raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula. Riigimõisasid valitsesid kohapeal fogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. 1600. aastal ühtlustati maksud kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamkasuga ja koormiste liike vähendati. Sõdade tõttu oli rahva arv vähenenud, kuid mõisatöö vajas tegemist- tõusis teopäevade arv.
Poola-Leedu riigiorganitega). Poola tahtis muuta Eestit taas katoliiklikuks. Algas vastureformatsioon (reformatsiooni vastu suunatud liikumine). Eestimaa hertsogkond oli Rootsi valdusse langenud Põhja- Eesti. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise, transpordi eest; jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond
Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede moondastamise ja transpordi eest, jälgis et aadlikud täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust, valvas riiigitalupoegade maksuda laekumist. Kogu provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut.Kuna paljud foogtid võtsid vahelt, siis Karl IX otsustas makse ühtlustada. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna.Rüütelkonna kõrgemaks asutuseks oli aadli maapäev. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e
Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pidanud, oli neil tavaks talupoegadelt rohkem raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600
Reformatsiooni vastane. SIIT EDASI ROOTSI PÕHJA-EESTIS ja HIIUMAAL Eestimaa hertsogkond: Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Aadlid säilitasid suure mõju, nende endised õigused ja eesõigused kinnitati. Kuberner: Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja, haldas riigimaid, asus Tallinnas. Sagedaste sõdade olukorras täitis ka sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu, kaitse, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest. Kontrollis, et aadel täidaks ratsateenistuse kohustust. Valvas riigitalupoegadelt maksude laekumist. Linnuseläänid: Kogu provints jagati linnuseläänideks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. NÖ maakonnad. Foogt: ametiisik, kes seisis riigimõisa eesotsas. Riigimõisa mõisnik. Eestimaa rüütelkond: Aadliomavalitsus. Neil olid oma ametiisikud ja asutused. Konkureeris riigivõimu kõrval. Maapäev: Rüütelkonna kõrgeim asutus, millest võtsid osa kõik mõisate valdjad. SIIT EDASI TAANI SAAREMAAL
kuninga poolt nimetatud staarostitega, kusjuures need ei allunud presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. Vastureformatsioon - reformatsiooni vastu suunatud liikumine. Eestimaa hertsogkond - Rootsi valdusse langenud Põhja-Eesti. Kuberner Haldas riigimaid, kõrgeim isik, asus Tallinnas, kunni poolt määratud. Täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgis, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda nõunik. Linnuseläänid - on üks seitsmest maaosast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula). Maakonnad - Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Saaremaa rüütelkond - aadlite liit, kes elasid Saaremaal
presidendile. Eestis oli 9 staarostkonda. *vastureformatsioon- reformatsiooni vastu suunatud liikumine *Eestimaa hertsogkond- Rootsi valdusse langenud langenud Põhja-Eesti. *kuberner- Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Ta täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja transpordi eest, jälgides ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Teiseks tähtsaks ülesandeks oli riigitalupoegadelt maksude laekumise valvamine. Küsimustes abistas teda kuninga poolt määratud nõunik. *linnuseläänid- on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. (Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere ja Lihula) *maakonnad- Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk keisriks : Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud.
arusaamatu. Rootsi võimud hakkasid ka kohe maavaldusid jagama-> siia tuli palju rootsi soome taustaga aadlikke, kes kasutasid siinset situatsiooni ära. 1584 a eestimaa hertsogkonna sünniaasta. Tek eestimaa rüütelkond. Silmas tuleb pidada seda, et kui keegi oli siin rootsi riigi koosseisus priviligeeritud, siis oli see Harju- virumaa rüütelkond. Oli aga ka piirkondlikke aadlikke, nt Järvamaal ja Läänemaal( 1581 a rootsi riigi koosseisus). ratsateenistuse moodustamine. Seal sai olla 300+ meest kuid nad olid hästirelvastatud üksus, paljuski prof ratsamehedaadelkond moodustasid ühtse korpuse. Harju viru õigust tuli korpuse moodustamisega laiendada Lääne ja Virumaale. Kuna ühtne aadelkond on sellega moodustatud saab sellega moodustada ühtse aadli linna . Indiginaadiõigust juhhan III aadlile ei luba, siinset aadelkonda niisiis ei usaldanud. Dokument ise allkirjastatud 25 aug 1584, Eestimaa rüütelkond loeb seda oma sünniajaks
annaabi.ee 
