Musta augu mass kasvab. 7. Stabiilse tähe korral on tasakaalus kiirguse rõhk ja gravitatsiooniline tõmbumine. 8. Tähe tuumas lõpeb vesinik, gravitatsiooniline tõmbumine ületab kiirguse rõhu ja täht kukub iseenda raskusest kokku. Selle käigus tekivad uued plahvatuslikud reaktsioonid, mis paisutavad tähe suureks. Tekib hiidtäht. 9. Tähe tuumas tekivad sellised reaktsioonid, mis annavad vähem energiat (heeliumi tuumad ühinevad süsinikuks ja need omakorda rauaks). Selline täht tõmbub vaikselt kokku valgeks kääbuseks. 10. Pruun kääbustäht tekib, kui algne gaasipilv on väike (termotuumareaktsiooni ei toimu). 11. Mitmiktäht tekib siis, kui algne gaasipilv on väga suur. 12. Mida suurem on tähe mass, seda tormilisem on tema areng ja seda lühem on eluiga. 13. Galaktika on tähekogum, kus on umbes 100 miljonit tähte. 14. Universum on struktuurilt nagu mesilaskärg, mille sõlmedes on galaktikad. 15
Teraseid ja värviliste metallide sulameid toodetakse erineva töötlusviisi ja sortimendiga . Iga töötlemisviisiga saadava materjali pinna kvaliteedi ja täpsuse kohta kehtivad kindlad nõuded. Sulameid, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, nimetatakse terasteks. Suurema üle 2,14%, süsinikusisaldusega sulameid nimetatakse malmideks. Praktikas kasutatakse teraseid kuni 1,4% ja malme kuni 4,5%C sisalduse piires. Sulameid süsiniku sisaldusega alla 0,008% nimetatakse elektritehniliseks rauaks. Joonis Terase tootmine 2012 Riik Mlj t 1 Hiina 716.5 2 Jaapan 107.2 3 USA 86.6 4 India 76.7 5 Venemaa 70.6 6 Lõuna-Korea 69.3
energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Edasi: väiksemad tähed kustuvad ja suuremad võivad plahvatada. 7. Mis on protuberantsid ehk loited – kirjelda neid, milline mõju on neil Maale. - Päikese servale jõudnud laikude vaatlus näitab, et laikudega kaasnevad loited e. protuberantsid -- aine paiskumine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele. Enamus
malmkastidesse ja nendele puistatekse peale puhast kuiva liiva. Liiva puistamine on vajalik selleks, et 1õõmutamisel ei tekiks kaardumist valandi enese raskuse ja temal asuvate teiste valandite raskuse toimel. Kastid paigutatakse 1õõmutusahjudesse. Ahi kuumutatakse temperatuurini 900 - 950° ja sellel temperatuuril hoitakse valandeid 10 - 20 tundi; sõltuvalt malmi ränisisaldusest. Lõõmutustemperatuuril koosneb valgemalmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Tsementiit laguneb rauaks ja grafiidiks. Raud lahustub austeniidis, grafiit aga jääb püsima struktuuriosana, teise tahke faasina. Pärast lõõmutamise esimest staadiumi (s.t. pärast lõõmutamist temperatuuril 900-950°) koosneb malmi struktuur austeniidist ja grafiidist. Tempermalmi lõplik struktuur oleneb sellest, kuidas toimub edasine jahutamine. Kui pärast lõõmutamise esimest staadiumi jahutada malmi suhteliselt kiiresti (õhus), siis austeniit
reisilaevadel, plekkide eemaldamine siidilt ja villalt, laava olemus ja temperatuur, suhkru tootmine jne. , jne. Lavoisier seadis Relvapalatis sisse laboratooriumi, mille sisustas kõige uuema ja kallima aparatuuriga ja kus käisid teadusmaailma helgemad pead. Kui Laoisier Relvapalatis oma katsetustega alustas, oli keemia alles keskaegsetes lapskingades. Tollal leidus "keemikuid", kes väitsid, et vett annab "muundada mullaks, mulda rauaks ja rauast saab valmistada kulda. Lavoisier erines tollastest alkeemikutest kasutades spekulatsoonide asemel fakte. Antoine Lavoisier tõestas, et taimed ei ole üksnes "puuks muundatudveehulk", vaid et tegemist on veest, mullast ja õhust eraldatud erinevate ainete kogumiga. Järgmisena tahtis ta kindlaks teha nende ainete koostist. Eriti huvitas teda õhu koostis 1777. aastal teatas Lavoisier: " Õhk koosneb kahest elastsest vedelikust, millest üks on hingatav ja teine mürgine"
mõjutab suuresti vesiniku "põlemist". Vesinik kaotab võimaluse reguleerida oma temperatuuri ja seega tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. See omakorda suurendab siserõhku, mis sunnib tähe pealmised kihid paisuma. Väiksemate tähtede surm. Kui väga väike täht hakkab paisuma, muutub ta punaseks hiiuks. Selles olekus hakkab täht süteesima energi saamiseks heeliumi süsinikuks ja seda omakorda rauaks. Kuna need elemendid annavad tunduvalt vähem energiat, siis hakkavad väiksed tähed kokku tõmbuma, muutudes lõpuks valgeks kääbuseks. Selline täht kiirgab väga vähe, aga võib oma sisemise energia varul elada veel miljardeid aastaid. Kui lõpuks jahtub ka valge kääbus, jääb sellest järele külm ja väga raske tuum, mida kutsutakse mustaks kääbuseks. Selline lõpp peaks olema ka meie oma tähel, Päikesel. Suurte tähtede lõpp.
Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks. Raua füüsikalised omadused: · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega tahke metall · Raua tihedus on 7874kg/m3 · Sulamistemperatuur on 1538°C · Raud kuulub ferromagneetikute hulka, kõrgel temperatuuril kaotavad metallid enda magneetilisuse u794°C, kus rauakristalli struktuuris toimuvad muudatused, alfa raud läheb üle beeta rauaks ja magneetilised omadused kaovad. · Raud on plastiline, temperatuuri abil on seda on võimalik valtsida ning sepistada · Raud on hea soojus- ja elektrijuht · Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta korrosiooni suhtes Füsioloogilised toimed:
8. Mitu grammi süsinikdisulfiidi võib saada 60 g süsiniku kuumutamisel 300 g väävelhappe toimel 260 kg vesinikkloriidi. Milline oli protsessi saagis? [85%] väävliga? 9. Alumiiniumi reageerimisel soolhappega tekkis 534 g soola. Mitu liitrit eraldus seejuures vesinikku? 10. Mitu liitrit vesinikku tekib 15 g sulami, mis sisaldab 57% magneesiumi, töötlemisel soolhappega? 11. Mitu grammi triraudtetraoksiidi saab redutseerida rauaks 150 liitri vesinikuga, kui vesiniku kadu on 45%? 12. 100 kg naatriumkloriidist saadi 80 kg naatriumkarbonaati. Arvutada protsessi saagis. 13. Kui palju KCl ja vett on vaja võtta 300 ml 15% KCl lahuse valmistamiseks, kui sellise lahuse tihedus on 1,08 g/cm3? Ülesanded kodus lahendamiseks: 1. Arvutada 5 mooli NaCl mass ning naatriumi ja kloori protsendiline sisaldus NaCl-s. [Na 39,3%; Cl 60,7%] 2. Mitu grammi ja mitu protsenti kaltsiumi on 1,5 kg-s CaCl2 -s
25)Millal muutub täht punaseks hiiuks?Kirjeldage seda tähte. Et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht muutub punaseks hiiuks. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. 26) Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid. 27)Millisesse masside vahemikku kuuluvad "normaalsed" peajada tähed?
