moodustasid siiski raskelt- relvastatud jalavägi . Jalaväelased olid relvastatud lühikeste kaheteraliste mõõkadega ja pikkade viskeodadega. Algul püüti vaenlast tabada odaga, millele järgnes võitlus mõõgaga. Kaitseabinõudeks olid kilp, kiiver ja raudrüü, mille ülesandeks oli rinna kaitsmine. Kuid piiramise korral tarvitasid roomlased mitmesuguseid sõjamasinaid. Sõjavägi jagunes leegionidesse. Igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest. Nii ühtedel kui teistel oli oma kindel ülesanne. Lahingu ajal rivistus leegion kolmele lahingujoonele. Esimeses seisid noored sõdurid, teises elatunumad ja kolmandas kõige kogenenumad ja karastatumad sõdurid. Kui esimene rivijoon väsis, astus lahingusse teine ja ainult kõige otsustavamal hetkel astus hulka kolmas rivijoon. Peale nende oli leegionides veel mitut liiki käsitöölisi ja toiduvalmistajaid. Sõjaväes valitses vali kord, et virgutada sõjamehi käsu täitmisele
armastaks 2. don juan kohtub charlottega ja palub ta naiseks, charlotte nõustub pärast kahtlemist 3. pierrot ja juan tülitsevad charlotte pärast 4. juan õhkab õnnest 5. charlotte ja mathurine vaidlevad, kumma don juan lubas ära võtta 6. sganarelle haletseb tütarlapsi ja käsib neil mitte oma isandat uskuda 7. sganarelle hakkab isanda kohta tõtt rääkima, aga kui juan tuleb, hakkab hoopis kiitma 8. don juan saab teada, et kaksteist ratsameest on tal kannul 9. juan lahkub, palub neiuddel end oodata 10. don juan käsib teenril enda riided selga panna, et kavalusega sõjamehi petta 1. arstiriietes teener ja reisiülikonda maskeeritud juan arulevad usu üle 2. kohtuvad metsas sandiga, kes luidoori teenimiseks pole nõus vanduma 3. don juan tõttab appi mehele, keda kolm meest ründavad nind teda saadab edu 4. don carlos räägib, et otsib don juani 5. don alonso tunneb juani ära, don carlos lubab juanile ühe päeva 6
DJ sõnab, et eks ikka too teab, kellega ta abiellub. Seejärel ütleb, et peab andma ühe käsu ning on veerand tunni pärast tagasi. 6. stseen: Sganarelle püüab Mathurinele ja Charlottele aru pähe panna, et nood DJ-d ei usaldaks ja kodukülast ei lahkuks. 7. stseen: Sganarell üritab neidudele aru pähe panna. Näeb DJ-d tulemas ja hakkab siis toda hoopis kiitma. DJ ootab, et Sganarelle talle järgneks. 8. stseen: La Ramée tuleb DJ-d hoiatama, et 12 ratsameest on tal jälil ja otsivad teda. Soovitab minekut teha. 9. stseen: DJ lubab Mathurinele ja Charlottele, et veel homme kuulevad nad temast uuesti. 10. stseen: DJ ütleb Sganarellele, et nad vahetaks riided ära sõjameestega võitlemiseks. Sganarelle pole poolt: miks peaks tema surema DJ eest? DJ ütleb, et see väga suur au. Vahetavadki riided ära. 3. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja DJ on metsas, riietunud reisiülikonda (DJ) ja arsti rõivaisse (Sganarelle)
