrulahus, b) väävlikristall - peenestatud väävel, c) raua- ja väävlipulbri segu - raudsulfiid. 9. Milline on S märk järgmistes protsessides? Miks? a) CaO(t) + CO2(g) CaCO3(t), |S<0 tekivad keemilisedsidemed b) 2 H(g) H2(g), |S=0 aine olek ei muutu c) NH4HCO3(t) NH3(g) + CO2(g) + H2O(g), |S>0 keemilised sidemed katkevad d) Fe(t) + H2SO4(l) FeSO4(l) + H2(g). |S>0 saadustes eraldub gaas 10. Milline on jää sulamise G märk järgmistel temperatuuridel:
kaudu. Nende andmete põhjal oletatakse, et Marsil on tihe tuum raadiusega umbes 1700 km, sulakivimist vahevöö, mis on natuke tihedam kui Maa oma ja õhuke koor. Globaalse magnetvälja puudumine näitab, et Marsi tuum on arvatavasti tahke. Marsi suhteliselt madal tihedus on sarnane teiste maiste planeetidega, mis tähendab, et tema tuum sisaldab arvatavasti suhteliselt suure osa väävlit lisaks rauale (raud ja raudsulfiid). Nagu Merkuuril ja Kuul, paistab ka Marsil puuduvat aktiivne laamtektoonika; pole tõendeid pinnahorisontaalse liikumise kohta, mille tagajärjel Maal on tekkinud kurrutatud mäed. Ilma laamade liikumiseta seisavad "kuumad kohad" Marsi koore all samas kohas. Sellega võib seletada Tharis'e kühmu ja tema tohutute vulkaanide olemasolu. Siiski näib, et Marss võis olla palju aktiivsem kaugemas minevikus.
taimed kasutavad selleks otstarbeks vett.Anaeroobsetes tingimustes sõltub sulfiidi (S2-) edasine saatus positiivsete ioonide kättesaadavusest. Sageli moodustub väävelvesinik (divesiniksulfiid H2S). See eraldub mullast või setetest gaasina. Viimane haiseb tugevalt mädamuna moodi ja on väga mürgine. Kui keskkonnas on raua ioone, moodustub sageli raudsulfiid (FeS). H2S on võimalik ka redutseerida ja kasutada selles sisalduvat energiat kemosünteesil. 22. Lagunemise roll aineringes. Põhilised lagunemisprotsessid keskkonnas. Lagunemisel on tähtis osa aineringes kuna autotroofsed (produtsendid) organismid nagu bakterid ja taimed sünteesivad orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest, seejärel heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja
räbusse ja lahustub rauas parandades terase omadusi. Mangaan tõstab märgatavalt terase tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning samalajal vähendab väävlisisaldusest tingitud kuumhaprust kõrgetel temperatuuridel. Mangaani olemasolu terases soodustab väävliga rasksulava ühendi MnS tekket (sulamis temperatuur 1670°C), millega välditakse punahapruse võimalus. c)Väävel (S) Väävel on terases kahjulikuks lisandiks. Rauaga moodustab väävel keemilise ühendi raudsulfiid FeS, mis tardolekus ei lahustu rauas, kuid lahustub vedelmetallis. Keemiline ühend FeS moodustab rauaga kergsulava eutektikumi sulamistemperatuuriga 988°C. Madalast sulamis kristallisatsioonitemperatuurist tingituna kristalliseerub FeS viimasena, paiknedes üldjuhul terapiiridel. Terase kuumutamisel kuumvormimise temepratuurini (1000°C...1200°C) eutektikum sulab, muutes terase hapraks teradevaheliste sidemete nõrgenemise tõttu. Seda
annaabi.ee 