kümnendik endisest, tõuseb selle temperatuur nii kõrgele, et põletab heeliumi ja toimub iseeneslik kollaps ja need plahvatavad., tekitades supernoova. (1) Punane ülihiid Enne suremist ehk kustumist mõned tähed paisuvad, muutudes tohutu suurteks külmadeks tähtedeks, mida nimetatakse punasteks ülihiidudeks. Nende läbimõõt on Päikese omast umbes 1000 korda suurem. Punane ülihiid koosneb paljudest termotuumareaktsioonides tekkinud ainetest. Lõpuks põleb kõik rauaks ja täht kustub.(2) 8 1.4. Kääbused Kääbustähed on väiksemõõtmelised ja väikese absoluutse heledusega tähed. Eristatakse valgeid, kollaseid, punaseid ja pruune kääbustähti.(5). Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad. Aegamööda nad siiski jahtuvad, nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed.(6) Valge kääbus
reaktsioonil vabaneb palju vähem energiat kui varem, järelikult ka täht jahtub. Põhijada tähest tekib punane hiid (suur, hõre, külm, 3000K suuruse temperatuuriga täht). Päikesel hakkab selline nähtus umbes 4,5 miljardi aasta pärast, mil Päike muutub nii suureks kuni Jupiteri orbiidiks ning neli esimest planeeti Päikese ümber aurustuvad. 5. Kuidas lõpeb tähe areng? Kui ka heelium on muutunud süsinikuks, siis hakkab järgmine termotuumareaktsioonide etapp: süsiniku süntees rauaks. Jällegi saab täht vähem energiat kui varem. Päike ja temast väiksemad tähed tõmbuvad tasapisi kokku ja muutuvad lõpuks väikesteks valgeteks kääbusteks (väga väikeste mõõtudega tähed: Maa suurused; kuumad: 20 000-30 000 kraadi; ülitihedad: tihedus umbes miljon korda suurem kui Maal; kiirgab vähe; võib eksisteerida väga kaua). Kui ka see energia tähel otsa saab, tekib must auk (nimetatakse universumi solgitoruks, mis neelab kõik teda ümbritseva endasse)
Seejuures elektrostaatiline jõud mõjub suurtele kaugustele, tuumajõud aga vaid lähinaabritele. Need kaks asjaolu määravadki, miks rasktmate elementide tuumade tekkeks on vajalik ületada kõrgeid potentsiaalibarjääre, miks suure elektrilaenguga aatomituumad lagunevad ning miks arvust 100 tunduvalt suurema arvu prootonitega elemente ei esine üldse. Samuti järeldub siit, et täieliku termodünaamilise tasakaalu korral tuumaosakeste tihinemisel muutuks kogu aine Universumis rauaks ja tema naabermetallideks Mendelejevi tabelis, sest nende lõikumiseks vajalik energia on kõige suurem. Neutronid lisavad aatomile tõmbejõudu ning on vajalikud enamiku keemiliste elementide stabiilsete isotoopide, seega vaid neutronite arvu poolest erinevate tuumade, tekkeks. Tuumasünteesiks soodsad temperatuurid 1010~109 K läbib paisuv ja jahtuv Universum mõne minutiga. Sel etapil on tuumaosakeste vahelised kaugused suhteliselt suured -- umbes 107~106 cm
eutektikumile, kuid tekib tahkest faasist) Ledeburiit (Le) on austeniidi ja tsementiidi mehaaniline segu (eutektikum), mis tekib vedela raua-süsinikusulami tahkumisel allpool temperatuuri 1147 °C ja sisaldab 4,3% süsinikku 8. Mis on sekundaarne kristalliseerumine? Seda põhjustab raua ümberkristalliseerumine ühest polümorfsest modifikatsioonist teise (γ-raud kristalliseerub α-rauaks) ja sellele vastav austeniidi lagunemine Rauasüsiniksulamid. 1. Mida nimetatakse rauasüsiniksulamiks? Süsinikku sisaldav raua sulam 2. Millised on raudsüsiniksulamite komponendid? Raud ja süsinik. 3. Milline on lisandite mõju rauasüsiniksulamitele? Räni ja mangaan - parandavad terase omadusi Räni - halvendab terase külmdeformeeritavust Mangaan - tõstab märgatavalt terase tugevust Väävel ja fosfor - terases kahjulikeks lisandeiks