Pool malevat jättis ta Hiinasse, kuid teise poole juhtis ta ise läbi kõrbete ja mägede läände järgnevatel lahingutele. Sest khaanide ahnus ja lihtsate nomaadide nälg oli ülisuur. Sõjamehed nurisesid, et khaanid võtsid parimad sõjasaagid endale, et kehvikutele anti jätised. Tuli ettevõtta uued sõjaretked, et tatarlased ei hakkaks jälle maha nottima üksteist ning omi khaane. Tingis-khaan juhtis läände üksteist korpust. Igas korpuses kümmetuhat tatarlasest ratsameest. Iga ratsanik vedas enesega kaasas teist varuhobust, aga vahel kahtegi. Tatari kagaanil oli kokku sada kümme tuhat ratsanikku, kes asusid läänt vallutama. 8 VALLUTUSED JA MONGOLITE JULMUS Tingi-khaani väed purustasid ja vallutasid palju maid ja linnu. Nagu merkiitide hõim, kes pagesid Tingi-khaani võimu alt. Khaan oli halastamatu enda reetjate vastu
Samal hetkel märkab ta Don Juani ning muudab oma juttu, et see on vale ning et tema isand pole sugugi maailma suurim kosilnae, tal on head kavatsused ning palju muud kõike paremat jne. Don Juan vaatab teda kahtlustava pilguga justkui saades aru, et mida mees seal tegi. Sganarelle mängib oma ustava teenri rolli ilusasti lõpuni, paludes tüdrukutel mitte uskuda neid, kes seda juttu räägivad. KAHEKSAS STSEEN La Ramée tuleb Don Juani hoiatama, et teda otsivad taga 12 ratsameest. Ratsanikud said sellest teada külast ühe mehe käest (Pierrot). Pikka pidu pole nii, et mees peab kiirelt lahkuma, kui ellu tahab jääda. ÜHEKSAS STSEEN Don Juan palub naistelt vabandust, et ta lahkuma peab. Lubab veel homme õhtul oma otsuse teatavaks teha. Võivad selles kindlad olla! KÜMNES STSEEN Don Juan leiab, et jõud on nende kahjuks ning seetõttu tuleb kasutada sõjakavalust. Nad peavad riided ära vahetama
Pihkva ja Tartu piiskopkonna piirile on hakanud Vene väed koonduma. Ordu hakkas samuti vägesid koondama, ordu ja Tartu piiskopkonna väed pidid kohtuma Kirumpääl. 1500 ratsanikku ja 1500 jalameest, kohale oli kokku aetud ka talumehi. Mõte oli, et Kirumpäält minnakse ise Pihkvamaale, aga et sõjakäik õnnestuks mõeldi välja, et orduväed kogunevad ka Purtses, Virumaal, et liikuda teispoole Peipsit ja sealt liikuda Pihkva peale. Kogu see sõjakäik jääb ära, Purtsesse kogunes 500 ratsameest ja paarsada jalameest, kokku saades otsustati Venemaale mitte minna, taganeti Rakverre. Kirumpäält ei hakatud samuti liikuma, sest juuni algul tungis Vene vägi ise Tartu piiskopkonda ja hakatakse Vastseliina piirama. Vastseliina piiramine kestab 4 nädalat. Vastseliinas tekivad pinged, üks väepealik Üksküll, kellele hakkasid sõdurid vastu. Vastseliina kindlusesse oli kogunenud ka ümbruskaudset rahvast, kes samuti nõudsid kindluse allaandmist
magus; linlased uurivad mõistatuse tähenduse välja ja esitavad selle mõistukõnelises vastuküsimuses Mis on meest magusam ja kes on lõukoerast tugevam? Teisal Vanas Testamendis (1 Kun. 10) tahab Seeba kuninganna testida kuningas Saalomoni legendaarset tarkust ja tuleb "teda mõistuküsimustega kimbutama". Skandinaavia Hervarari saagas lahendab kuningas Heidrek jumal Odini mõistatuse Kuus jalga, kaks pead, kaks kätt ja nina, kuid minnes kasutab ainult nelja jalga, mis tähendas ratsameest. Folkloorses jutuvaras leidub samuti laia rahvusvahelise levikuga nn. mõistatusmuinasjuttude rühm. Siia kuuluvad novellilaadsed muinasjutud, nagu "Tark talutüdruk" (AT 875), "Kuningas ja tark talupoiss" (AT 921), "Keiser ja abt" (AT 922), mille põhjal Walter Anderson kirjutas oma kuulsa monograafia "Kaiser und Abt" ning avastas nn. folkloori enesekontrolli seaduse jt. Jutus AT 875 tekib vaidlus rikka ja vaese mehe vahel. Vaene on leidnud oma maa seest kuldse
