TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe...
a. Modernsus kui lõpetamata projekt. Ehk siis valgustusajastu ideaale ei või kõrvale heita. On vaja modernsuse ideaalid uuesti üles võtta, leida, kus on toimunud viga või hälve ja see parandada. b. Totalitaarseks muutunud mõistuse asemele pakubki kommunikatiivse ratsionaalsuse . Kommunikatiivne ratsionaalsus eeldab seda, et ratsionaalne tegutseja ei ole ise algusest lõpuni oma tegevuse ratsionaalsetes vormides täiel selgusel vaid et see ratsionaalseim käitumise strateegia saab välja kujuneda ainult inimeste vahelise vaba suhtlemise käigus. Võitlus vabaduse eest on seega võitlus vaba kommunikatsiooni ees. c. ,,elamismaailm"- vahetu elukeskkond, mis konstrueerub inimestevahelistes suhetes. d. ,,sotsiaalne süsteem": indiviidide kohale asetatud, efektiivsusel ja
Platoni arvamuse, et tõelisi teadmisi saab hankida ainult sensoorset informatsiooni vältides. Paulus teisendas selle arusaama jumalikku sädet sisaldava hinge ja maise keha vaheliseks võitluseks. Kuid seejuures tegi ta midagi, mis oleks enamikule kreeka filosoofidele olnud üpriski vastumeelne: ta seadis usu mõistusest või arutlemisest tähtsamale kohale. Ta leidis, et ainuüksi usust piisab personaalseks lunastuseks. Seega ei defineerunud hea elu selle filosoofilise käsitluse järgi enam ratsionaalsetes terminites, vaid inimese valmisolekus alistada oma eksistents jumala tahtele. Elades jumala tahtele vastavalt, garanteeriti inimesele privileeg veeta igavik jumala õnnistuse rüpes pärast maapealse eksistentsi lõppemist. Paljude inimeste jaoks oli see nende maapealseid elamistingimusi vaadates väike hind igavese õndsuse eest. Hoolimata Pauluse pingutustest jäi tuleviku teoloogidele rodu vastuseta küsimusi: kui jumal on
Inimesi !2 hirmutavad teadmised mingist müstilisest olendist, kelle kohalolekut ei suudeta füüsikaliselt seletada. Seetõttu on väga paljud skeptikud ja teadlased üritanud loogilisi seletusi leida ja püstitanud hulgalisi teooriaid, et purustada paranormaalsuse müüte. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on: • Luua selgem ettekujutus inimeste erinevates (nii ratsionaalsetes kui ka traditsiooniliselt spirituaalsetes) arusaamades kummitusnähtuste olemusest ja neid põhjustavatest asjaoludest • Tuua välja erinevaid seletusi paranormaalsetele nähtustele • Esile tuua, kuivõrd usutakse kummitusnähtuste olemusse ja millisel moel neid endi jaoks tõlgendatakse tänapäeva noorte seas Pirita Majandusgümnaasiumi gümnaasiumiastme õpilaste näitel.
Kui kõigist nendest meetoditest ei aita ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks, on kohtunik õigustatud ja kohustatud ,,looma õigust". Nii ei teki loomulikult üldkohustuslik materiaalne õigus, vaid kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumitel õigem. Mingil juhul ei tohi tra ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriinidega. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub niisii kõindlates ratsionaalsetes vormides. Samas pakuvad need vormid lahenduste jaoks ,,mänguruumi". 49. Õiguse realiseerimise viisid: Õigusnormi ülesanne on reguleerida ühiskondlikke suhteid. See regulatsioon saavutatakse õigusnormi realiseerimisega. Õigus on realiseerunud, kui õiguse subjektide käitumine on olnud vastavuses õigusnormi nõuetega. Õiguse realiseerimisel on 3 viisi: õigusnormi nõuetest kinnipidamine, õigusnormi kasutamine ja õigusnormi rakendamine e. Kohaldamine. Kinnipidamine
Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga. Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud ,,looma õigust". Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides. 12RIIK. 6.PEATÜKK 12.1Riikide tekkimine ja riigi olemus Tööjaotusel põhinev ühiskond ongi riikliku ühiskondliku korralduse eelduseks. Riik on ühiskonnakorraldus, mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel. Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima
b. Õiguse analoogia lähtutakse paljudest õigusnormidest, mis summa summarum põhinevad samadel alustel. 2. Loomuõiguse printsiipide alusel nagu sooviks seda kaasaja seadusandja põhineb üldtunnustatud väärtushinnangutel. Kohtunik peab looma õigust ei teki küll materiaalne õigus, vaid kohtunik otsustab üheks korraks õiguse. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides pakuvad mänguruumi. VI peatükk ,,Riik" 1. Riikide tekkimine ja riigi olemus Inimesed on moodustanud erinevaid kooslusi, formaalseid ja mitteformaalseid jne. Poliitilise iseloomuga kooslus on võimeline end nii sisemiselt kui välimiselt kaitsma, tagama korda. Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond ja solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu).
mis ideaalini loomulikult ei küündi. Siin tekib küsimus: kuivõrd lähedal peab olema tegelik riigikord demokraatlikule ideaalile, et teda saaks nimetada demokraatlikuks? Kokkuvõtteks võiks öelda, et on väga raske määratleda poliitilist süsteemi demokraatliku või mittedemokraatliku nii, et see oleks kõigile ja kõikjal vastuvõetav. Peamine demokraatliku mudeli eeldus on, et indiviidid on vabades, ratsionaalsetes jt suhetes teiste indiviididega ning nende vahelised suhted on loodud võrdsusele. Lähtuvalt liberaalsele demokraatia mudelile, on riigil täita üks kitsas funktsioon – hoida ja tagada kord. Riigil on õigus kasutada jõudu kuid ainult selleks, et vältida vägivalda. Demokraatia piirab otsuste tegijate võimu ja vabadust. Võimude lahusus kindlustab poliitiliste otsustajate võimu piiramist. Valimised, mis on vabad ning mis toimuvad teatud aja tagant, soodustavad seda.