ilma jääda, tänu tõhusale kaitsele on vaalade populatsioon kasvanud. Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid, nad on muutunud inimestega sõbralikemaks. Mineraalsed -ja energiavarad Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas. Sütt kaevandatakse nii Põhja- kui ka Lõunasaarel. Rauamaaki leidud Põhjasaare läänepoolses osas, kus teda toodetakse nii ekspordiks kui ka ümber töötamiseks rauaks Aucklandisse. Maagaasi on leitud Taranaki piirkonnas, gaasi kasutatakse põhiliselt energiamajanduses, kus ta moodustab olulise osa, natukene leidub veel paekivi, hõbedat ja boksiiti neid maavarasid kasutatakse riigisiseste vajaduste rahuldamiseks. Kulda kaevandatakse perioodiliselt, kulla kaevamine on kindla riikliku kontrolli all. Uus-Meremaal mõlemal saarel on põhiliseks energiaks hüdroenergia. Põhjasaarel saadakse
Täht jätkab edasi kokkutõmbumist kuni temperatuur on piisavalt suur, et alustada vesinikuaatomite ühendamist. Vesiniku muutub heeliumiks ja heelium hakkab mingi hetkel kokku tõmbuma ja moodustab väga tiheda tuuma. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiuuks. Kõik heeliumist raskemad elemendid on tekkinud tähtedes. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad alata ka teised reaktsioonid, näiteks heeliumi süntees süsinikuks ja süsinik rauaks. Energiat annavad need väha ja kui täht sinnamaani jõuab, ei ole ta punaste hiidude seas enam kaua. Täht tõmbub tasapisi kokku ja muutub valgeks kääbuseks. Valge kääbus läbimõõt on võrreldav maa omaga, aga tihedus on miljon korda suurem maa omast. Selline täht kiirgab vähe aga kestab kaua. Suuremate tähtede(päiksest umbes 5 korda suuremad) evolutsioon on tormilisem. Suur täht ei stabiliseeru, vaid plahvatab supernoovana. Ainult
Täht omandab uue tasakaaluseisundi HR-diagrammil punaste hiidude piirkonnas. Kui sinna jõuab kunagi Päike, tähendab see Maale kui planeedile lõppu: isegi kui meil õnnestub jääda väljapoole Päikese pinda, tuleb see piisavalt lähedale, et aurustada kõik planeedid kuni Jupiterini. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks. Energiat annavad need oluliselt vähem ja seetõttu ei jää täht kauaks punaste hiidude piirkonda. Päikese ja temast väiksemate tähtede järgnev elukäik peaks olema üsna rahulik: pärast kütuse lõppemist tõmbuvad nad tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks, mille läbimõõt on võrreldav Maa läbimõõduga, tihedus aga miljon korda suurem. Selline täht kiirgab väga vähe ning võib omaenda sisemise energia varal elada veel miljardeid aastaid.
3)Külmtöötlemine: Plastilised materjalid tugevnevad külmtöötlemise käigus, kus neid deformeeritakse plastiliselt madalal temp. Tugevnemise põhjused: -tekib palju dislokatsioone, vahekaugus on väike; -muutub kritalliitide kuju. See muudab metalli elastsemaks ja jäigaks. 8. Faasideagramm Fe-C Puhtal raual esineb allpool sulamistemo kaks kritallstruktuuri muutust. Madalal temp on stabiilne alfa-raud, mis omab RTK võret. Temp 912C läheb see üle gamma-rauaks, mis omab TTK võret. Temp 1394 c muutub struktuur uuesti RTk võreks ja tekib (sümbol) raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7% süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile Fe2C. Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. Alfa ja (sümbol) rauas on lahustuvus väga väike, kuna tühimik on sellise kujuga, et C aatom ei mahu ära. Austeniit on stabiilne ülalpool 727C, seal on C lahustuvus tunduvalt suurem. Terase termilisel
sõbra Horemhebiga. Sõja lõpul ravitses Sinuhe sõdalasi ning teenis Horemhebi silmis suure au. Horemheb andis Sinuhele hästi palju kulda, nii palju kui tal anda oli, kuna tahtis, et Sinuhe läheks teistesse maadesse arsti valdkonnas uusi asju õppima ning samal ajal oleks ka Horemhebi kõrvadeks ja silmadeks. Ta tahtis teada, millised on sõjariistad teistes maades, kas hetid nõidusid maast välja uue metalli, mida kutsutakse `'rauaks'' ning millised on juhid ja muid vastuseid küsimustele. Templineitsid (lk 151) nende amet oli templi lõbud, mida peeti jumalale meelepäraseks teoks. Naised võistlesid omavahel kunstis meestele mitmel moel meeldida. Neid kasvatatigi lapsest peale meestele mitmel moel meeldima, et mehed nende pärast Astartele palju kulda ohverdaksid, kuna mida rohkem hõbedat või kulda külaline templile kinkis, seda meelepärasem oli see jumalale.
- muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C (6.7), antud joon 6-16 Faasidiagramm süsteemile Fe C puhtast rauast kuni süsiniku 6,7%-ni on esitatud joonisel 6-16. Puhtal raual esineb allpool sulamistemperatuuri (1538 C) kaks kristallstruktuuri muutust. Madalal temperatuuril on stabiilne -raud (ferriit), mis omab RTK võret. Temperatuuril 912 C läheb see üle -rauaks (austeniidiks), mis omab TTK võret. Temperatuuril 1394 C muutub struktuur uuesti RTK võreks (erineva võrekonstandiga) ja tekib -raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7%-ni süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile Fe3C (tsementiit). Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. ja -rauas (st RTK võres) on lahustuvus väga väike, kuna tühimikud on sellise kujuga, et C aatomid ei mahu ära
- muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C (6.7), antud joon 6-16 Faasidiagramm süsteemile Fe C puhtast rauast kuni süsiniku 6,7%-ni on esitatud joonisel 6-16. Puhtal raual esineb allpool sulamistemperatuuri (1538 C) kaks kristallstruktuuri muutust. Madalal temperatuuril on stabiilne -raud (ferriit), mis omab RTK võret. Temperatuuril 912 C läheb see üle -rauaks (austeniidiks), mis omab TTK võret. Temperatuuril 1394 C muutub struktuur uuesti RTK võreks (erineva võrekonstandiga) ja tekib -raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7%-ni süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile Fe3C (tsementiit). Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. ja -rauas (st RTK võres) on lahustuvus väga väike, kuna tühimikud on sellise kujuga, et C aatomid ei mahu ära
- muutub kristalliitide kuju nad litsutakse laiaks (liistakud) või venitatakse välja (kiud). See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 8. Faasidiagramm Fe C. Faasidiagramm süsteemile Fe C puhtast rauast kuni süsiniku 6,7%-ni on esitatud joonisel 6-16. Puhtal raual esineb allpool sulamistemperatuuri (1538) kaks kristallstruktuuri muutust. Madalal temperatuuril on stabiilne -raud (ferriit), mis omab RTK võret. Temperatuuril 912 läheb see üle -rauaks (austeniidiks), mis omab TTK võret. Temperatuuril 1394 muutub struktuur uuesti RTK võreks (erineva võrekonstandiga) ja tekib -raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7%-ni süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile C (tsementiit). Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. ja -rauas (st RTK võres) on lahustuvus väga väike, kuna tühimikud on sellise kujuga, et C aatomid ei mahu ära
See muudab metalli elastsemaks ja jäigemaks. 6. Faasidiagramm Fe C. Terase mikrostruktuur. Perliit (6.7), antud joon 6-16 ja 6.18 Faasidiagramm süsteemile Fe C puhtast rauast kuni süsiniku 6,7%-ni on esitatud joonisel 6- 17. Puhtal raual esineb allpool sulamistemperatuuri (1538oC) kaks kristallstruktuuri muutust. Madalal temperatuuril on stabiilne -raud (ferriit), mis omab RTK võret.Temperatuuril 912oC läheb see üle -rauaks (austeniidiks), mis omab TTK võret. Temperatuuril 1394oC muutub struktuur uuesti RTK võreks (erineva võrekonstandiga) ja tekib -raud. Diagramm on välja joonistatud kuni 6,7%-ni süsinikku, mis vastab keemilisele ühendile Fe3C (tsementiit). Süsiniku lahustumisel rauas läheb ta võrevahelistesse tühimikesse kõigi tahkete lahuste korral. ja -rauas (st RTK võres) on lahustuvus väga väike, kuna tühimikud on sellise kujuga, et C aatomid ei mahu ära
4,3-6,67%. Diagramm piisab vaskapoolsest äärest(C sisaldus 0-6,67%), sest puhas süsinik sulab temperatuuril 3400, nii et parempoolne äär ei ole huvipakkuv. Ja süsinik lahustub rauas ka kõrgel tempertatuuril suhteliselt vähe. Võtame tsementiidi(Fe3C) omaette komponendiks siagrammi parempoolses servas. Ehk Fe-Fe3C olekudiagramm. Tsementiit ei ole stabiilne ühend ning võib laguneda kõrgematel temp.del rauaks ja grafiidiks, kuid ikkagi tahkub lahusest peamiselt välja tsementiit. Põhjus on selles, et süsiniku kristallumine grafiidina on raskendatud. Allpool joont AECF tahkub sulam tervikuna. Piirkonnas AEC hakkab välja kristalluma austeniit. Piirkonnas CDF hakkab vedelast sulamist välja kristalluma tsementiit. Eutektilises punktis C kristalluvad korraga peenkristallilise seguna asuteniit ja tsementiit see segu(eutektika) ledeburiit. Piirkonnas AESG on tahke lahusena austeniit. GSP eraldub
annaabi.ee 