korraldatud sõjaväega. Roomlased hindasid lihtsat, ausat, karmi ja vähenõudlikku elu. Sõjavägi koosnes kodanikest, iga Rooma kodanik oli sunnitud teenima sõjaväes 17.- 46. eluaastani. Roomale alistatud kogukonnad (nõndanimetatud liitlased) andsid abivägesid. Sõjaväe peamise osa moodustas jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, põhiliselt talupoegadest. Sõjavägi jagunes leegionidesse, igas leegionis oli 3000 jala- ja 300 ratsameest; hiljem leegioni meeste arvu suurendati (4500 kuni seitse tuhat sõdurit). Leegionisse kuulusid ka toiduvalmistajad. Esialgu oli kõigi Rooma kodanike maakaitsevägi jagatud kahte leegioni, üks kummagi konsuli juhtimisel. Leegioni kõrgemateks ohvitserideks olid sõjatribuunid, kelle algul nimetasid konsulid, hiljem aga valiti nad rahvakoosolekul. Leegionärid olid relvastatud lühikese kaheteralise mõõga ja viskeodaga
Magnus sai Liivimaa kuningas pärilikult, võimule pidid saama peale tema järglased või kui neid polnud siis keegi Taani kuningakonnast või Holsteinist. Liivimaa seis Venemaaga pidi olema formaalne, pidi olema vaid kaitseisand. Liivimaalased pidid nüüd midagi siis Venemaale maksma, aga need pidid olema vähesed ja vasalltõotused tühised. Kaupmehed võivad minna kauplema nii venemaale kui läänemaale. Magnus kohustus võitlema tsaari poolel, selleks pidid tal olema oma väeüksused 1500 ratsameest ja 1500 jalameest. Magnusele leitakse sobiv abikaasa ( Lellepoja tütar) Eufimia Vladimirnova. Kaasavaraks 5 tümbrit kulda .Kaasas oli neil suur saatkond sh oma vaimulikkond , kes elavad Karksi linnuses. Magnus saigi Karksi kingituseks 1573 aastal asusid sinna elama. Naisega savad hästi läbi, kuid suhteliselt kiiresti Magnus sureb. Peale Magnuse surma jääb naine mõneks ajaks eestisse, see vihastab aga tsaari. Palju vaieldud selle üle, millise ala Magnus tegelikult pma kuningriigiks sai
» «Ära neid asjata ärrita!» palus Agnes. «Jumal hoidku!» naeratas Gabriel. «Kui vastane minust kangem on, siis olen ma vagasem kui lammas. Omalt poolt palun ma: ole kaval ja külma verega! Ma arvan, need ei ole muud kui põgenevad või riisuvad talupojad. Meie peame huntidega ulguma: mina olen muidugi nendesugune ja sina -- kas tahad nüüd natukeseks ajaks minu vend Jüts olla?» «Hea meelega.» «Kena.» Gabriel astus tulijatele paar sammu vastu. Neid oli kümme ratsameest, kõik väga kirjus, 322 kentsakalt kokkulapilud riides ja milmesugu sõja-riisladega ehilud; mõnel oli üks või kaks prii hobust oheliku otsas. «Tere, külamees!» hüüdis esimene ratsanik selges eesti keeles ja kargas kohe hobuse seljast maha, mispeale kõik teised sedasama tegid. «Oleme parajaks ajaks siia juhtunud: teil on laud käetud, meil kõhud tühjad.» «Võtke heaks, kui aga loit maitseb,» ütles Gabriel. «Küll la mailseb, anna aga siia. Kelle see kena junkur on?»
annaabi.ee 
