suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Marsi pind Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking I maandumispaiga pinnaseproovist 12 15% rauda, 13 15% räni, 3 8% kaltsiumi, 2 7% alumiiniumi ja 2 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide. Fakte *Marsil ei ole globaalset magnetvälja. * Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes * Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kas Marsil on elu? Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Võibolla.
A D U Foto: A.Kull Iquitos, Peruu. S Ekvatoriaalne vihmamets. Temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Vihmametsa keskkond · Ühtlaselt soe, niiskust palju M · Muldkate paks, palju rauaoksiide, A punane. Väga erosiooniohtlik ning suhteliselt toitainete vaene. A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A
ka vedelat vett. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel hulgal automaatjaamu. Kuu kivimid sarnanevad oma koostiselt maakoore kivimitele. Kuu tihedus on suhteliselt väike. Kuul puudub magnetväli. · MARSS Marss oli Kreekas sõjajumal ja Roomas põllumajandusjumal. Marss sai selle nime vastavalt oma punasele värvusele, mis tuleneb vettsisaldavte rauaoksiide suurest osakaalust. Marsi kutsutakse ka mõnikord Punaseks Planeediks. Selle planeedi nime järgi on nimi pandud ka kalendrikuule märtsile. Marsi ööpäev on ainult nelikümmend minutit pikem Maa ööpäevast ning tema telje ümber pöörlemise periood on peaaegu samasugune kui Maal. Marsil vahetuvad aastaajad. Marsi atmosfäär sisaldab ainult vähesel hulgal hapnikku ja veeauru. Kuna Marsil on vähe veeauru, siis tekib seal ka harva pilvi. Marsil on mitmekesine ja huvitav maastik,
Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist. Mõnikord peetakse savikildaks kõiki muda (aleuriit ja savi) kivistumisel tekkinud settekivimeid, kuid sageli on oluliseks ka kildalise tekstuuri olemasolu. Kildalisus eristab sel juhul savikilta mudakivimeist. Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid. Lisaks võib savikilt sisaldada ka karbonaatseid mineraale (kaltsiit, dolomiit, sideriit), sulfiide (püriit, markasiit), rauaoksiide (hematiit, götiit) ning kerogeeni. Savikildad on väga tähtsad kivimid, sest nad moodustavad umbes poole kõigist settekivimeist. Nende rohkus on seletatav aleuriidi ja savi rohkusega settekeskkondades. Savi ja aleuriit settivad väheliikuva veega veekogudes. Näiteks meredes, mis on piisavalt sügavad, et nende põhi oleks lainetuse mõjuulatusest väljas. Seega on savikildad enamasti merelise päritoluga settekivimid. Vahel on savikilt moodustunud ka järve- või jõesetteist
Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis ,,Viking 1" maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse (6)." 2.5 JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter on meie planeedisüsteemis viies (7). Jupiteril nagu ka kõigil teistel hiidplaneetidel puudub tahke pind. Teleskoobis on
Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse · Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. · Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. · Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased
Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga harvad. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suured ja väiksemad voolusängid. Praeguselajal leidub vett aiunlt jää või auruna. Marsil avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsil on ka kaaslane nii nagu Maal ja veel teistel planeetidel. Marsi kuu Deimos(läbimõõt 14 km) on Päikesesüsteemi väikseim teadaolev kuu. Oletatakse ka, et kunagi on Marsil eksisteerinud mikroskoopiline elu. Kaugplaneedid Planeedid tekkisid ka Päikesest ümritseva ketta külmemas välisosas. Päikesest mitmesaja miljoni kilomeetri kaugusel kasvasid kehad, millest hakkasid moodustuma nüüdsed Jupiter ja Saturn
vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C. Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus).
taimkatte järgi (Köppen) b) Õhumasside alusel (Strahler) c) Mullaveebilansi alusel (Thornthwaite) 43. Kliima tüübid ja nende iseloomustus Ekvatoriaalne vöönd: 10N 10S niiske ekv aastasademetesumma on tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates
Taimkatte uurimisel püütakse mulla mõjust peegeldunud signaalile tavaliselt lahti saada. Mullatüübi teadmine oluline lisainfo kaugseire andmete tõlgendamisel. Erinevate mullatüüpide peegeldumisspektrid palju orgaanikat ja peen struktuur, lõimis vms väike peegeldumine eri lainepikkustel; suur rauaoksiidide sisaldus ja peen struktuur veel madalam peegeldumine, kuid väikestel lainepikkustel suurem; a-st järgmine, heledam, on vähe orgaanikat ja vähe rauaoksiide, kõige heledamad on madal orgaanilise aiene sisaldus, kuid keskmine raua-oksiidide sisaldus. Muldade peegeldumisomadused olenevad järgmistest teguritsest: - Keemiline koostis (raudoksiidi ja karbonaatide sisaldus eriti), lähtekivim - Orgaaniliste ainete sisaldus (huumus) - Mulla niiskus ja poorsus - Mula osakeste suurusjaotus (tekstuur) - Mullapinna struktuur e karedus Kuiva mulla heleduskordaja kasvab praktliselt kogu nähtava, lähedase ja keskmise infrapunase spektri
õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon. Muldkate paks, aga orgaanika- ja toitainetevaene, aluste ja ränioksiidi väljauhtumise tõttu palju rauaoksiide, punane, happeline. Väga erosiooniohtlik. Väga tundlik metsa raiumisele ja põletamisele, algab mulla erosioon ja kiire toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid
annaabi.ee 
